Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööreisid võivad tihti olla stressirohked ja kiired, kuid siiski on mõned võimalused, kuidas avastada tööreisil ka kohalikku elu ning muuta see samal ajal ka puhkuseks.

Ajakiri Time toob välja mõned soovitused, kuidas muuta tööreis väikeseks puhkuseks.

Ärka vara

Isegi kui tööreisil olles on päevakava väga tihe, on alati võimalik ärgata veidi varem, et teha jalutuskäik või sörk hommikuses linnas või võimalusel mereäärses piirkonnas.

Söö kohalikku toitu

Enne tööreisi on mõistlik tutvuda ka kohaliku kultuuri ja toidulauaga, et siis reisil seda koos oma töökaaslastega järgi proovida.

Broneeri linnatuur

Kui päeval jääb koosolekute või kohtumiste vahele vaba aega, on võimalik alati võtta mõni bussi- või paadituur linnas. See ei võta palju aega, kuid annab siiski aimu koha tähtsamatest vaatamisväärsustest.

Võta soe vann ja maga korralikult

Kui hotelliruumis on vann, siis on hea pärast pikka tööpäeva lõõgastuda soojas vannis. Pereinimese puhul on tööreis on ka heaks vahelduseks, sest pakub võimalust üksi suures voodis laiutada ning pikalt magada.

Mine õhtul välja

Hotellibaarid on head puhkusetunde tekitajad. Hea on võtta koos töökaslastega õhtul veidi aega, et mõnes baaris juttu vesta ja drink teha.

Võimalusel pikenda reisi

Kui töö võimaldab, siis pikenda reisi mõned päevad, et saaksid veel rahulikult uusi paiku avastada ning puhata.

Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Nii mõnigi tulumaksutagastuse lootuses töötaja on deklaratsiooni esitamisel märganud, et tööandja on makse kas valesti arvestanud või need üldse maksmata jätnud. Üllatuste vältimiseks soovitab MTA e-maksuametis jälgida seda, kas tööandja ikka palgalt tööjõumakse õigesti deklareerib.

Lugeja küsib:
Mida teha siis, kui tööandja on jätnud maksud maksmata või need valesti arvestanud?

Maksu- ja tolliamet vastab:
Kui töötajal on aasta jooksul brutopalgast talle teadaolevalt kõik maksud õigesti kinni peetud ja tal on selle tõendamiseks ka tööleping ja panga väljavõtted, siis on tema ainukeseks kohustuseks deklareerimise perioodil esitada andmed kinnipeetud maksude summa kohta. Kui reaalselt ei ole kinnipeetud maksud aga maksu- ja tolliametile deklareeritud, siis võtab maksuhaldur ühendust tööandjaga asjaolude väljaselgitamiseks. Kindlasti ei saa tekkida olukorda, kus töötaja peaks kahel korral tulumaksu tasuma.

Kui tööandja on aga töötasult tulumaksu vähem makse arvestanud kui ette nähtud, siis tuleb tööandjal esitatud deklaratsioonid parandada. Kui maksuarvutus on vale olnud töötaja enda tõttu, näiteks on töötaja andnud mitmele tööandjale maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja sellest lähtuvalt on tulumaksu tasutud ettenähtust vähem - tööandja deklaratsioone parandama ei pea ning töötajal endal tuleb tuludeklaratsiooni esitamisel tulumaksu juurde maksta. Alates 2015.aastast arvutab tööandja maksukohustused maksuhaldur ning kui tööandja on algandmed õigesti esitanud, ei saa tekkida olukorda, kus maksud on arvutatud valesti.

Töötajal on võimalik e-maksuametist TSD koondväljavõttelt jälgida ka jooksvalt seda, kas tööandja ikka tema palgalt tööjõumakse õigesti deklareerib. Kui on näha, et tööandja pole eelmiste kuude palgaväljamaksete pealt makse õieti deklareerinud, siis tasub see kõigepealt üle uurida tööandjalt ja siis vajadusel pöörduda juba maksu- ja tolliameti poole.

Tuuli Seinberg

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötasin ametikohal vahetustega. Väikse lapse tõttu selline töölaad enam ei sobi, kuid sama ametinimetusega töötajaid on ka, kes käivad tööl E-R 8st 17ni. Kas mul on õigust tööandjalt paluda tööaega 8st 17ni, lisan ka asjaolu et minu asendaja on võetud tööle tähtajatu töölepinguga,» kirjutab küsija.

«Tööandjale olen mitmeid kordi avaldanud soovi tööle naasmiseks, kuid leiab, et minu ametikohal 8st 17ni tööd tal mulle pakkuda pole ning alternatiivset tööpakkumist ootan juba kaks kuud. Viimati kontaktis olles sain selgust, et kui ei soovi enda töökohale naasta ja vahetustega käia ning madalama palgaga alternatiivtööd vastu ei võta, pean ise kirjutama lahkumisavalduse. Kas selline tööandja poolne ettepanek on ikka kooskõlas seadusandlusega?» küsib ema.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seadus ei näe ette erisusi väikelaste vanematele tööaegade osas. Seega, kui tööandjaga on lepitud kokku töötamine vahetustega, ei ole tööandjal kohustust tagada Teile tööaega 8.00 - 17.00.

Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel. Teie võite pöörduda tööandja poole ettepanekuga muuta tööaegu, samuti võib tööandja pakkuda Teile tööd teistel tingimustel. Kuid kui kokkulepet töölepingu muutmiseks ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele. Juhul kui Te ei soovi vahetustega tööl käia, on Teil võimalik tööleping omal soovil üles öelda.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja: PM Tarbija

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2015

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Soome transpordifirma turundusjuht peab Eesti päritolu töötaja diskrimineerimise eest trahvi ning tööle kandideerinule kompensatsiooni maksma.

Tuusula ringkonnakohtu andmetel leidis rahvuslikul pinnal diskrimineerimine aset 2012. aasta novembris, kirjutab helsinginuutiset.fi.

Keraval tegutsev firma otsis siis veoautojuhte rahvusvaheliste sõitude jaoks.

Kandideeris ka Eest kodakondsusega autojuht, kes sai Soome transpordifirma turundusjuhilt e-kirja, milles öeldi, et teda ei valitud, kuna klient soovib soomlastest autojuhti. Firma palkaski soomlase.

Samas aga palgati veel kaks autojuhti, kellest üks oli Eestist ja teine Ühendkuningriigist.

Turundusjuhi sõnul ei diskrimineeritud ühtegi kandidaati nende päritolu tõttu.

Ta selgitas kohtus, et Eesti päritolu autojuhi kandideerimisavaldus jõudis nendeni siis, kui koht oli juba täidetud.

Kohtus siiski ilmnes, et kui eestimaalase töösooviavaldus Soome tööandjani jõudis, oli konkurss alles käimas ning töökuulutus oli internetis.

Kohus pidas turundusjuhi suhtes raskendavaks asjaoluks tema poolt saadetud elektronkirja, milles ta oli selgitanud, et klient vajab soomlasest autojuhti.

«Selles juhtumis ei mängi rolli see, et tööle oli juba inimesi palgatud ega ka see, et firmas töötas veel teisest rahvusest inimesi peale soomlaste,» seisab kohtudokumentides.

Kohus määras transpordifirma turundusjuhile 15 päevapalga suuruse trahvi, mis on 885 eurot. Lisaks peab ta maksma Eestist pärit kandideerinule 1000 eurot kahjutasuks.

Osapooled nõustusid kohtu otsusega.

Tarbija
Toimetaja: Inna-Katrin Hein