Artiklid

Riiklik pension ja peretoetus on sissetulekud, mida ei tohi võlgade katteks arestida. Arestida ei saa riiklikke peretoetusi (sh lapsetoetusi), seaduse alusel makstavat elatist, vanemahüvitist, sotsiaaltoetusi, sealhulgas puudega inimeste sotsiaaltoetusi, riiklikku pensioni, kehavigastuse või terviserikke tõttu makstavaid hüvitisi (v.a hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis), ravikindlustushüvitisi (v.a ajutise töövõimetuse hüvitis), ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest makstavat hüvitist, vanglast vabanemise toetust ega matusetoetust.

Pank saab võlgniku konto arestida üksnes kohtutäituri arestimisakti alusel. Kuid oluline on teada, et kohtutäitur ei tea ega näe täpselt, mille eest raha võlgniku kontole on laekunud. Juhul kui arvelduskontole laekunud eelpool nimetatud summa on kohtutäituri poolt arestitud, siis tuleb pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole ja esitada avaldus selle kohta, et arestitud on summa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Konto vabastamine saab toimuda üksnes vastavasisulise kohtutäituri akti alusel.

Kohtutäitur vabastab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku hädavajalikuks äraelamiseks.

Eilsel konverentsil «Palga päev 2009» jäi kõlama arvamus, et palgad on Eestis liiga kõrged ning lähiaastail sissetulekute suurenemist oodata pole.

SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnum oli konkreetne – Eestis on selgelt liiga kõrged palgad. Tema sõnul on meie majanduse kogumaht langenud 2005. aasta tasemele ja tootmine kahanenud koguni 2003. aasta tasemele.

Samuti on kukkunud tootlikkus. Kõige selle valguses on aga palgad alles langust alustanud ega ole jõudnud isegi 2007. aasta tasemeni.

«Meil on liiga kõrged palgad. See pole jätkusuutlik olukord. Töötaja palk võrdub ikkagi sellega, mida ta jõuab toota,» märkis Arumäe.

Analüütiku hinnangul pole praegust majandusolukorda arvestades järgmise kahe-kolme aasta jooksul palkade kasvuks survet näha – et palka tõsta, peavad ettevõtete kasumid enne kasvama hakkama. Seega on surve hoopis palkade alanemise suunas.

Enamik eile palga teemal sõna saanud ettevõtete esindajaist tunnistas, et viimase aasta jooksul on nad pidanud langetama terve rea töötajate silmis ebapopulaarseid otsuseid.

Osa ettevõtteid on töötasusid kärpinud 10–20 protsenti, osa läinud erinevate soodustuste ja hüvede kallale ning osa otsustanud koondamise kasuks.

Internetipõhise IT-kaupade hankesüsteemi loonud ASi MarkIT tegevjuht Andres Agasild tunnistas, et ettevõte oli sunnitud üldise majanduskriisi ja vähenenud käibe tingimustes kärpima kõigi töötajate palka 20 protsenti.

Oma töötajate tasustamise süsteemi oli sunnitud üle vaatama ka Eesti suurim pank. Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaurson märkis, et pangas kaotati kvartaalne tulemustasusüsteem, samuti ei moodustatud aastaboonuse fondi. Oma töötajate põhipalga kallale Swedbank esialgu siiski ei läinud.

Fontese palgauuringute juht Katri-Triin Maripuu tõdes, et mõni aasta tagasi kasvas palk Eestis lausa hullumeelses tempos, suurenedes aastatel 2006–2007 koguni 22,3 protsenti. Sel aastal on see näitaja Fontese andmetel vaid 1,2 protsenti.

Samas kinnitas Maripuu ettevõtjate sõnu: palgatõus Eestis on pidurdunud ning ettevõtted kärbivad täie hooga erinevaid töötajatele mõeldud soodustusi, olgu selleks siis ametiauto kasutamine, täiendav tervisekontroll, hambaravi või vaktsineerimine.

TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhatajal Milvi Teppil oli aga sõnum tööandjatele ja firmajuhtidele: olukorras, kus ettevõtted peavad tegevuskulusid vähendama, on tööandjate suurimaks kohustuseks taastada töötajate silmis usaldus. Teppi sõnul on oluline, et tööandjad oma töötajatega palga- ja tööteemadel ausalt ja avatult suhtleksid.

«Kulude kärpimisega langeb igal juhul töömoraal. Palga vähendamine ei too töötajate innukuse kasvu oma töö tegemisel,» ütles Tepp.

Tema väitel muutuvad selle tulemusena töötajad küünilisemaks ja ükskõiksemaks ning suhtumine muutub formaalsemaks: suhe töö ja tööandjaga lõpeb niipea, kui «kell kukub». Nii on tööandja jaoks praeguses olukorras peamine just usalduse taastamine töötajate silmis.

Raigo Neudorf

Raul Veede

Uus töölepinguseadus lisas töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuste loetellu klausli, mis lubab töötajal lepingu katkestada ka selle tõttu, et kliendid teda solvavad.

Töölepinguseaduse paragrahv 91 lõige 2 ütleb:
"Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel /---/."

Paragrahvi 87 alusel tuleb ka erakorralisest ülesütlemisest üldjuhul ette teatada. Ent nagu möönab sotsiaalministeeriumis koostatud töölepinguseaduse käsiraamat, võib mõjuv põhjus paragrahvi 98 lõikest 2 tulenevalt olla nii pakiline, et töötajalt ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja või kokkulepitud tähtaja lõppemiseni.

Siinkohal esineb taas üks uue seaduse võtmesõnu "mõistlikult", mis võib anda alust vaidlusteks. Samuti võimaldab juristide hinnangul mitmeti tõlgendamist küsimus, kas "tööandja /---/ on lubanud seda teha kolmandatel isikutel" eeldab tööandja poolt erilist passiivsust või kehtib ka igapäevaste klientide kohta.

Teiste näidete seas loetleb paragrahv 91 lõige 2 ka juhud, mil töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Samuti annab aluse leping katkestada see, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega - tingimus, mida viimasel ajal aina sagedamini ette tuleb. Erakorraliselt võib üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu.

Kõigil neil juhtudel peab tööandja maksma töötajale hüvituseks kolme kuu keskmise töötasu. Varem võis töötaja lõpetada lepingu juhul, kui tööandja rikkus lepingus kokku lepitud tingimusi. Siis maksta talle hüvitusena kahe kuu keskmine palk.

Riina Martinson, toimetaja

Pärnu toitlustusasutustes alaealiste töötamist kontrollides avastasid tööinspektsiooni Lääne inspektsioon ja Pärnu munitsipaalpolitsei rikkumisi lubatust pikemate tööpäevade, ületundide ning töölepingutega.

Ühisreididel kontrollis munitsipaalpolitsei alkoholi- ja tubakaseaduse nõuete täitmist, seal hulgas alaealiste rakendamist töödel, mis on seotud tubakatoodete ja alkoholi käitlemisega.

Tööinspektsioon keskendus töölepingu sõlmimisele ning alaealiste töö- ja puhkeaja nõuete järgimisele.

Selgus, et kõik kontrollitud tööandjad ei järgi töölepinguseadusest tulenevaid nõudeid alaealise tööpäeva kestuse, igapäevase ja -nädalase puhkeaja pikkuse, ületunnitöö keelu ning töölepingutingimuste suhtes. Ühel juhtudest oli tööleping sõlmimata ja üks tööandjatest oli alaealisega töölepingu asemel sõlminud töövõtulepingu, mis ei anna alaealisele töölepinguseadusest tulenevat kaitset.

Tööinspektori-juristi Peeter Eesmaa sõnutsi ei ole paljud tööandjad kursis töölepinguseadusega alaealiste tööle pandud piirangutega.

“Alaealine võib töötada vaid pool koolivaheajast, tema tööpäeva pikkus võib vanusest sõltuvalt olla kolm kuni seitse tundi ning tööpäev peab üldjuhul jääma ajavahemikku 6-20. Ületunnitöö on alaealise puhul keelatud,“ selgitas Eesmaa.

Raul Veede

Eile Tallinnas toimunud konverentsil Palga Päev 2009 kõnelesid majandusanalüütikud, teadlased ja praktikud sellest, mis toimub Eestis palkadega lähiaastatel, mida on ettevõtted majanduskriisis hakkamasaamiseks juba teinud ning millised tegutsemisvõimalused ees ootavad.

