Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksutagastus hakkab toimima alates järgmise aasta 1. jaanuarist ning see puudutab inimesi, kes teenivad alates alampalgast kuni kolmekordse vaesuspiirini ehk 390 eurost kuni ligi 600 euroni, ütles rahandusminister Sven Sester.

Maksutagastuse arvutamise puhul võetakse arvesse absoluutset vaesuspiiri, mis sel aastal on 205 eurot. Kui brutopalk on näiteks 500 eurot, võetakse sellest maha 35%, saadud tulemus lahutatakse 205-st ning korrutatakse 12-ga, vahendab ERR-i uudisteportaal.

"500-eurose brutopalgaga inimese puhul on aastane võit 360 eurot," märkis Sester.

Maksutagastusi hakatakse tegema kord aastas üldise tuludeklaratsiooni alusel.

Vaata videointervjud Sven Sesteriga siit
http://uudised.err.ee/v/majandus/3a237f72-88b7-4aaf-a7f2-080871d5286a.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Katrin Helend-Aaviku

Tööandjate keskliit ei hüppa just rõõmust lakke ametiühingute ettepaneku peale hakata haigestunud töötajatele maksma hüvitist esimesest haiguspäevast. Kusjuures neli esimest haiguspäeva maksaks kinni just tööandja, edasi haigekassa.

"Kui riik otsustas suure kriisi ajal jätta esimeste haiguspäevade kulu töötaja kanda, oli põhieesmärk vähendada väga kergekäelist haiguspäevade võtmist. Kahjuks teame täna, aastaid hiljem, et soovitud kujul see lahendus ei töötanud, nüüd on parandades löödud paraku pendel teise serva ja oleme alguses tagasi," räägib tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Praegu on haigushüvitise maksmise kord selline, et kui töötaja haigestub ja jääb haiguslehele, siis kolme esimese päeva eest talle haigushüvitist ei maksta. 4.–8. haiguspäevani maksab talle hüvitist tööandja ja alates 9. päevast teeb seda haigekassa. Hüvitise määraks on 70 protsenti päevatulust. Tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksust.

Kolm rahata jäänud päeva on aga ametiühingute hinnangul tekitanud olukorra, kus inimesed majanduskaalutlustel ei võta sageli haiguslehte, vaid lähevad hoopis tõbistena tööle. See aga võib tervisele anda tõsise hoobi, rääkimata sellest, et haige võib töökohal kaastöötajatele nakkusohtlik olla.

Nii töötervishoiu- kui ka perearstid on tõdenud, et haigena töölkäimine võib viia selleni, et paljud lihtsamad haigused jäävad korralikult välja ravimata.

Seetõttu on ametiühingud teinud ettepaneku taastada kuus aastat tagasi kehtinud kord, kui töötajale maksti haigushüvitist juba esimesest haigestumise päevast. Kas see riigile ka jõukohane oleks, ei oska sotsiaalministeerium praegusel valitsuse vahetumise ja eelarve plaanimise ajal öelda.

"Kindlasti vajaks ametiühingute ettepanek analüüsi riigi rahalise võimekuse teemal ning läbirääkimisi ka tööandjatega, kellele hüvitise maksmise muudatus ametiühingute ettepaneku järgi tooks kaasa lisakulutusi," ütleb sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Armo Vask.

Ametiühingute hinnangul oleks esimene võimalus haigushüvitiste maksmise korda kas või osaliselt muuta 2016. aasta jaanuaris.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Vähemalt rahalise toe poolest on täna ametisse astuv valitsus vaesemate ja lastega perede toetamise poole kaldu, mis sotsiaaltöötajate sõnul annab kümnetele tuhandetele palgapäevast palgapäevani hädavaevu hakkama saavatele inimestele leevendust.

Vähemalt rahalise toe poolest on täna ametisse astuv valitsus vaesemate ja lastega perede toetamise poole kaldu, mis sotsiaaltöötajate sõnul annab kümnetele tuhandetele palgapäevast palgapäevani hädavaevu hakkama saavatele inimestele leevendust.

Alampalgaga päevast päeva 12 tundi järjest töötavatele kassiiridele, puhastusteenindajatele ja paljudele teistele toob valitsuslepe juba tuleval aastal üle 900 euro lisaraha. Seda hakatakse maksma kord aastas, lähtudes maksuameti andmetest. Praeguse plaani järgi ei tule seda raha eraldi taotlema hakata.

Lisaraha ei saa riigilt ainult alampalgalised, vaid kõik, kes teenivad kuus kuni 615 eurot palka. Seda tingimusel, et palk on ainuke sissetulek ja tööl käiakse ametlikult. Riigi rahakotist võtab see esialgsete arvutuste järgi kuni 35 miljonit eurot ning toob hõlpu vähemalt mitmekümnele tuhandele töötavale inimesele.

Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi loeoriginaalist.

Autor: Anneli Ammas
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Ise saan arsti juures käia tööajast, aga pean hakkama lapsega logopeedi juures käima ja ilmselt ei saa seal ise aegu valida. Olen üksikema ja pole kedagi teist lapsega saata ka. Kas tööandja peab mu ära lubama või pean võtma haiguslehe? Või on veel mõni võimalus?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 38 ja 42 sätestavad, et töötajal on õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev põhjus, miks ta ei saa tööd teha või kui temalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

TLS § 38 järgi peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 38 ja 42 puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Seega tuleb vaba aja andmisel arvestada mõistlikult tööandja ja töötaja huve. Põhjendatud võib olla mõned korrad töölt eemal viibimine perekondlikel põhjustel (antud juhul lapsega logopeedi juures käimine).

Kui töötaja peab ära käima aga korduvalt, ei saa eeldada, et tööandjal on vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine. Keelatud pole ka kokkulepe, et töötaja teeb puudutud tunnid mõnel teisel ajal järgi (nn asendusaeg).

Seega selgitage tööandjale oma olukorda ning pidage läbirääkimisi. Antud juhul oleneb vaba aja andmine ja hüvitamine eelkõige sellest, kui suures mahus ja kui tihti vaba aega soovite.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter