Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ei usu, et koondamishüvitistest ilmajäämine oleks massiline.

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) teatas täna, et paljud tööandjad ei pruugi täita neile töötuskindlustuse seadusesse lisatud kohustust taotleda töötukassast osa koondamishüvitisest koondatule, kes on sama tööandja juures töötanud enam kui viis aastat, vahendasid Kuku raadio uudised.

Kui tööandja ei teavita koondamisest töötukassat, võib töötaja jääda osaliselt ilma seaduses ettenähtud hüvitisest. EAKLi hinnangul võivad selle tõttu kannatada tuhanded koondatud.

Erik Aas ütles KUKU raadiole antud intervjuus, et ei näe olukorda nii mustades värvides. Et hüvitis võib olla saamata tuhandetel inimestel, on tema sõnul oletus. Aas selgitas, et tööandja peab töötukassale vastava avalduse esitama 5 päeva jooksul töösuhte lõpetamisest.

Töötukassa juhatuse liige märkis, et kolmandik avaldustest on sellised, kus tähtaeg on mööda lastud. Siis tuleb tööandjal esitada töötukassale ennistamise avaldus, misjärel seda hinnatakse ja Aasa sõnul üldiselt hüvitise mitte määramise otsuseid, tulenevalt tähtaja möödumisest, pole olnud.

Aas soovitas koondatul, kel koondamisrahadega probleeme, esmalt vestelda tööandjaga, tuletada meelde, et tuleb esitada avaldus. Tööandjale on tema sõnul avalduse esitamine läbi e-töötukassa väga mugavaks tehtud. Kui tööandja ei esita avaldust ka pärast seda, kui töötaja temaga ühendust võtnud, siis tuleb kaaluda kohtu kaudu asja ajamist. Selleks on Aasa sõnul juba vajalik kvalifitseeritud õigusabi.

Toimetas: Raul Sulbi

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron

Eri­nev lä­he­ne­mi­ne töö­tu­ru­koo­li­tu­se­le ja -har­ju­tu­se­le teeb töö­tud ja tu­gii­si­kud nõutuks.

Sea­dus võrd­sus­tab töö­har­ju­tu­sel osa­le­va­te­le töö­tu­te­le maks­ta­va sti­pen­diu­mi – 1 kroo­ni ja 90 sen­ti tund – töi­se sis­se­tu­le­ku­ga, mis ar­ves­ta­tak­se toi­me­tu­le­ku­toe­tu­sest ma­ha. Aga kui töö­tu asub õppi­ma töö­tu­ru­koo­li­tu­sel, maks­tak­se tal­le sti­pen­diu­mi 3.75 tun­nist ning se­da sis­se­tu­le­kuks ei loe­ta.

Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­ja­tel muu­dab sel­li­ne eri­ne­vus mui­du­gi mee­le mõruks, sest ra­ha, mil­le­ga nad iga ­kuu hak­ka­ma pea­vad saa­ma, on nii­gi väi­ke – 1000 kroo­ni üksi ela­va­le ini­me­se­le või pe­re esi­me­se­le liik­me­le ning 800 kroo­ni iga­le järg­mi­se­le liik­me­le. Sti­pen­diu­mi­na maks­tav li­sa (u 190–304 kroo­ni kuus) ku­luks nei­le iga­ti ära. Pea­le­gi on töö­har­ju­tu­se pu­hul si­su­li­selt te­ge­mist koo­li­tu­se­ga, mil­le­ga taas­ta­tak­se pi­ke­mat ae­ga töö­ta ol­nud ini­me­se töö­har­ju­must.

