Artiklid

Erik Müürsepp

Kalanduse valdkonna sesoonsus sunnib ettevõtet rakendama äärmuslikke tingimusi.

Hiljuti Tallinna halduskohtus langetatud otsus sedastas, et AS-il Paljassaare Kalatööstus ei ole õigust maksta oma töötajatele seaduses ettenähtust väiksemat tunnitasu. Valitsuse määrusega on kehtestatud tunnipalga alammääraks 27 krooni ning sellest madalama palgamäära kehtestamine on seadusvastane.

Tööinspektsiooni kontrollitud töölepingutes tunnitasuna märgitud palgamäär oli alammäärast kohati üle kümne korra madalam, näiteks oli ühe töötaja töölepingus tunnipalgamääraks 9,25 krooni ning teises vaid 2,5 krooni.

AS-i Paljassaare Kalatööstus juhatuse liige Dmitrijus Nikitinas ei soovinud eile töölepingute kohta kommentaare anda.

Töötajad kaebavad sageli

Leedu Vichiunai kontserni kuuluv, peamiselt Esva ja Vici paneeritud kalatooteid valmistav ettevõte sai selle aasta suvel ka Eesti kalaliidu liikmeks. Kalaliidu tegevdirektori Valdur Noormägi sõnul liit oma liikmete palgapoliitikasse ei sekku. „Erinevus teiste valdkondadega võib tulla sellest, et osa ettevõtte töötajaid on palgal nn töölepingu alusel ja teised tööettevõtulepinguga,” rääkis ta.

Kalanduse eripära on Noormäe sõnutsi tugev sesoonsus, mis tingib ka olukorra, et ettevõtja ei saa garanteerida tööd aasta läbi. „Kaheksa kuud võib teha pingeliselt tööd, aga neli kuud ei ole midagi teha. Ettevõtte juhi seisukohalt on see üks enesehävitamise vorm võtta töötaja sellises olukorras täiskohaga tööle,” nentis ta.

Kalaliidu tegevdirektori kinnitusel puudutab püügi tsüklilisus kalurite kõrval ka töötlejaid. „Kui on püügiperioodi keelud, siis sel ajal tehas ei tööta, kui kasutatakse ainult kodumaist kala ja välismaalt sisse osta pole võimalik,” märkis ta.

Noormägi tõi näiteks kevadise räimehooaja, mis kestab märtsi lõpust mai lõpuni ning mille tarvis on mõistlik sõlmida vaid ajutisi töölepinguid. „See puudutab kõiki ranna- ja kalandusettevõtteid,” lausus ta. Uus töölepinguseadus on tema sõnul olukorda mõnevõrra siiski leevendanud.

Paljassaare Kalatööstuse töötajad on Päevalehele teadaolevalt esitanud töövaidluskomisjonidele palgatingimuste kohta korduvalt avaldusi, enamasti kollektiivselt.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajuristi Ilona Torni sõnul on kalatööstusettevõtte töötajate pöördumised olnud mõneti spontaansed ning enamikus on töötajad oma nõuetest kas loobunud või on need jäetud rahuldamata.

AS Paljassaare Kalatööstus on olnud sel aastal töövaidluses juba 16 korral, neist viie menetlus alles kestab. Valdavalt kevadtalvel esitatud nõuetes kurdetakse saamata jäänud palga ning palga või hüvitise ebaseadusliku kinnipidamise üle. Kaheksal korral on avaldaja oma nõudest loobunud ning menetlus seetõttu lõpetatud.

Mullu pöördusid Paljassaare Kalatööstuse töötajad töövaidluskomisjoni poole 12 korral. Toona jäi kümnel juhul töötaja nõue rahuldamata, ühel korral rahuldati osaliselt ja ühel korral täielikult.

Samalaadne mure teistelgi

•• Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal kinnitab, et sellesarnaste kaebustega pöördumisi on teisigi, kuid inspektsioon vastavat statistikat ei tee.

•• Taali sõnul reguleerib töötasu mittemaksmist töö mitteandmisel kehtiva töölepinguseaduse § 35, mille kohaselt peab tööandja maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel (endine tööseisak).

•• „Töötajale soodsama kokkuleppe sõlmimine toimub poolte kokkuleppel,” lisas Taal. Asjaolu, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud väiksemas tunnipalgas ning et töötajale tagatakse tegelikult miinimumpalga maksmine, ei anna tööinspektorile õigust pidada töölepingut seadusega kooskõlas olevaks.

•• Paljassaare Kalatööstuse kohtupretsedent kinnitas, et just põhipalgale alammäära kehtestamine tagab töötavale isikule, et tema töötasu ei saa langeda kehtivast alammäärast madalamale ka siis, kui tööandja lõpetab lisatasude, preemiate ja juurdemaksete maksmise.

Raul Veede

Vana töölepinguseadus lubas muuta tööaega töösisekorraeeskirjade kaudu, mis nõudis aga enam kui viie töötaja korral kooskõlastust tööinspektsioonis. Uue seaduse koostajad leidsid seevastu, et tööinspektori kaasamine ettevõttesisese tööaja korraldamise pole põhjendatud ega vajalik.

Töö ettevõttesisese korraldamise, sealhulgas tööaja korralduse aluseks on eelkõige ettevõttesisene vajadus. Tööaja algus ja lõpp määratakse selle põhjal ning ei kuulu tööinspektori pädevusse.

Töötajatega tuleb ise kokku leppida

Seepärast on uue töölepinguseaduse järgi tööaja korralduse tekkimiseks vaja vaid ettevõttesisest kokkulepet. Kehtivat lepet peab järgima ka iga uus töötaja, kui temaga tööaja korralduse suhtes just teistmoodi kokku ei lepita.

Töölepinguseadus lubab tööandjal tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui ettevõttes on selle järele vajadus ning muudatus ei ole oluline (TLS § 47 lõige 4).
Olulisus tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Näiteks ei pruugi tööpäeva algusaja nihutamine 30 minuti võrra varasemaks olla kuigi silmapaistev muudatus, teinekord raskendab see aga töötajatel töölejõudmist, kuna varem ühistransporti lihtsalt ei tule.

Ühtedele kehtib, teistele mitte

Sisuliselt tähendab töölepinguseaduse § 47 lõige 3 seda, et nende töötajate jaoks, kelle puhul pole tegu olulise muudatusega, hakkab tööaja uus korraldus kehtima automaatselt.

Nende töötajate puhul, kelle jaoks muudatus on oluline, tuleb tööandjal aga pidada uue tööajakorralduse kehtestamiseks läbirääkimisi ning sõlmida kokkulepe.

Protesteeri kohe või vaiki igaveseks!

Lisaks saab lepingu tingimusi muuta konkludentselt: kui tööandja on töölepingu tingimusi ühepoolselt muutnud ja töötaja ei ole neist teada saamise järel muudatustele vastu vaielnud, loetakse leping muudetuks. Muudetud tingimusi tagantjärele vaidlustada ei saa.

Töölepinguseaduse § 47. Tööaja korraldus

(1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.

(2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

(3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

(4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

Helve Toomla, jurist

•• Töötan täiskohaga ja astusin hiljuti tehnikaülikooli päevasesse õppevormi, täiskoormusega magistriõppesse. Kas mul on õigust õppepuhkust saada? Kui jah, siis kas õppepuhkuse ajaks säilitatakse töötasu alammäär? Õpin informaatikat ja töötan IT-alal. Kas minu õpingud lähevad tasemekoolituse alla ja mul oleks võimalik saada 20 päeva õppepuhkust?

1. juulil jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 sõnastuse kohaselt antakse õppepuhkust töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes. Tasemekoolituseks peetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist. Päevane täiskoormusega magistriõpe kuulub seega samuti tasemekoolituse hulka.

