Artiklid

Juulist jõustunud uue töölepingu seaduse kohaselt antakse nüüd puhkust kalendriaasta eest ja iga töötaja tööaastat ehk ajavahemikku tööle asumise päevast järgmise aasta sama päevani enam eraldi ei vaadelda.

Mis saab aga puhkustest, mis töötaja oli välja teeninud varem kehtinud seaduste alusel, kuid mida ta 1. juuliks sel aastal veel ära kasutada ei jõudnud?

Töötajal on õigus 30.06.2009. aasta seisuga kasutamata puhkust tööandjalt nõuda kuni 30. juunini aastal 2013. Kui töötaja töösuhe enne nimetatud kuupäeva lõppeb ja tal on veel 2009. aasta seisuga kasutamata puhkusepäevi, siis peab tööandja nende päevade eest töötajale hüvitist maksma.

Selle aasta 1. juulist kuni aasta lõpuni töötaja poolt välja töötatud puhkust on tal õigus kasutada jooksval aastal ja järgneva kalendriaasta ehk 2010. aasta jooksul koos järgmise aasta puhkusega. Alates 1. jaanuarist 2011 selle aasta teisel poolaastal välja teenitud puhkust töötaja tööandjalt enam nõuda ei saa, sest see aegub.

Edaspidi peabki töötaja arvestama, et iga kalendriaasta eest antavat puhkust on tal töölepingu seaduse kohaselt õigus kasutada jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaastal ning seejärel puhkusenõue aegub.

Näiteks: töötajal on 30.06.2009. aasta seisuga erinevate tööaastate eest kokku kasutamata puhkust 15 kalendripäeva, seaduse kohaselt on talle ette nähtud 28 kalendripäevane puhkus aastas. Ajavahemikus 1.07.-31.12.2009 töötatud aja eest tekib töötajal täiendavalt õigus 14 kalendripäevale puhkusele ehk aasta lõpu seisuga on töötajal 29 kalendripäeva puhkust kasutamata.

Juuni lõpu seisuga kasutamata 15 kalendripäeva puhkust saab töötaja tööandjalt nõuda kuni 30. juunini 2013. aastal, kuid selle aasta teises pooles väljateenitud 14 kalendripäeva vaid 2010. aasta lõpuni.

Lisaks eeltoodule peab töötaja arvestama võimalusega, et ta 2010. aastal ei saagi puhkust täies ulatuses, sõltuvalt töölepingust 28 või 35 või kuni 56 päeva, vaid vähem, sest on sel aastal juba kasutanud puhkust järgmise aasta arvel.

Kuidas selline olukord tekkida saab?

Näiteks: töötaja on tööle asunud 1.03.2008, töölepingu kohaselt on tal õigus puhkusele 28 kalendripäeva aastas. Oma esimese tööaasta eest, mis kulges kuni 28.02.2009, kasutas ta puhkust juba 2008. aastal ja teise tööaasta eest, mis oleks kulgenud ajavahemikus 1.03.2009 – 28.02.2010 kasutas ta puhkust 28 kalendripäeva 2009. aasta juunis.

30.06.2009 seisuga tal kasutamata puhkust ei ole, 31.12.2009 seisuga tal kasutamata puhkust ei teki, sest ta on juba juunis ka nende kuude eest puhkuse ära kasutanud.

Kuna töötaja on puhkust saanud juba ette 2010. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest (kokku 5 päeva), saab ta 2010. aastal nõuda tööandjalt puhkust ainult 23 päeva ja kui tööandja annab talle rohkem puhkusepäevi, siis ülejäänu on juba 2011. aasta puhkuse arvelt.

Meeli Miidla-Vanatalu

Kui aluseks võtta tööpuuduse statistika, siis elavad kõige saamatumad mehed Eestis – juunis oli Eurostati andmeil meil iga viies mees töötu.

Kõige lihtsam on selle fakti peale põrutada, et Eesti mees on lihtsalt selline saamatu äpu, kes ei suuda tööd leida.

Asjatundjad arvavad siiski, et peamiseks põhjuseks on ülemaailmne majanduskriis, mis lõi jalad alt majandusharudelt, kus peamiselt on tööd saanud mehed.