Päeva esimeses ettekandes kõneles SEB makroanalüütik Ruta Arumäe tööjõuturul toimuvast järgnevatel aastatel.

Arumäe hinnangul on ajakirjanduslikule furoorile vaatamata jäänud palgad siiani 2008. aasta tasemele. Samas on ettevõtete tulu langenud 2005. aasta tasemele. Olukord, kus kulud ületavad tulusid, ei ole kahtlemata jätkusuutlik.

Praegu on palkade ja tootlikkuse vahe 21 protsenti. Niisuguses situatsioonis on ettevõtetel kaks võimalust: tõsta tootlikkust või alandada palku.

Palgad kui lühiajalises perspektiivis eelkõige psühholoogiline nähe on oma olemuselt jäigad. Seetõttu on väheusutav, et neid oluliselt langetada suudetaks.

Tootlikkuse tõstmine restruktureerimise ja ümber profileerumise kaudu on keerukas ning aeganõudev. Seepärast tõstetakse meie firmades tootlikkust eelkõige töötajate arvu vähendades.

Arumäe sõnul jääb tööpuudus Eestis veel pikaks ajaks samale tasemele, kuna pakkumine tööturul küll väheneb, ent nõudlus kahaneb sellest veelgi kiiremini. Samas ei kipu inimesed halbadel aegadel tööle, vaid otsivad alternatiivseid lahendusi nagu koolitus, õppimine ja kodune tegevus muude sissetulekute varal.

Palgaskeem peaks olema põhjendatud

Katri-Triin Maripuu personalifirmast Fontes rääkis Eesti palgaturu arengust 2009.-2010. aastal alapealkirjaga "Kes kuidas kurvi võtab".

Vormelimaailma metafooriga illustreeris Maripuu ettevõtete liikumist viimaste aastate kurvilisel palgagraafikul. Kui 1999-2005 oligi Eestis palgakasv kiirem kui lääneriikides, püsis see siiski ennustatavana. Esimese kurvi võtsid palgad 2007, mil majandusbuum need järsult üles suunas.

Mõnigi ettevõte kaotas sellistes tingimustes juhitavuse. Kuna liiga kiirelt tõusnud palgad ei seostunud enam tootlikkusega, ei olnud sellised ettevõtted valmis majanduse aeglustumiseks.

Paremini tulid omadega välja need firmad, kus palgatase ületas keskmise ja seetõttu ei olnud surve palkade tõstmiseks nii tugev, kuid samal ajal oli palgasüsteem läbimõeldud ja põhjendatud.

Toores seadus nõuab firmadelt ettevaatust

Üks Eesti tuntumaist tööõiguse ekspertidest Heli Raidve lahkas uut töölepinguseadust ning juhtis tähelepanu selles leiduvatele probleemsetele kohtadele.

Raidve pikkis oma ettekannet hulga praktiliste soovitustega laadis "seda võite te proovida", "seda ärge mingil juhul tehke" ja "selles asjas kasutage igaks juhuks arvutusskeemi, mis annab kõrgema tulemuse; kohtulahendit veel pole ja kõik on lahtine". Uue töölepinguseaduse praktilise rakendatavuse kohta ütleb säherdune kirjeldus nii mõndagi.

Oma olemuselt pole uus töölepinguseadus (TLS) enam iseseisev seadus, vaid see loetleb võlaõigusseaduse tööõiguslikud erijuhtumid. Uus seadus keskendub eelkõige üksikjuhtumeile, seepärast ongi selles tähtsal kohal võlaõiguslikud mõisted nagu heausklikkus ja mõistlikkus. Suur hulk probleeme lahendatakse põhimõttel: "Mida peaks mõistlikuks kolmas, asjassepuutumatu vaatleja?"

Üks suuremaid muudatusi on, et palga mõiste asendab töötasu. Töötasu on uues TLSis üldmõiste ning sisaldab kõike, mis töötajale makstakse. Tasu spetsiifilised komponendid nagu põhipalk ja lisatasud on reguleerimata ning neid võib kasutada vabal volil, juriidiliselt loeb aga ennekõike nende summa.