Õppepuhkust saab muudetud seaduse kohaselt koolitus-asutuse teatise alusel 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ja sel ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, üle-jäänud kümne päeva eest tasu maksma ei pea, isegi mitte alampalga ulatuses. Tasemekoolitus ei eelda, et õpitaks sama eriala, millel töötatakse. Tööandjad on kohustatud lubama õppepuhkusele kõiki, kes tasemekoolituses osalevad, olenemata sellest, mida nad õpivad ja kas õpitav eriala on töökohal vajalik.

Vladlen Zolkin,
töötukassa hüvitiste ja toetuste osakond

•• Töötasin tähtajatu töölepinguga ettevõttes umbes 20 kuud. Sel ajal tasuti minu pealt ka töötuskindlustusmakset, sotsiaalmaksu jms. Lahkusin töölt poolte kokkuleppel pärast 1. juulit ning olen nüüd teise firma palgal tähtajalise lepinguga. Kas tähtajalise lepingu lõppedes on mul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist? Kuidas arvutatakse selle suurus?

Jah, inimesel, kellel lõpeb tähtajaline tööleping, on õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui tal on kõik teised töötuskindlustuse seadusega ette nähtud tingimused täidetud. Kas töötuskindlustushüvitise taotlejal on õigus hüvitist saada või mitte, otsustatakse selle põhjal, mis oli viimase töö- või teenistussuhte lõppemise põhjus. Töö- või teenistussuhte pikkusel pole hüvitise määramise seisukohast mingit tähtsust.

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on sajal esimesel kalendripäeval 50% ja alates 101. kalendripäevast 40% kindlustatu ühe kalendripäeva töötasust. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamiskuule eelnenud üheksal töötamiskuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvesse lähevad kõigilt tööandjatelt saadud tasud, mis langevad sellesse perioodi. Kindlustatul on vaja tõendit ainult nendelt tööandjatelt, kelle juures töötamise aeg langes kindlustatu viimase kolme töötamise kuu hulka.

Töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 5 kohaselt on tööandja kohustatud töötaja nõudmise korral esitama töö- või teenistussuhte lõppemisel (või edastama elektrooniliselt) tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa. Samuti andmed tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendajapuhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.

•• Olen töötav vanaduspensionär, ametis põhikohaga. Töötuskindlustusmakset mul maksta ei tule. Kuid kas tööandja peab minu pealt maksma töötuskindlustusmaksu?

Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ja avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasas olevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu. Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioni ikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel päeval. Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensioni eas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.

•• Pärast uue töölepinguseaduse jõustumist mind koondati. Uut töökohta pole ma veel leidnud. Nii otsustasin minna sügisest ülikooli ning jätkata ka tööotsinguid, et kooli kõrvalt töötada. Kas üliõpilasena on mul õigus end töötuna arvele võtta ja saada ka töötuskindlustushüvitist (minu pealt on makstud kõigi töötatud 20 kuu jooksul töötuskindlustus- ja sotsiaalmaksu)?

Üliõpilasel, kes on viimase aasta jooksul töötanud vähemalt 180 päeva, on õigus end töötuna arvele võtta ja taotleda töötutoetust. Juhul kui viimane töösuhe on lõppenud koondamisega ja töötaja eest on töötuskindlustusmakseid tasutud vähemalt 12 kuud (viimase kolme aasta jooksul), on tal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist.

Hüvitise suurus ja maksmise aeg
Kindlustusstaaž määrab hüvitise saamise aja:

•• Kui töötuskindlustusmakseid on tasutud vähem kui 56 kuud, on õigus hüvitist saada 180 kalendripäeva;

•• kui kindlustusmakseid on tasutud 56-110 kuud, on õigus hüvitist saada 270 kalendripäeva;

•• kui kindlustusmakseid on tasutud 111 kuud või enam, on õigus hüvitist saada 360 kalendripäeva.

•• Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saab iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Allikas: töötukassa

Loe töötuskindlustushüvitise maksmisest täpsemalt:
www.tootukassa.ee

Raul Veede

Eelmine töölepinguseadus nõudis, et vähemalt viie töötajaga ettevõttes tuleb kehtestada töösisekorraeeskirjad. Uus töölepinguseadus sisekorraeeskirju aga ei mainigi. Mis neist siis saab?