„E­na­mas­ti tee­vad töö­tud töö­har­ju­tu­sel liht­sa­maid töid, na­gu hea­kor­rat­öid, nai­sed ka kä­sitööd, näi­teks la­pit­öid. See­ga õppi­sid nad töö­har­ju­tu­se käi­gus ka mi­da­gi uut,” sel­gi­tas tu­gii­sik Ast­rid Org, kes nõus­tas töö­tuid sel ke­vad­su­vel Val­ga­maal San­gas­te val­las. „Tun­dub, et sea­du­se­loo­jad ei ta­ju se­da va­het ja töö­har­ju­tus on pan­dud ühte pat­ta töö­te­ge­mi­se­ga, kui­gi si­su­li­selt on te­ge­mist koo­li­tu­se­ga,” tõdes Org.

Sel juhul väga niru palk

Org mär­kis, et ju­hul, kui sea­dus tõlgen­dab 1.90 kroo­ni suu­rust sti­pen­diu­mi töö­ta­su­na, on te­ge­mist tões­ti vä­ga väi­ke­se summa-ga ning kuu töö­ta­suks on täistööa­ja eest see­ga li­gi­kau­du 304 kroo­ni. „Tu­hat kroo­ni toi­me­tu­le­ku­toe­tust on nii­gi väi­ke ra­ha ja sel­lest 300 kroo­ni ma­havõtmi­ne on ko­ha­tu,” tõdes ta. „Töö­tud on ka öel­nud, et kui nad saaks tun­nist 25 kroo­ni, siis po­leks toi­me­tu­le­ku­toe­tust nei­le maks­ta tar­vis­ki.”

Töö­har­ju­tus kes­tab kolm kuud. Esi­me­sel kuul tee­vad osa­le­jad päe­vas viis tun­di tööd, tei­sel kuul seit­se ja kol­man­dal ka­hek­sa tun­di päe­vas. „­Mo­ti­vat­sioo­ni tõst­mi­seks võiks töö­har­ju­tu­se sti­pen­diu­mi toi­me­tu­le­ku­toe­tu­sest mit­te ma­ha ar­ves­ta­da. Sa­mas aga on see sis­se­tu­lek – leian, et see on sea­du­ses aru­te­lu koht,” ütles San­gas­te val­la sot­siaa­lins­pek­tor Pil­le Sikk. Te­ma sõnul ülla­tu­sid töö­tud küll, kui ma­haar­ves­tu­sest tea­da said, ent poo­le­li kee­gi ra­ha pä­rast töö­har­ju­tust ka ei jät­nud.

Li­saks töö­har­ju­tu­se sti­pen­diu­mi­le loe­tak­se sis­se­tu­le­kuks ka tööp­rak­ti­ka eest maks­ta­vat sti­pen­diu­mi 3.75 kroo­ni tun­ni eest. Sis­se­tu­le­kuks aga ei loe­ta töö­tu­ru­koo­li­tu­sel, tööp­rak­ti­kal ja -har­ju­tu­sel osa­le­mi­se ajal maks­ta­vat sõidu- ja ma­ju­tus­toe­tust ning töö­tu­ru­koo­li­tu­se sti­pen­diu­mi.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Eli Lil­le­se sõnul ei võeta töö­tu­ru­koo­li­tu­sel maks­ta­vat sti­pen­diu­mi toe­tust mää­ra­tes ar­ves­se, sest koo­li­tu­sel osa­le­mi­ne nõuab ini­me­selt li­sa­ku­lu­sid ja sel­le toe­tu­sest ma­ha ar­va­mi­ne seaks oh­tu töö­tu võima­lu­sed töö­tu­ru­koo­li­tu­sel osa­le­da. „Tööp­rak­ti­ka ja -har­ju­tu­se pu­hul ei ole sti­pen­diu­mi ar­ves­ta­mi­ne sis­se­tu­le­ku­na toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se mää­ra­mi­sel põhju­seks, miks ini­mes­tel ei oleks võima­lik tööp­rak­ti­kal või -har­ju­tu­sel osa­le­da,” põhjen­das Lil­les. „Rii­gi sot­siaa­la­bi osu­ta­mi­sel on üldpõhimõte, et ar­ves­se võetak­se kõik töist sis­se­tu­le­kut asen­da­vad toe­tu­sed. Sih­tots­tar­be­li­si toe­tu­si (trans­port jt) sis­se­tu­le­ku­na ei ar­ves­ta­ta, sest need on va­ja­li­kud, et ini­me­ne üldse saaks töö­tu­ru­tee­nu­ses osa­le­da.”

