Üksikasjad

Avaldatud: 30 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Kairi Tuulmägi
Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat

Kuni 1. juulini kehtinud töölepingu seaduse järgi loeti kindlatel juhtudel tööleping (ajutiselt) peatunuks, uuest TLSist sellist mõistet enam ei leia. Ometi pole töölepingu peatumise regulatsioon seadusest kadunud, seadusandja on selle hoopis ümber nimetanud töötaja õiguseks keelduda töö tegemisest.

Regulatsiooni eesmärk on tagada, et ajal, mil töötaja kasutab õigust töö tegemisest keelduda (nt puhkuse, ajutise töövõimetuse ajal), ei ole tööandjal õigus temalt töö tegemist nõuda ega töö mittetegemise ettekäändel töölepingut üles öelda.

TLSi seletuskirja järgi on uue mõiste kasutamise eesmärk viia TLSi mõisted kooskõlla võlaõigusseaduse (VÕS) mõistetega, eeskätt VÕS paragrahviga 111. Sätte lõike 1 järgi on ühel lepingupoolel (nt töötajal) õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui teine pool (tööandja) oma kohustust ei täida. Ent seadusandja on selgitustes vastuoluline: TLSi seletuskirjas rõhutatakse hoopis, et töö tegemisest keeldumist ei tohi VÕSi paragrahviga 111 segamini ajada ja sätet kohaldatakse seetõttu vaid juhul, kui töötaja keeldub töö tegemisest, kui tööandja rikub lepingut.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4455/arv_kolumn_445501.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ratt

Isikustatud koolituskaardi alusel saavad töötud kuni 15 000 krooni ulatuses täiendkoolitusi.

Sotsiaalministeerium käivitas tänasest nn isikustatud koolituskaartide pilootprojekti, mille eesmärk on töötuid paremini koolitada vastavalt nende vajadustele ning neid kiiremini tööle aidata.

Koolituskaardi väärtus on kuni 15 000 krooni. Kaardi saamiseks peab töötu leppima oma koolitusvajadused kokku töötukassa konsultandiga ja see väljastatakse individuaalses tööotsimiskavas ettenähtud koolitusteks.

Näiteks pakutakse varasema ametiga seotud tarkvarakoolitusi, sõidukijuhi, teeninduse ja tööstuse spetsialistide ning laevameeskonna töötajate täiendkoolitusi jm. Samuti toimuvad muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide spetsiifilised täiendkoolitused. Täiendkoolitusvaldkondade loetelu täieneb pilootprojekti käigus.

Koolituskaardi alusel ei pakuta juhtimisalaseid, üldiseid sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid koolitusi.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul annab isikustatud koolituskaart töötutele ja koondamisteate saanud töötajatele suurema valikuvõimaluse sobiva koolituse ja koolitaja leidmisel. "Töötute arvu suurenedes on vaja kiiremaid lahendusi, mis aitaksid inimestel täiendkoolitust saada ja lähtuksid tööotsijate personaalsest vajadusest," rääkis minister.

Kui uuest aastast suurenevad tööharjutuse ja tööpraktika eest makstavad stipendiumid, rakenduvad palgatoetus ning ülejäänud töötuse vähendamiseks loodud uued meetmed, peaks olukord tööturul ministri sõnul oluliselt paremaks muutuma.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Kas Eestis töötavatel meremeestel on õigus saada tööandjalt valveaja tasu? Meremehed on kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal ning olema kättesaadavad ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks.

Töölepinguseadus (TLS) ja mereteenistuse seadus (MTS) sätestavad valveaega veidi erinevalt. TLS-i järgi ei ole valveaeg ei töö- ega puhkeaeg, seda saab rakendada ainult ulatuses, mis jääb esimesest kahest üle. MTS-i kohaselt on valveaeg osa puhkeajast, mil töötsükli ajal viibitakse laeval, et olla kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. TLS kohustab valveaja eest maksma vähemalt kümnendiku kokkulepitud töötasust, MTS jätab hüvitamise kokkuleppe küsimuseks.