Kõige lihtsam vastus on: mitte midagi. Uus seadus lubab kõike, mis ei ole keelatud. See tähendab, et soovi korral võib tööandja kehtestada ka töösisekorraeeskirjad, kuid see jääb tema enda vabaks otsuseks; seaduse poolest pole tingimata tarvis.

Mis peab tingimata lepingus seisma?

Seaduse §5 järgi tuleb otsestest töötingimustest lepingusse kirjutada:

* töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
* tööülesannete kirjeldus;
* muud kokkulepitud hüved peale töötasu;
* tööaeg;
* töökoht;
* tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
* osapoolte andmed jms asjassepuutuv.

Kollektiivlepingu olemasolu korral tuleb lisada ka viide kollektiivlepingule. Lisaks loetleb §6 rea erijuhte, mil töötingimuste suhtes sõlmitud kokkulepped peavad lepingus kajastuma.

Nimetage oma reegleid, kuidas tahate

Sotsiaalministeeriumis koostatud töölepinguseaduse käsiraamat kinnitab kommentaarides, et seadus ei määratle töösisekorraeeskirjade mõistet, vaid see on asendatud tööandja töökorraldusele kehtestatud reeglitega. Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige töö algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne.

Töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt on üldkohustuslike töökorralduslike muudatuste puhul kohustuslik järgida töötajate usaldusisiku seadusest tulenevaid töötajate informeerimise ja konsulteerimise reegleid. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus või töökohal.

Milleks siis üldse eeskirjad?

Teatud tingimustes võib see tähendada, et töösisekorraeeskirjadel on tõepoolest endiselt mõte sees. Eeskirju saab muuta kergemini kui töölepingut, mille jaoks üldjuhul on vaja kahepoolset nõusolekut; ammugi ei saa töötajalt nõuda nõustumist halvemate tingimustega.

Sisekorraeeskirjadega saab reguleerida töötingimusi, mis võivad ajapikku muutuda. Näiteks võib muutuda organisatsiooni struktuur ja sellega seoses töökorralduste andmise kord, mõnikord on võimalikud ümberkorraldused tööajas, ruumide või töövahendite kasutuses. Alati pole seda muidugi tarvis reguleerida, ent mõnikord tuleb see kasuks.

Muidugi on üldiselt mõistlik reguleerida eeskirjadega tingimusi, mis puudutavad enam kui ühte töötajat. Ent üksikjuhtudel võib tõepoolest olla parem, kui tööandja saab ka ühtainsat töötajat puudutavates küsimustes viidata eeskirjale, mitte ühekordsetele korraldustele.

Tööinspektsiooni vahet enam jooksma ei pea

Varem sai tööandja määrata tööaja korralduse ühepoolselt
töösisekorraeeskirjadega, mis tuli üle viie töötajaga ettevõttes kooskõlastada tööinspektoriga. Kuna uus töölepinguseadus töösisekorraeeskirjade olemasolu ei nõua, ei tule neid ka inspektsioonis kinnitada.

Seadust koostades leiti, et tööinspektorit ei pea ettevõttesisese
tööajakorralduse kindlaksmääramisse kaasama. Töökorralduse aluseks on eelkõige ettevõttesisene vajadus, seega ei kuulu tööaja algus ja lõpp tööinspektori pädevusse. Tarvilik on vaid ettevõttesisene kokkulepe, mida on kohustatud järgima ka iga uus töötaja, kui temaga tööaja korralduse osas erinevat kokkulepet ei sõlmita.

Leping on vägevam kui eeskiri

Kõige selle ilu ja toreduse kõrval maksab siiski meeles pidada, et töösisekorraeeskiri kui töösuhte ühe osapoole priilt pruugitav leiutis ei ole seaduse silmis sama oluline kui kahepoolse kokkuleppena sõlmitud tööleping.

Punkte, mis töölepingus paika pandud, saab eeskirjadega üksnes täpsustada, kuid mitte muuta. Mis tahes vastuolu korral on tööleping eeskirjade suhtes ülimuslik.