See tähendab muuhulgas õigustatud ootuse printsiibi arvestamist kirjalikest lepingutest tugevamana. Kui töötajale on pikka aega makstud kõrgemat tasu kui lepingus kirjas, tekib tal selle suhtes õigustatud ootus. Sellisel juhul lähtub kohus eeldusest, et ehkki kirjalik leping jäi muutmata, asendas seda praktika või suuline kokkulepe.

Samas tekitab mõistete muutmine põhimõttelisi probleeme. Üks vaidlusalune küsimus on puhkusetasud. Osa juriste leiab, et puhkusetasu peab tagama äraelamise mõistlikul tasemel ja seda tuleks arvestada kuue kuu keskmise tasu järgi. Teine osa seevastu väidab, et tegemist on palgakompensatsiooniga, mistõttu juhul, kui töötaja palk tõusis otse enne puhkusele minekut, tuleks talle maksta uut palka.

Kokkuhoid tekitab ootamatuid kulusid

Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja Milvi Tepp kõneles usaldusest, kommunikatsioonist ja psühholoogilisest lepingust.

Viimase aasta jooksul rakendatud kokkuhoiumeetmed pole ettevõtete kulusid mitte üksnes vähendanud, vaid ka suurendanud. Eelkõige on tugevalt kulunud eelarvetes kajastamata jääv psühholoogiline ressurss: töötajate usaldus ettevõtte vastu.

Tihti on muudatuste aluseks olnud arusaam: "Kui raha ainult tuleks, küll siis alles teeks (samamoodi nagu varem)!" Sellest lähtudes kärbitakse kulusid ja kasvatatakse pangaarvet, ent ei tehta ettevõtte tegevuses põhimõttelisi kursimuutusi.

Levinud on palkade langetamine sellepärast, et ka kõik teised teevad nii. Püütakse tööturu "soodsat" olukorda ära kasutada, mõistmata seda, et tegelikult ei maksa oodata odavalt tööjõult sama head tööd.

Veelgi enam õõnestavad töötajate lojaalsust kommunikatsiooniprobleemid. Südantlõhestava retoorika saatel kulgenud palgalangetust hakatakse vaatama hoopis teise pilguga, kui lehed kirjeldavad ettevõtte kasuminumbreid.

Kriisi käsi panga kaukas

Signe Kaurson Swedpangast kirjeledas tehtud ja eesseisvaid muutusi Swedpanga tasusüsteemides.

Traditsiooniliselt oli Swedpangas suur osakaal tulemustasudel, mille osakaalu hoiti teadlikult üle 20 protsendi ning kohati küündis see isegi 30 protsendini. Samas moodustab personalikulu Swedpanga tegevuskuludest üle 40 protsendi.

Muutunud majandustingimused sundisid panka tegema mitmeid põhimõttelisi otsuseid. Nii leiti, et parem on sulgeda mõned kontorid kui vähendada allesjäävate töötajate palku. Otsuses lähtuti teadmisest, et palkade vähendamine tasub ennast ära vaid lühiajaliselt, kuid praegu ei ole võimalik töötajatele ütelda, millal endised palgad taastuvad või - veel vähem - millal palgad taas kerkima hakkavad.

Lisaks tulemustasudele, mis uues olukorras niigi langesid, korrastati ka senine lisatasude süsteem ning sisenemispalku langetati 20 protsenti.

Raskel ajal tasub inimestega rääkida

Pärnu Konverentside korraldatud ürituse lõpetuseks kirjeldas rida Eesti juhtivate tööandjate esindajaid mitmest majandussektorist, kuidas on ettevõtted reageeerinud erakorralisele olukorrale viimase aasta vältel.

Esinesid Andres Agasild (MarkIT), Andres Allikmäe (Harju Elekter), Irene Metsis (Skanska), Anu Press (Tallinna Kaubamaja) ja Eela Velström (G4S). Ettekannetele järgnes diskussioon Irja Rae juhtimisel (Fontes).

Kõlama jäi kommunikatsiooni tähtsus: ehkki kommunikatsiooniviga võib ettevõttele kalliks maksma minna, võtavad töötajad hästi vastu seda, kui nendega olukorrast räägitakse ja nende käest arvamust ja soovitusi küsitakse. Tippjuhtkonnas tehtud palgalangetusotsused langetavad aga töömoraali ning seavad löögi alla keskastme juhid, kes peavad edastama otsuse, mida nad ise pole teinud.