Endine ärijuht, praegu töötu Valdo Randpere jutustas meeste sedavõrd kõrgele tööpuudusele põhjusi otsides esmalt ühe lihtsa loo.

«Ma sõidan vahel kodus traktoriga. Kui sõidan auto või ATVga, siis naabrid tervitavad, aga kui lähen traktoriga, siis keegi ei vaata mu poolegi. Eestis ei ole tunnet, et traktoristitöö võiks midagi väärt olla,» rääkis Randpere.

Peavad vale ametit

Randpere on elanud ja töötanud nii Eestis kui ka Rootsis, kus meeste ja naiste tööpuuduse erinevus on vähem kui pool protsendipunkti. Eestis on see ligi kümme protsendipunkti.
Randpere sõnul puudub Eestis kvalifitseeritud oskustööliste kiht.

Kui neid ka on, siis väga vähe. «Eesti ja Rootsi kopameeste tase on väga erinev nii töössesuhtumise, suhtlemisoskuse kui ka tööoskuse poolest,» ütles Randpere. «Mees peaks ikka korraliku töö õppima, siis ei peaks Balti laevaremonditehas tooma Ukrainast keevitajaid.»

Nii et rahvusvahelise kogemusega ettevõtja näeb meeste kõrge tööpuuduse ühe põhjusena kehva kutseharidussüsteemi, ja see teebki Eesti mehe soomlasest või rootslasest kehvemaks. Lisaks õpib Eesti ülikoolides rohkem naisi kui mehi. Enamasti on suurem oht tööta jääda ikkagi madalama haridustasemega inimestel. Kas või poolmõttetu kõrgharidus on parem kui põhiharidus.

«Esiteks, need sektorid, kus praegu väga halvasti läheb, seal töötasid enamasti just mehed,» kommenteeris poliituuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk. «Eelkõige kinnisvaraga tegelevad ettevõtted ning kaasnevad harud kasvasid vahepealsetel aastatel Eestis peaaegu kõige kiiremini Euroopas, mistõttu selle sektori kahanedes kasvab ka töötus kiiremini.»

Võrgu sõnul võib sarnane põhjus olla ka Läti, Leedu, Iirimaa ja Hispaania kõrgel meeste töötuse määral. Naiste osatähtsus ehituses oli 2007. aastal alla kümne protsendi.
Kinnisvara sektoris oli naiste osakaal umbes 50 protsenti.

Naised on enamasti ametis teeninduses, hariduses, panganduses, hotellimajanduses ja avalikus halduses. Töötute teenindustöötajate hulk on isegi viimasel ajal vähenenud. Seda tööd teevad enamasti naised.

«Teiseks võib oletada, et välismaalt on tagasi siirdumas mehed, kes töötasid sektorites, kus samuti on kasvanud töötus, nt ehitajad ja lihttöölised. See suurendab ka meeste töötust,» märkis Võrk.

Ka töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste kinnitas sama. «Selle aasta esimese poolaasta lõpus moodustasid 16 protsenti varasema töökogemusega registreeritud töötutest ehitustöölised. Mullu esimese poolaasta lõpus oli neid 11 protsenti,» tõdes ta.

«Mehed on vähem paindlikud, naised püüavad kas või midagi vähest ära teha, et pere söönuks saaks,» lausus sotsiaalpsühholoog ja juhtimiskonsultant Reet Laja.

CV Keskuse tööportaali kevadistel andmeil küsivad mehed keskmiselt 16,8 protsenti rohkem palka kui naised. Asjatundjad viitavad, et mehed taluvad halvemini stressi, õpivad raskemini uue ameti ja kohanevad üldse kehvemalt. Aga viimane aasta on Eesti majanduselus toonud kaasa ainult üht – kohanemist uute oludega.

Mehed tule all

Endine ettevõtja Randpere märkis, et kui on vaja kulusid kokku hoida, siis koondab juht kõrgema palgaga inimese. Kui kvalifikatsioon on sama, siis peab uut ametit otsima hakkama meesterahvas.

Meeste ja naiste palgaerinevus on aga Eestis üks Euroopa kõrgemaid. 2007. aastal oli naiste keskmine palk vaid kaks kolmandikku meeste omast.

Randpere viitas veel ühele asjaolule: avalik sektor on vähem töötajaid koondanud kui eraettevõtlus. Statistikaameti järgi töötas avalikus sektoris 2007. aastal 16 protsenti meestest ja 33 protsenti naistest.

Arvamus

Kadri Lühiste
töötukassa analüüsi­osakonna juhataja

Ka 2000.–2008. aastani oli meeste töötuse määr kogu aeg kõrgem kui naistel (mis on tavaline ka teistes Euroopa riikides), kuid see polnud nii suur kui praegu. Ei usu, et soolise lõhe hüppeline suurenemine tuleneb sellest, et mehed on äkitselt äpuks muutunud. Pigem tuleb otsida põhjust sellest, milliseid valdkondi on majanduslangus kõige tugevamalt tabanud.
Registreeritud töötuse määras pole meeste ja naiste vahel nii suurt lõhet kui üldises töötuse määras. Kuid sarnaselt üldise töötusega on ka registreeritud töötute seas selgelt märgata meeste osa suurenemist. Kui veel aasta tagasi ja enne seda moodustasid registreeritud töötutest kogu aeg ligi 60 protsenti naised, siis nüüd on pilt vastupidine – enamuses on mehed.
Kuna teenindussektorit, kus on hõivatute seas rohkem naisi, pole masu nii kõvasti tabanud, on teenindustöötajate osa registreeritud töötute seas võrreldes aastatagusega langenud.

Andrus Karnau

Erik Müürsepp, Agnes Ojala

Laevafirma sõlmib töötajatega lühiajalisi lepinguid, hoides kokku puhkusetasu.

Ametiühingu kinnitusel ei pea Tallink oma töötajatega lepinguid sõlmides Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi millekski. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) juhatuse aseesimees Jüri Lember heidab Tallink Grupi esimehele Enn Pandile saadetud kirjas ette, et firma on sõlminud töötajatega rohkearvuliselt käsunduslepinguid. Selle alusel ei ole töötajail õigust korralisele puhkusele ega puhkusetasule.

Seaduse järgi saab Eesti lippu kandvatel alustel töötamiseks sõlmida aga vaid meretöölepinguid, kui tegemist on laeva käigushoidmise või reisijate teenindamisega, väidab Lember. Sellise lepingu korral on laevapere liikmel õigus ka tasustatud puhkusele.

„Meile teadaolevalt töötab ühel alusel kuni kümmekond taolist (käsunduslepinguga – toim) töötajat,” märgitakse kirjas.

„Neid ei ole vähe,” tunnistas ka OÜ Hansaliin töötajate pea­usaldusisik Anne Sisask. „Firma (Tallink – toim) näeb siin kokkuhoiukohta ja palgavahe tuleb sellest päris suur.” Sisaski sõnul esineb sama probleem kõigil Tallinki laevadel, mis Eesti sadamates peatuvad. „Need inimesed teevad sama tööd mis tavatöötajad,” ei näinud Sisask vahetegemiseks põhjust. Töötajad on tema sõnul käsunduslepinguga nõustunud enamasti teadmatusest ja alles hiljem avastanud, et neid on petetud.

Lisaks käsunduslepingute juurutamisele kasutab Tallink Sisaski andmetel ka tunnipalga süsteemi, mis on samuti ebaseaduslik, kui sellega kaasneb väiksem töötasu. Sisaski sõnul kujuneb palk tunnitasu järgi arvestades keskmiselt 500–600 krooni madalamaks.

„EMSA võiks püüda meiega asjast otse rääkida,” kommenteeris Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel. „Nad pole kahjuks isegi palgaläbirääkimisteks juba ligi pool aastat aega leidnud.”

Tiiveli kinnitusel sõlmiti käsunduslepingud vaid suvise hooajatöö tegemiseks, et alalistele töötajatele madalama kvalifikatsiooniga abitööjõudu lisaks palgata. Töökohad on tema sõnul seotud reisijate teenindamisega. Laevade käigushoidmiseks tema kinnitusel käsunduslepinguid sõlmitud ei ole.

Varjatud töösuhe

„Sellega leevendame alaliste töötajate töökoormust ja saame pakkuda paremat teenindust oma reisijatele,” selgitas Tiivel. Tema sõnul on kasvava tööpuuduse olukorras oluline ka see, et Tallink on sel moel pakkunud inimestele paindlikku hooajatööd.