Töötute seas populaarne

•• Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga tegelevad Eestis paljudel juhtudel mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha nii Euroopa Sotsiaalfondist kui ka omavalitsustelt.

••Tallinnas Koplis korraldab töötute tööharjutusi MTÜ Pro Civitas. MTÜ tegevjuhi assistent Pille Lukk sõnas, et kokku saab sel aastal tööharjutusel osaleda kuus 20-liikmelist rühma.

•• „Inimesed tahavad väga tööharjutusele tulla ja on hakanud enda jaoks selle kasulikkust mõistma,” osutas Lukk asjaolule, et täna alustaval grupil jäi üle kümne inimese varunimekirja.

•• Suhtumine igapäevastesse kohustustesse on kursuslastel erinev. Juhtub, et mõni alustanu jätab harjutuse pooleli. On ka neid, kes on läbinud koguni kaks kursust, nagu näiteks tallinlane Jevgeni (fotol paremal), kes on Pille Luki sõnul usin töömees.

•• Püsivat tööd õnnestub kahjuks saada vähestel, sest tööandja eelistab pigem palgata hiljuti töötuks jäänud inimesi.

Tööturuteenus

Kaks teenust 25-st
•• Tööharjutus ja tööpraktika on kaks tööotsingut toetavat teenust. Üldse on neid kokku 25.

Tööharjutus
•• on eelkõige suunatud inimesele, kes pole pikka aega töötanud, kellel puudub töökogemus või kes ei ole valmis töötama iseseisvalt avatud tööturul. Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi. Harjutus võib kesta kuni kolm kuud, sellel osaleja saab stipendiumi (2009. aastal 1 kroon ja 87 senti iga osaletud tunni eest).

Tööpraktika
•• kestab kuni neli kuud, kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Praktikant peab pidama praktikapäevikut, mida tuleb iga kuu alguses töötukassas näidata. Osalejal on õigus saada stipendiumi tunnimääras 3. 75 krooni, kusjuures see mitme-kordistub. Võimalik on saada ka sõidu- ja majutustoetust kuni 1200 krooni kuus.

Allikas: www.tootukassa.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 02 september 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Riigikogu Pressitalitus

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE), mille kohasel ei peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on tööle võetud ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2010.

Et saada maksuvabastust, peab see isik olema eelnevalt 3 kuud töötuna ametlikult registreeritud. Sotsiaalmaksu vabastust soovitakse 12 kuuks alates töölevõtmise hetkest.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal, 631 6351

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Kui tööandja lõpetab lepingu n-ö päevapealt usalduse kaotuse paragrahvi alusel ning töötaja ei ole põhjendusega nõus, kuidas tuleks siis tal edasi käituda? Kas jääda töökohale või lahkuda?

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne ehk ülesütle­mi­ne vor­mis­ta­tak­se kir­ja­li­kult töö­le­pin­gus. Seal näi­da­tak­se, mis alu­sel ja mil­lal on le­ping üles öel­dud. En­ne le­pin­gu lõppe­mist peab tö­öand­ja and­ma töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütlemi­sa­val­du­se, mil­les ta se­da põhjen­dab. See aval­dus tu­leb te­ha kir­ja­lik­ku taa­se­si­ta­mist võimal­da­vas vor­mis.

Kui töö­ta­ja leiab, et te­ma töö­le­ping on üles öel­dud il­ma sea­dus­li­ku alu­se­ta või on see­juu­res ri­ku­tud vor­minõudeid, võib ta töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni­le esi­ta­da aval­du­se või koh­tu­le ha­gi ülesütle­mi­se tühi­su­se tu­vas­ta­mi­se nõude­ga (va­rem ni­me­ta­ti se­da töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se eba­sea­dus­li­kuks tun­nis­ta­mi­se nõudeks) ning sa­mas peab ta näi­ta­ma, mil­les seis­neb tö­öand­ja­pool­ne sea­du­se­rik­ku­mi­ne. Töö­vaid­lu­sa­val­dus või ha­gi tu­leb esi­ta­da 30 ka­lend­rip­äe­va jook­sul ar­va­tes ülesütle­mi­sa­val­du­se saa­mi­sest.

Küsi­jal tu­leb töö­vaid­lu­sor­ga­ni­le esi­ta­da kõik need tö­öand­jalt saa­dud do­ku­men­did, mis töö­le­pin­gu ülesütle­mist, sel­le alust ja kuup­äe­va tõen­da­vad, eelkõige siis ülesütle­mi­sa­val­dus (tea­de) ja lõpe­ta­tud töö­le­ping. Kui tö­öand­ja kir­ja­lik tea­de ehk ülesütle­mi­sa­val­dus on saa­dud ja sel­les näi­da­tud le­pin­gu lõppe­mi­se aeg möö­das, ei ole töö­ta­jal õigust enam töö­ko­hal ol­la.

•• Uues töölepinguseaduses muutus valveaja mõiste. Kui töö- ja puhkeaja seaduses oli valve-aeg osa vabast ajast, siis nüüd saab valveaega (antud juhul arsti koduvalvet) rakendada vaid sel juhul, kui töötajale on tagatud seaduses ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 48). Samas sätestavad uue seaduse § 51 ja § 52 igapäevase ja iganädalase puhkeaja mõiste. Selle järgi saaks kasutada valve-aega ööpäevas neli tundi (kaheksa tundi tööpäev ja 12 tundi puhkeaega). Kuidas see praktikas välja näha võiks?

Olu­li­si muu­da­tu­si ei to­hiks prak­ti­kas tek­ki­da, sest igap­äe­va­se vä­he­malt 11-tun­ni­se puh­kea­ja nõuet ter­vis­hoius ei pruu­gi ko­hal­da­da. Olu­li­ne on, et lühem puh­keaeg ei kah­jus­taks töö­ta­ja ter­vist ja ohu­tust. Val­veaeg on uue sea­du­se ko­ha­selt omaet­te aeg, see ei ma­hu töö- ega puh­kea­ja hul­ka. Lu­ba­tud val­vea­ja saa­me, kui la­hu­ta­me tö­öa­ja ja puh­kea­ja ööpäe­va 24 tun­nist. Sea­dus enam val­vea­ja piir­tun­de ei sä­tes­ta. Val­vea­ja ta­su ei jä­ta sea­dus enam üks­nes kok­ku­lep­pe küsi­mu­seks, see ei to­hi ol­la väik­sem kui 1/10 kok­ku­le­pi­tud töö­ta­sust. Rii­gipüha­del val­vea­ja eest ka­he­kord­set ta­su ei maks­ta.

•• Kas ettevõttes, kus töötab vähem kui kümme inimest, tuleb maksta koondamishüvitist?

Töö­le­pin­gu­sea­dus keh­tib kõigi­le töö­ta­ja­te­le ja tö­öand­ja­te­le üht­vii­si, ol­gu fir­mas töö­ta­jaid üks või 1001. Kui väi­ke­fir­mas on ole­mas alus töö­le­pin­gu ülesütle­mi­seks koon­da­mi­se tõttu, tu­leb sel­lest koon­da­ta­va­le et­te tea­ta­da ole­ne­valt te­ma töös­taažist sa­ma tö­öand­ja juu­res ja maks­ta ka koon­da­mishüvi­tist.

Saada oma tööalane küsimus: