Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2015

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Mul on väljalõige ühest varasema aasta Maalehe artiklist, kus on kirjas järgmine: Riigikogu võttis 2012. a juunis vastu “Vanemapensioni süsteemi kehtestava seaduse”, mille järgi saavad vanemad 2015. aastast juurde ühe aastahinde väärtuses pensioni iga enne 2013. aastat sündinud lapse eest.

Kas mul oleks siis tänavu jaanuarist õigus oma kolme lapse pealt, s.o siis 3 x ühe aastahinde vääringus veel pensioni juurde saada? Kas see süsteem praegu kehtib või on midagi muudetud?
Maalehe lugeja

Vastab Elve Tonts, sotsiaalkindlustusameti nõunik:

Lugeja esiletoodud lõik viitab 2013. aastal jõustunud vanemapensioni süsteemi teisele etapile, mille järgi hakanuks riik alates 2015. aasta 1. jaanuarist maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa kõikide enne 2013. aastat sündinud laste eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat.

2014. a suvel võttis Riigikogu vastu kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega lükati lapse kasvatamise eest täiendava pensionilisa jõustumise tähtaeg 1. jaanuarile 2018.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,

Kui uskuda statistikat, siis pühendub keskmine Eesti naine palgatööle keskmiselt kolm tundi päevas.

Eesti naise tasustatud tööpäev algab hommikuti umbes kell pool üheksa. Ta töötab süvenenult kogu ennelõuna ja läheb veidi pärast kella 12 lõunale. Sealt naaseb naine hiljemalt pool kaks, et veidi pärast nelja taas lahkuda. Nii näitavad statistikaameti ajakasutuse uuringud, mida on üleeilse naistepäeva puhul sobilik sirvida.
„Sellise rütmi järgi elab umbes 30% Eesti naisi. Tasustatud tööle kulub keskmisel Eesti naisel päevas keskeltläbi kolm tundi. Tavaline on, et ka mõlemal nädalavahetuse päeval kulub naisel tund aega tasulisele tööle,” lahkab teemat statistikablogis analüütik Kutt Kommel („Milline näeb välja eesti naise päev”, www.stat.ee). Tööleminek võtab naisel aega u 20 minutit. Võrreldes mehega kasutab ta liikumiseks vähem autot ja rohkem ühissõidukeid või jalgratast või läheb jalgsi.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kahest laotöötajast üks koondati. Allesjäänud töötaja kardab, et vallandatakse temagi, sest üksi ei tule ta tööga toime. Kas ja mida saab töötaja teha olukorras, kus koondamine hakkab takistama ettevõtte tööd?

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Meie perekonnas kasvab puudega laps, kes aprillis saab kolmeaastaseks. Avaldasin puhkusegraafikute koostamise ajal tööandjale soovi kasutada oma käesoleva aasta lapsepuhkuse kuut päeva oktoobrikuus ning võtta sellele lisaks korraga välja veel kolm päeva puudega lapse puhkust, et käia lapse tervise huvides spetsiaalsel 10-päevasel sanatoorsel ravil. Kuna ma tööandjalt kohe selget vastust ei saanud, siis küsingi nüüd, millised seaduslikud õigused ja tegelikud võimalused mul selles olukorras oleksid?» küsis lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Töölepingu seaduse (TLS) § 63 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on alla kolmeaastase lapse vanemal õigus saada alanud kalendriaastal kuus tööpäeva lapsepuhkust. Lisaks eelnimetatud kuuele lapsepuhkuse päevale on puudega lapse vanemal seadusest (TLS § 63 lõige 2) tulenev õigus täiendavale lapsepuhkusele - ühele tööpäevale kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. TLS § 63 lõige 3 selgitab, et lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega pole puhkuse andmisel oluline, et laps saab aprillis kolmeseks. Lapsevanemale antakse seaduslik võimalus otsustada, kas ta soovib puhkust kasutada enne või pärast lapse sünnipäeva.

Puudega lapse erivajadusi arvestades võimaldab seadus ühele vanematest tööst vaba aega kuus ühe tööpäeva ulatuses puudega lapse eest hoolitsemiseks. Üks täiendav vaba päev kuus annab võimaluse vanemal regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega, näiteks käia lapsega arsti juures või taastusravis. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik lisapuhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule. Seadusandja esmane eesmärk on olnud motiveerida vanemaid võtma puudega lapse lapsepuhkust kord kuus, et võimaldada neil regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega. Seega ei näe seadus otseselt ette võimalust lapsepuhkuse päevade liitmiseks. Samas ei keela seadus töölepingu pooltel teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, ehk siis poolte kokkuleppel on puhkusepäevade liitmine kalendriaasta piires võimalik.

Kujunenud olukorras peab töötaja tööandjaga kokku leppima lapsepuhkuse päevade liitmises, kuna 10-päevane viibimine sanatoorsel ravil on lapse huve arvesse võttes vajalik. Kuna puhkusesoov lähtub puudega lapse erivajadustest, peaks tööandja töötaja soovidega arvestama ning võimalusel lapsepuhkuse ja täiendava lapsepuhkuse liitmist lubama. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb täiendavaid lapsepuhkuse päevi kasutada vastavalt seadusele kord kuus. Kui lapsepuhkust (sh täiendavat lapsepuhkust) ei ole puhkuste ajakavasse kantud, tuleb töötajal teha tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist avaldus, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, faks).

Tarbija»Lugeja küsib

Toimetaja: PM Tarbija