Ametiühingu väitel on selliseid lepinguid ühe ja sama isikuga sõlmitud üle kahe korra, kusjuures lepingute taassõlmimise vahe ei ületa kaht kuud. EMSA hinnangul on tegemist täiendava seaduserikkumisega, sest sel juhul on tegemist juba tähtajaliste töölepingutega.

„Oleme mures, sest suvisel perioodil on tööl liiga palju ajutisi inimesi, kes ei ole laeval piisavalt kodus. Ei tea, kuidas nad seal kliente teenindavad ja näiteks hädaolukorras hakkama saavad,” ütles Jüri Lember EMSA-st.

Tema hinnangul viljeleb Tallink käsunduslepingutega varjatud töösuhet, makstes võrdlemisi suurele hulgale töötajatele vähem palka ja jättes nad õigustelt justkui maa ja taeva vahele.

Oma kirjale ei ole Lember veel vastust saanud. Laevafirmale antud tähtaeg selgituste andmiseks saab täis 17. augustil.

Tallinkil üks vaidlus juba pooleli

•• Kui käsunduslepingu alusel Tallinkis töötavad meremehed tööinspektsiooni pöörduvad ja rikkumine tuvastatakse, võib inspektsioon laevafirmale teha ettekirjutuse ja vajaduse korral algatada väärteomenetluse.

•• Praegu on Tallinki tütarettevõtete OÜ Hansaliin ja OÜ HT Laevateenindus suhtes juba üks väärteomenetlus pooleli. Küsimus puudutab laevapere minimaalset koosseisu.

•• Teine probleem, mille üle grupis vaieldakse, kuid mille kohta menetlust siiski ei ole, on seotud palgalepetega. Nimelt sõlmis Tallink sügisel riikliku lepitaja vahendusel palgaleppe. Firma aga ei ole väidetavalt leppest kinni pidanud ja maksab töötajatele vähem.

•• Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel märkis, et EMSA on käitunud vastutustundetult, esitades pidevalt alusetuid kaebusi Tallinki kohta.

•• „Nende kaebuse alusel on al­gatatud üks väärteomenetlus, mille osas aga ei ole selgunud, millise seaduse rikkumises Tallinki tütarfirmasid süüdistatakse.”

Aidata saaks tööinspektsioon

•• Kui ühesugust tööd teeb osa inimesi töölepinguga, osa aga võlaõigusliku käsunduslepinguga, siis on käsunduslepingu sõlminutel põhjust pöörduda tööinspektsiooni.

•• „Kui käsunduslepingu sõlminul on õigus ise otsustada, kuidas ta seatud eesmärgini jõuab, siis töölepingus on väga kindel kontrolli alusel toimiv vahekord paika pandud,” rääkis ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla.

•• Tema sõnul on tüüpiline näide käsunduslepingust see, kui keegi palkab end esindama advokaadi. „Ei kujuta ette, mis tööd võib inimene merel kliente teenindades teha, nii et tal on oma otsustusõigus. Minu hinnangul ei saa seda laevadel massiliselt rakendada.”

•• Et käsunduslepinguga töötajaile ükski tööõiguslik garantii ei laiene, on sellise lepinguga töötajatel Toomla andmeil põhjust pöörduda tööinspektsiooni ning nõuda lepingu ümbertegemist ja selle tunnistamist töölepinguna.

Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et laevafirma Tallink on osa töötajatega töölepingu asemel sõlminud käsunduslepingu ja paljud nõustusid sellega teadmatusest.
Sotsiaalministeerium paneb inimestele südamele, et nad enne allkirjade andmist järele mõtleksid ja kui vaja, siis ka spetsialistidega nõu peaks.

Ministeeriumi seisukoha järgi on õige lepingu valimine enne selle sõlmimist alati kergem kui hilisemad vaidlused lepingu tõelise olemuse üle.

Et probleeme ennetada, võiks inimene, kellele tundub, et temaga sõlmitav käsundusleping peaks tegelikult olema tööleping, nõu pidada tööinspektsiooni juristiga. Juristiga saab kontakti telefonil 640 6000.

Töölepingu ja käsunduslepingu vahel on oluline vahet teha, kuna töölepingut reguleerib eraldi seadus, mis sätestab inimesele suure hulga tagatisi. Käsunduslepingu alusel töötaja võib nendest lihtsalt ilma jääda.

Töölepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused:

* tööleping peab reeglina olema kirjalik, mis aitab vältida vaidlusi kokkulepitus – käsundusleping võib olla suuline;
* töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel – käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena;
* töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang – käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7;
* töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud – käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida;
* töötajal on õigus saada puhkust – käsundisaajal ei ole;
* töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida – käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub;
* töötaja vastutus on piiratud – käsundisaaja oma ei ole;
* töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad – käsunduslepingu puhul need puuduvad;
* töötaja tervist ning ohutust kaitseb töötervishoiu ja tööohutuse seadus – käsundisaajat ei kaitse;
* töötaja saab vaidluse korral pöörduda lisaks kohtule tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni – käsundisaaja saab pöörduda ainult kohtusse.

Siiri Erala

Holger Roonemaa

Uus töölepinguseadus tekitab suurt segadust varem kasutamata puhkusepäevade osas.

Töötajate, tööandjate ja isegi juristide seas tekitab segadust uue töölepinguseaduse osa, mis puu­dutab eelmistel aastatel välja võtmata jäänud puhkusepäevi.

„See kontseptsioon on tõesti seadusesse ebaõnnestunult kirja pandud ja ka seletuskirjas pole seda selgelt lahti kirjutatud,” tõdes tööõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa advokaadibüroost Lepik & Luhaäär LAWIN. Tema sõnul tuleks sotsiaalministeeriumil selles vallas veel selgitustööd teha. Harkmaa kinnitusel saab enne selle aasta 1. juulit välja teenitud puhkust uue seaduse järgi välja võtta veel 2013. aasta juulini ehk neli aastat pärast uue seaduse kehtima hakkamist.

Suud puhtaks pühkima ei pea

„Eraldi vaidlusi on tekitanud see, kas enne 2002. aastat välja teenitud puhkus ehk nii-öelda aegumatu puhkus on uue seadusega inimestelt ära võetud või mitte,” ütles Harkmaa.

Ehkki eri koolitustel on tema sõnul kõlanud seisukoht, et kõigil puhkustel on nelja-aastane aegumistähtaeg, siis sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole asi päris nii. Pressiesindaja Jana Zdanovitši sõnul saab ka nii-öelda aegumatut puhkust välja võtta veel neli aastat.

Harkmaa lausus aga, et uuest tööseadusest võib välja lugeda midagi muud. „Töölepingu lõp­pemisel on tööandjal kohustus hüvitada kokku mitte rohkem kui nelja aasta enne uue seaduse jõustumist välja teenitud, kuid kasutamata jäänud puhkus. Selle sätte kohaselt saab järeldada, et kui töötaja tööleping lõpetatakse näiteks septembris 2009. aastal ja tal on kasutamata enne 2002. aastat välja teenitud aegumatuid puhkusepäevi, mida ta enne töö­lepingu lõpetamist ei jõua välja võtta, siis nende eest ta raha ei saaks,” selgitas ta.

Võta kõigepealt välja ressursid

•• Kui kellelgi jääb nelja aasta jooksul veel vana puhkusereservi, siis töölepingu lõppedes ei ole tööandja kohustatud nende eest hüvitist maksma.

•• „Kõige lihtsam soovitus inimestele on puhata alati esimeses järjekorras ära vanast ajast üle jäänud puhkuse­päevad ja puhkusegraafikut tehes tuleks täpselt märkida, mis aasta eest puhkust välja võetakse,” ütles vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.

•• Pärast selle aasta teises pooles töökohale asumist välja teenitud puhkus tuleb aga ära puhata hiljemalt järgmise aasta lõ­puks ja alates järgmisest aastast antakse puhkust kalendriaasta eest, mis tulekski konkreetse aasta jooksul välja võtta.

•• „Kui aga mõni puhkuseosa jääb kasutamata, siis tuleb see kindlasti ära kasutada hiljemalt järgmise kalendriaasta jooksul,” ütles Harkmaa.