Mõlemad seadused nõuavad valveaja rakendamiseks kokkulepet, MTS-i järgi peab valveaja kestus ja selle eest makstava lisatasu suurus ning rakendamise kord olema määratud meretöö- või kollektiivlepingus. Kui küsija on laevapere liige, kes töötab meretöölepingu alusel, ei kehti tema suhtes TLS-is sätestatud valveaja korraldus. Juhinduda tuleb MTS-i § 47-st ning uurida ka kollektiivlepingus kokkulepitut. On selles või siis omaenda meretöölepingus valveja kohta lepped olemas ja valveaega rakendatakse, tuleb selle eest ka kokkulepitud tasu maksta.

•• Sain teate töölepingu üles-ütlemisest koondamise tõttu 17. augustil, siis andsin selle kohta ka allkirja. Teade ise oli koostatud 10. augustil ja viimase tööpäevana oli kirja pandud 10. november. Kas minu viimane tööpäev peaks olema 10. või 17. kuupäev?

Koondamise korral peab tööandja andma töötajale ülesütlemisavalduse ehk koondamisteate olenevalt tööandja juures töötatud ajast. Kuna küsijale on koondamisest ette teatatud ligikaudu kolm kuud, siis eeldan, et tema töösuhe on kestunud üle kümne aasta. Sellise staažiga inimestele tuleb ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Tähtaega hakatakse lugema teate saamisele järgnevast päevast, st alates 18. augustist ja töösuhe peaks sel juhul lõppema 15. novembril. Küsijale antud teate järgi on viimaseks tööpäevaks 10. november, viis päeva varem. See ei tähenda, et töötajal oleks õigus või kohustus töötada 15. novembrini, lepingu lõppemise päeva määrab tööandja. Kuna etteteatamise aeg on seadusega määratust lühem, tuleb tööandjal viie vähem ette teatatud päeva eest maksta hüvitiseks tasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töötamise korral 11.–15. novembrini.

•• Mul on osaliselt saamata juulikuu töötasu, mis tulnuks välja maksta 5. augustil. See on tööandjapoolne kohustuste rikkumine. Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 91 alusel ilma etteteatamistähtajata? Millega on sel juhul tagatud, et tööandja maksab ettenähtud hüvitise mulle ka välja?

Palgapäev peaks igas töölepingus kirjas olema. Kui tööandja sel päeval töötasu ei maksa, võib töötaja võlaõigusseaduse § 113 alusel nõuda viivist. Töölepinguseadus viivise maksmise võimalust enam ette ei näe. Palgaseadus, mis sätestas viiviseks 0,5% maksmisele kuulunud summast, on 1. juulist kehtetu ja selle alusel midagi nõuda ei saa.

Kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tööandjal tuleb sel juhul § 100 lg 4 järgi maksta hüvituseks töötaja kolme kuu keskmine palk. Küsijal on saamata osa töötasust, kui suur, pole teada. Teadmata ka seda, kui kaua palgaosa on kinni peetud, ei oska ma hinnata, kas tegemist on tööandja kohustuse olulise rikkumisega.

Tööandja võib töötaja esitatud ülesütlemisavalduse kohtus või töövaidluskomisjonis vaidlustada, kui leiab, et see oli antud seadusest tuleneva aluseta. Samas selgub, kes kellele ja kui suures ulatuses hüvitist peab maksma. Kindlasti peab töötaja üles-ütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale põhjendama. Üldjuhul võib töötaja töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta selle aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ette ei pea teatama juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani (TLS § 98 lg 2).

Üksikasjad

Avaldatud: 24 september 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Enamik töötuid pole uut tööd leidnud ja toetuse maksmise aeg hakkab lõppema.

Tänavu esimese kolme kuu jooksul töötuks jäänute saatus on nukker: enamik neist pole uut tööd leidnud ja rahanatuke hakkab kokku kuivama.

Eesti Päevaleht palus töötukassal välja võtta nende inimeste andmed, kes jäid töötuks suure töötuse laine harjal. Selgus, et ajavahemikul 1. jaanuar kuni 10. märts 2009 registreeris end töötukassas töötuks 25 790 inimest, kuid töötuskindlustushüvitist hakkas neist saama vaid 43 protsenti ehk täpsemalt 11 085 inimest.

Neist omakorda ligi pooltele määrati nende staaži järgi hüvitis kuueks kuuks ja teisele poolele üheksaks kuuks. Seega on neil toetusraha nüüdseks samuti otsas või otsakorral, vastavalt registreerimise ajale. Samas on mõlemast grupist uue töökoha leidnud kõigest alla 30 protsendi.

„Ilmselgelt peegeldub meie andmetes tööturu olukord – praegu on tööd ikka märgatavalt raskem leida kui kaks aastat tagasi,” kommenteeris töötukassa analüütik Kadri Lühiste. Tema sõnul on uue töökoha otsimine omajagu aega võtnud ka varem, kuid mitte siiski nii pikalt. Näiteks 2007. aastal ei leidnud kuue kuuga uut tööd 40 protsenti otsijaid.

Vaid tuhat krooni

Põhimõtteliselt on kuus kuud hüvitist omanul võimalik saada pärast hüvitise lõppemist töötukassast veel kolm kuud tavalist töötutoetust, mis on aga vaid ligi tuhat krooni kuus.

Sotsiaaltöötajad on hoiatanud neile praktikast tuttava olukorra eest – väga pikalt töötuks jäänud hakkavad heituma ja kaotavad üldse igasuguse tööharjumuse.

Päästearmee supiköögi juht Inge Ojala andis näiteks teada, et nüüd sügisel on neil taas tõusnud külastajate arv, kelle hulgas on ka üha rohkem uusi töötuid. „Kui suvel jäi külastajate arv poolesaja kanti, siis eile käis näiteks 136 inimest,” tähendas ta.

„Praegune olukord näitabki meile, et kui headel aegadel nendest töötuskindlustushüvitise maksmise perioodidest piisas, siis nüüd, kriisiolukorras, jääb sellest väheseks,” tõdes sotsiaalpoliitika uuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk. Võrk pakkus üheks võimalikuks lahenduseks Euroopa tõukefondide raha kasutamist nende töötute aitamiseks.

„Euroopa Sotsiaalfondi raha ei saa kasutada otseseks rahaliseks toetusteks, vaid raha kasutamise eesmärk on inimene võimalikult kiiresti tööle tagasi aidata,” vastas aga sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles. „Erinevaid tööturumeetmeid saab töötu kasutada kogu töötuks olemise perioodi aja, ka siis, kui töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse periood on läbi,” lisas ta.

„Kui uue töö leidmine võtab soovitust tunduvalt kauem aega, tasub kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga nõu pidada – valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta lisasotsiaaltoetusi,” soovitas Lilles.

Mis töötute juurdekasvu puutub, siis kasvutempo peaks tuleval aastal võrreldes tänavusega aeglustuma, ennustas ministeerium. Viimastel andmetel on Eestis 75 000 registreeritud töötut.

Toimetulekuabi

Päästev õlekõrs
Riigi ühisest kassast

•• Kui töötu jaoks kõik töötukassa toetused otsa saavad, jääb tal üle haarata vaid toimetulekutoetuse päästvast õlekõrrest. Seda makstakse riigi ühisest kas­sast, väljastajateks on kohalikud omavalitsused. Tänavu on selleks eraldatav summa juba kolm kor­da suurem kui mullu, kuid omavalitsused saadavad endiselt rahan­dusministeeriumile uusi lisasaadetiste palveid.

•• Toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni. Kuid toimetulekutoetuseks taas päris igaüks ei kvalifitseeru, selleks peab olema täidetud omajagu tingimusi. Näiteks kui inimesel ei ole üürikorter, vaid eluase on tema oma, siis väljaminekuks loetakse vaid kommunaalkulud, korteri pangalaenu ei arvestata.

Vaid toetusteks
Abi vajab Ida-Virumaa

•• Tallinnale anti toimetulekutoetusteks – ja seda raha saab tõesti kasutada üksnes selleks – ligi 21 miljonit krooni. Tallinna rahvaarv on 398 595 inimest. Regis­treeri­tud töötuid on üle 22 000.

•• Samal ajal Ida-Virumaa, kus on 169 688 inimest, sai selleks 55 miljonit krooni. Registreeritud töö­tuid on neil ligi 13 000 inimest. Siit on näha, et Ida-Virumaa ini­me­sed on praegu kõige raskemas olukorras ja vajavad kõige rohkem abi toimetulekuks.