Artiklid
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti töötukassa ühistööna valminud kava aitab säilitada töövõimet ja -valmidust, ennetada töötust ning vähendada tööpuudust.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti töötukassa ühistööna valminud kava järgi suunatakse tänavu oktoobrist kuni järgmise aasta lõpuni tööhõiveprogrammi üle 700 miljoni krooni. See peaks tooma juurde üle 5000 reaalse töökoha. Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõuniku Polina Dvinskihhi sõnul ei saa riik otseselt luua töökohti, vaid peab toetama ettevõtete tegevust, looma tingimused majanduse edendamiseks ja toetama ettevõtete tegevust kriisiaegadel.
•• Mida sellelt kavalt loodetakse?
Programm on mõeldud inimeste töövõime ja töövalmiduse säilitamiseks, töötuse ennetamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks. Loodame, et see on ka tulemus. Praeguses majanduslanguse olukorras, mille üks põhjus on ekspordivõimaluste vähendamine, on valitsus teinud mitmeid algatusi ettevõtete toetamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Nii on näiteks välja töötatud tugipakett eksportivate ettevõtete finantseerimiseks kogumahus 6,1 miljardit. Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ning jaekaubanduse, transpordi ja side, majutuse, toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ette-võtted.
•• Kui suurt rahatuge lubatakse?
Lisaks ettevõtjatele antavale abile on uute töökohtade loomise toetamiseks välja töötatud tervikpakett töötutele ettevõtlusega alustamise toetamiseks kuni 70 000 krooniga. See sisaldab toetuse taotleja koolitamist ja nõustamist, toetusega loodud ette-võtte järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täiendusõpet kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjatele kogemuste vahetamiseks.
•• Milline eesmärk on töökohtade säilitamiseks kavandatud meetmel?
Töökohtade säilitamiseks kavandatud meede on palgatoetuse maksmine tööandjale pikaajalise töötu töölerakendamisel. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel saab palgatoetusega tööle rakendada töötu alles siis, kui ta on olnud töötukassas arvel 12 kuud või 16–24-aastase noore puhul kuus kuud. Seetõttu on ajutiselt kavas palgatoetuse andmise tingimusi 2010. aastal leevendada. Järgmisel aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle inimese, kes on olnud tööta üheksa kuud ja sellest kolm kuud töötuna arvel. Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. 2010. a on palgatoetusega võimalik tööle rakendada ligikaudu 5000 töötut ja selleks kulub 94 miljonit.
•• Millal toetustegevused käivituvad?
Enamikku tegevustest hakatakse rakendama aastast 2010, kuid juba ka sel aastal rakendatakse näiteks koolituskaardi skeemi, mis on mõeldud täiendusõppe kiiremaks pakkumiseks. Suurkoondamistele reageerimiseks moodustati reageerimismeeskonnad, kelle ülesanne on minna koondavasse ettevõttesse ning jagada koondamisohus töötajatele teavet nii toetustest kui ka töötukassa pakutavatest teenustest. Oktoobris alustas ringsõitu „Töötukassa ratastel” eesmärgiga jõuda ka pisemate valdade elanikeni, et noodki saaks teada riigi pakutavatest teenustest. Samuti pakutakse kohapeal kar-jäärinõustamist.
•• Kes tööturumeetmeid pakub?
Tööturumeetmete pakkumine toimub põhiliselt töötukassa kaudu. Oluline panus töötute hõivesse toomisel on ka avatud taotlusvooru kaudu rahastatud projektidel. Avatud taotlusvoorudest saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud ja FIE-d. 2009. aastal on avatud taotlusvooru raames rahastatud projekte 150 miljoni krooni ulatuses. Novembris avaneb uus taotlusvoor, mille mahuks on kavandatud 200 miljonit krooni.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Minu tööaeg on 12 tundi vahetuses (1. vahetus kl 8–20 ja 2. vahetus kl 20–08). Nii on ka töölepingus kirjas. Vana töölepinguseaduse järgi arvestati tööajanormi (tööpäevad korrutati kaheksa tunniga) ja kui töötati rohkem, maksti ületunnitöö tasu. Neljakuulisel arvestusperioodil on 123 tööpäeva, s.o 17,5 töönädalat. Päevatöötajal on 696 töötundi, katkematu töötsükli korral 714–750 tundi, olenevalt vahetuste arvust. Kas ja kuidas tekivad ületunnid?
Ületunnitöö on endiselt töötamine üle kokkulepitud tööaja, kuid see hüvitatakse vaba ajaga, kui ei ole eraldi lepet rahalise hüvituse kohta. Uus töölepinguseadus (TLS) ei toonud erilisi muudatusi tööajas ega selle arvestuses. See, mida 1. juulist kehtivuse kaotanud töö- ja puhkeaja seaduse § 4 nimetas tööaja üldiseks riiklikuks normiks, on nüüd TLS-i § 43 järgi eeldatav tööaeg täistööaja korral ning üldjuhul on see endiselt kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Täis-tööaja eriliik on lühendatud töö-aeg, mida TLS näeb ette alaealistele ja haridustöötajatele. Täistöö-ajast lühemas tööajas saavad pooled kokku leppida, pikemas ei saa. Eeldatavast või lühendatust lühemat tööaega nimetatakse endiselt osaliseks tööajaks. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab endiselt lähtuma arvestusperioodi kalendrijärgsest tööajast, mis kuude lõikes on erinev. Oktoobris näiteks on 184, novembris 160 ja detsembris 176 töötundi.
Kui arvestusperioodiks on üks kuu, siis tekivad ületunnid juhul, kui töötaja on töötanud kuu viimase päeva lõpuks üle selle kuu ettenähtud tööaja. Kui aga arvestusperiood on pikem, näiteks kolm kuud oktoobrist detsembrini, siis selguvad ületunnid detsembri viimasel päeval ja ületunnitöö on tehtud, kui selle aja jooksul tuleb töötunde üle 520 (184 + 160 + 176). Seega tuleb küsijal oma tööaega rehkendada iga konkreetse kuu töötundide alusel kogu arvestusperioodi jooksul kokku. Arvestusperioodi jooksul võivad tööpäevad olla eri pikkusega, kuid oluline on tagada seaduses ettenähtud igapäevane puhkeaeg, mis üldjuhul peab olema 11 järjestikust tundi, ja iganädalane puhkeaeg, mis summeeritud tööaja arvestuse puhul peab olema vähemalt 36 tundi järjest.
- Üksikasjad
Riik leevendas 1. juulist alaealiste töökeeldu ja teatud tööpiiranguid, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Liis Naaber ajakirja Eesti Töötervishoid värskes numbris.
1. juulist võib lapsevanem töölepingut nõuda juba 7-aastasele lapsele, kes teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Riik põhjendab töölepingu sõlmimise lubamist nii väikeste laste puhul sellega, et erinevalt võlaõiguslikust lepingust tagab tööleping alaealisele seadusega kehtestatud suurema kaitse (nt lühem tööpäev) ja riikliku järelevalve töötingimuste üle.
Mis töid täpselt alaealine teha tohib, loetleb valitsus (VV 11.06.2009 määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd”) küll, kuid nimekirjal on suunav iseloom ning alaealine võib teha ka muid jõukohaseid ja riskianalüüsi järgi tervisele ohutuid töid, mida määruses nimetatud pole.
Alaealistele terviseohu tõttu keelatud tööd on loetletud teises määruses (VV 11.06.2009 määrus nr 94 "Töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud”), mida on varasemaga võrreldes samuti täiendatud. Juurde on toodud praktikatööle kehtiv erand: kutseõppepraktikal tohib õpilane töölepingu korral ja juhendaja järelevalve all teha alaealistele keelatud töid.
Täpsustatud on alaealistele keelatud tööde näitlikku loetelu. Näiteks ei tohi alaealine töötada mehaanilise lõikuri ega pürotehniliste toodetega, samuti varisemisohtlikel lammutustöödel jne. 1. juulist aga võivad alaealised töötada näiteks loomaaias (kuid mitte kokku puutuda metsikute või mürgiste loomadega), samuti tohivad alaealised nüüd koristada tualettruumi. Kui ilmneb mõni määruses nimetamata risk alaealise tervisele, siis ei tohi alaealist tööle lubada.
Värskeid töötervishoiuteemalisi artikleid loe ajakirjast Eesti Töötervishoid 3, 2009. Vanemaid artikleid vt www.tootervishoid.ee.
- Üksikasjad
Töötukassa nõukogu ei toetanud ametiühingute ettepanekut vähendada töötuskindlustusmaksu töötajale 2,8 protsendilt 2 protsendile.
Töötukassa nõukogu nõukogu otsustas täna teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksu määr järgmisel aastal samaks.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna pressikonverentsil, et kuigi töötute juurdekasvu tempo peaks järgmisel aastal hakkama kahanema, on selline otsus vajalik töötukassa reservide säilitamiseks.
"Tuletan meelde, et kevadel vastu võetud töölepinguseaduse muudatustega ei kaotatud töötaja vabatahtliku töölt lahkumise hüvitist mitte ära, vaid selle jõustumine lükati edasi 2013. aastasse. Seega tuleb meil arvestada, et aastal 2013 langeb töötukassale oluline lisakoormus," ütles ta.
Samuti on maksemäära säilitamine Pevkuri sõnul vajalik võimalike tagasilöökide puhuks 2010. aastal, kuna majanduskeskkonna arenguid on raske prognoosida ning seni pole ka väga selget teadmist, mis tööturul täpselt toimuma hakkab.
Pevkur kinnitas, et ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga jäi täna töötukassa nõukogus
hääletamisel eriarvemusele, pooldades seisukohta, et töötaja maksumäära tuleks vähendada.
Taliga hinnangul tohiks töötuskindlustusmaksu tõsta aasta keskel ainult erandkorras ning juhul, kui tekib vajadus kulude katmiseks, tuleb võtta kasutusele töötukassa reservkapital.
Taliga sõnul tahab valitsus maksu tõstmisega parandada riigi eelarvepositsiooni, töötukassa reservkapitali aga tänavu kasutatud pole.
Pevkur märkis, et töötukassa kasutab tänavu varasematel aastatel töötuskindlustusmaksetest kogunenud kolme miljardi kroonisest reservist ära umbes kolmandiku, kuid 300 miljoni kroonise kohustusliku reservkapitali kallale minek oleks vast liiga drastiline abinõu.
Töötukassa reservkapitali suuruseks on vähemalt 10% töötukassa varade mahust. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras nõukogu otsusega.
Kehtiv töötuskindlustusmakse määr on 4,2%, millest 2,8% tasub töötaja ja 1,4% tööandja.
Tänavu juunist tõusis töötuskindlustusmaks kolme protsendini, kuid valitsuse kinnitusel ei olnud see piisav, et töötukassal ei tekiks rahaprobleeme. Seega tegi töötukassa nõukogu maksemäära tõsta. Enne juunit oli töötuskindlustusmaks vaid 0,9%.
Allikas: uudised.err.ee
- Üksikasjad
Täna kogunenud Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2010. aastaks töötuskindlustusmakse määr senisel 4,2% tasemel – töötajale 2,8 % ja tööandjale 1,4%.
Ettepaneku poolt jätta maksemäär samale tasemele oli neli ja vastu üks nõukogu liige.
Lehekülg 1369 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee