Artiklid
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) teatel tuleks alampalka tõsta kiirendatud korras; samuti tuleks keskenduda ümberõppesüsteemi loomisele ning tööohutuse suurendamisele spetsiaalse kindlustussüsteemi kaudu.
«Oleme seisukohal, et alampalk peab uuel aastal tõusma peaaegu samas tempos, mille pakkus aasta tagasi välja Indrek Neivelt,» ütles EAKL esimees Peep Peterson pärast keskliidu volikogu koosolekut pressiteate vahendusel.
Ekspankur Neivelt tõstis möödunud suvel Eestis diskussiooni keskpunkti miinimumpalga problemaatika. Neivelti hinnangul tuleks aastaks 2018 tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus vähendamaks inimeste Eestist lahkumist.
Toona leidis EAKL, et miinimumpalga tõstmisega tuleks käituda ettevaatlikult vältimaks tööhõive langemist. Miinimumpalga tõstmist 800 euroni lubasid valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid.
Miinimumpalga lepivad Eestis kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate liit, tänavu on see 390 eurot.
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning töötukassaga töötavad ametiühingud selle nimel, et igal töötajal tekiks võimalus saada vähemalt viie aasta tagant korralik väljaõpe. «Ka seisame selle eest, et ohutusse töökeskkonda investeerimine muutuks tööandjale soodsamaks, kui sellesse mitteinvesteerimine,» rääkis Peterson.
Möödunud aastat kokkuvõttes toodi positiivse poole pealt välja streigiseaduste jõustumise ärahoidmise ning töövõimereformi muutmine ametiühingute jaoks soodsamaks.
Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu koguneb kolm kord aastas ning see moodustatakse keskliidu liikmete esindajatest neljaks aastaks.
MajandusȀriuudised
Toimetaja: BNS
- Üksikasjad
Liina Valdre
ärileht.ee
Ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju sõnul peaksid palgatöötajad Eestis julgemalt nii-öelda suu lahti tegema.
„Palgatöötajad peaksid julgemad olema ja selgelt välja ütlema nii seda, kui nad endale rohkem ja huvitavamat tööd tahavad, aga samal ajal ka seda, kui nad puhkust vajavad ja rohkem ei jaksa,“ rääkis Paju neljapäeval Tallinnas toimunud karjääripäeva üritusel.
Samas leidis Paju, et inimestel ei tohiks olla „üheksast viieni“ mõtteviisi, kuid rõhutas sealjuures siiski, et tööandja ei tohiks töötaja entusiasmi ka ära kasutada ja teda tühjaks pigistada. „Noorem põlvkond oskab enda eest rohkem seista,“ märkis Paju.
Paju rõhutas ühtlasi, et tööandjad muutuvad töötajate palkamisel järjest valivamaks ja kõige hullemaks peetakse keskpärasust. „Heale tööle saamine on järjest raskem, kuid samas hoiavad tööandjad head töötajat kui kullatera,“ lisas ta.
Kokkuvõtlikult leidis Paju, et töötaja ja tööandja suhtes peaks valitsema tasakaal.
- Üksikasjad
Lisaks oma suurimate saavutuste kirjeldamisele tuleb tööintervjuu käigus tihtipeale vastata ka küsimustele, mis puudutavad suurimaid tööalaseid läbikukkumisi. Business Insider annab nõu, kuidas sellest situatsioonist auga välja tulla.
Kogu artiklit loe originaalist
http://majandus24.postimees.ee/3133023/kuidas-toovestlusel-oma-suurimatest -labikukkumistest-raakida
- Üksikasjad
Ülemuse otsuste ja valikute küsimärgi alla panemine on keeruline ülesanne, kuid vahel võib õigeaegne kriitika ära hoida veelgi suurema kahju. Kuidas ülemust kritiseerida nii, et see ei ohustaks sinu töökohta, kirjutab Entrepreneur.com.
Kogu artiklit loe originaalist..
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kui tööandja ütleb töölepingu üles töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel (nt töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul) ja etteteatamistähtaega ei järgita, kas siis töötajal on õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel?
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni (TLS § 97 lg 3). Tööandjal tuleb kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades kaaluda, kas töösuhte erakorraline ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või olukorda hinnates oleks mõistlik järgida mõnepäevast või –nädalast etteteatamisaega.
Kui üldreeglina on tööandjal kohustus etteteatamistähtaega järgida ja maksta selle mittejärgimisel töötajale hüvitist (TLS § 100 lg 5), siis antud näite puhul see ei kohaldu. Seda sellepärast, et kui seadus lubab tööandjal etteteatamistähtaja järgimata jätta, ei ole tegemist vähem etteteatatud ajaga, mille eest peaks töötajale hüvitist maksma.
TLS § 100 lg 5 alusel tuleb hüvitist maksta vaid nendel juhtudel, kui etteteatamistähtaja järgimine oli seadusest tulenevalt nõutud, nt koondamine (TLS § 89), lepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt (TLS § 85 lg 1), lepingu ülesütlemine katseajal (TLS § 86 lg 1).
Lehekülg 1004 / 1653