Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kas töötajal on õigus saada hüvitist, kui firma lõpetab tegevuse, mitte ei lähe pankrotti? Mida teha, kui tööandja ei maksa hüvitist?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Kui firma lõpetab tegevuse ehk likvideeritakse, on tööõiguse seisukohast tegemist töölepingu lõpetamisega likvideerimise tõttu (töölepingu seaduse § 86 p 1). Tööandja on kohustatud töölepingute lõpetamisest ette teatama vähemalt kaks kuud ning maksma töölepingu lõpetamise hüvitist kahe, kolme või nelja kuu keskmise palga ulatuses, sõltuvalt pidevast töötamise ajast selle tööandja juures vastavalt kuni 5 aastat, 5–10 aastat või üle 10 aasta. Kui tööandja hüvitist ei maksa, on töötajal õigus pöörduda nõudega töövaidlust lahendava organi ehk töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

•• Puhkuseseaduse § 9 alusel antakse 35-kalendripäevalist pikendatud põhipuhkust alaealistele ja neile, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Sama seaduse § 26 mainib, et 28 päeva ületava puhkuse (ehk siis seitse lisapäeva) kompenseerib riik. Kuidas aga käituda siis, kui nn pikemalt puhkav inimene kavatseb töölt lahkuda? Kas tööandja peaks arvestama puhkusekompensatsiooni 35 või 28 päeva eest aastas? Kui arvestatakse 35 päeva eest, siis kas on õigus tekkinud vahe riigilt tagasi nõuda?

Töövõimetuspensionärile tuleb töölepingu lõpetamise korral maksta kasutamata puhkuse hüvitist, lähtudes 35-kalendripäevasest puhkusest. Küsija viidatud puhkuseseaduse § 26 (lg 1, p 1) ütleb, et ka kasutamata puhkuse rahalise hüvitamise korral makstakse riigieelarve vahenditest kinni 28 kalendri-päeva ületav puhkuseosa ehk siis seitse päeva. Seega riigilt hüvitust saab, selleks tuleb täita vastav andmik ja esitada see oma asukohajärgsele pensioniametile.

Täpsemalt on puhkusetasu ja hüvitise suurus ning riigieelarve vahenditest maksmise kord kirjas vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määruses nr 287. Soovitan internetist vaadata ka sotsiaalkindlustusameti ja pensioniameti kodulehekülgi: seal on saadaval nii andmiku vorm kui ka selgitused.

•• Meie asutuses makstakse palka alati 9. kuupäeval. Palgaseaduses on öeldud, et töötasu maksmise kuupäeva saab asutus kehtestada oma kollektiivlepingus või töösisekorraeeskirjas. Kas on olemas seadus, mis annab täpsema viite töötasu maksmise päeva kohta? Või tohibki eelmise kuu töötasu maksta järgmisel kuul esimesest viimase päevani ning mingi muu seadus seda küsimust ei reguleeri ega piira?

Palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Täpset maksmise päeva ühegi seadusega määratud ei ole, see peab kirjas olema kollektiivlepingus või töösisekorraeeskirjas, kindlasti ka töölepingus. Üldjuhul peab palk olema välja teenitud, seega saabki seda alles järgmisel kuul maksta. Tööinspektsiooni selgituse kohaselt tuleb palka maksta ühel kindlal kuupäeval, mitte mingi ajavahemiku jooksul. Põhjendust vt www.ti.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Vaidlused uue töölepinguseaduse üle on lõppenud, eelnõu jõuab peatselt riigikokku.

Kui esmalt oli uue töölepinguseaduse eelnõusse kirjutatud sisse punkt, mis lubas töölepingut sõlmida ka suuliselt, siis nüüdseks on selge, et nõue vormistada leping kirjalikult jääb alles ka siis, kui uus töölepinguseadus vastu võetakse. Alles jääb seegi, et töölepingut saab muuta üksnes juhul, kui mõlemad pooled – töötaja ning tööandja – on sellega nõus. Teiste sõnadega: ära peaks jääma olukorrad laadis “mina küll ei mäleta, et midagi sellist lubasin”, “pole kuulnud, et see oleks mu tööülesanne” või “otsustasin su töökoha homsest teise linna viia”.

Kui tööandja töölepingut rikub, kannab ta ka selle eest vastutust. Ja vastupidi. Nii on see ka kehtivas töölepinguseaduses. Töötaja ebaseaduslik vallandamine või töölepingu oluline rikkumine hüvitatakse töötajale piisaval määral, lubasid ametiühingute, tööandjate ja riigi esindajad eelmisel kolmapäeval pikki vaidlusi lõpetavat lepingut allkirjastades.

Koondamisteade kiirelt kätte

Suurim muutus ootab uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel ees neid, keda peaks tabama koondamine. Praegu kehtiva töölepinguseaduse järgi käivad asjad nii: kui töötajal on tööstaaži koondaja juures üle kümne aasta, tuleb talle töökoha kaotusest ette teatada vähemalt neli kuud varem ning maksta hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses. Uus seadus lubaks nii staažikale töötajale teatada koondamisest ette kolm kuud ning neljakuulist hüvitist võib loota vaid see, kes on ettevõttes töötanud üle 20 aasta. Sedagi vaid viie esimese vanalt seaduselt uuele ülemineku aasta jooksul.

Võrdluseks veel: praegu palgalisele, alla viieaastase staažiga töötajale tuleb teatada koondamisest ette kaks kuud, hüvitiseks on kahe kuu keskmine palk. Töötaja, kes on töötanud ettevõttes viis kuni kümme aastat, peab koondamisest teada saama kolm kuud varem ning tal on õigus saada kolme kuu eest hüvitist. Uus seadus lubaks töötajat, kes on ametis olnud kuni aasta, teavitada koondamisest 15 päeva ette. Üks kuni kolm aastat töötanule tuleks ette teatada üks kuu, viis kuni kümme aastat ametis olnule kaks kuud ja üle kümne aasta töötanule kolm kuud. Teistmoodi on edaspidi seegi, et tööandja kanda jääb alati vaid ühe kuu hüvitis, ülejäänu peab maksma välja töötukassa.

Ületunnid ja hüvitised

Eelnõus on muu hulgas veel järgmised punktid:

•• Töötasu eritingimustes tehtava töö korral:
ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
öisel ajal (kella 22–06) tehtud töö eest makstakse töötajale 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest;
riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordset töötasu.
Õhtust aega töölepinguseaduses enam ei eristata.

•• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamise korral:

raseda töötaja või töötajate esindajaga – töötaja valikul kas
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kuue kuu keskmine palk;

muul juhul – tööandja valikul:
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kolme kuu keskmine palk.

Allikas: olulisemad kokkulepped 24. aprillist www.sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet annab teada, et alates 25.04.2008 muutusid klientidele tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (TSD) elektroonilise esitamise põhimõtted.

Muudatus puudutab deklaratsiooni failiga süsteemi laadimist. Seni on saanud failist laaditud TSD “Kinnitatud” staatuse ka juhul, kui laaditud failis esines vigu. Uue põhimõtte kohaselt jääb vigase failiga esitatud TSD “Esitamata” staatusesse. TSD “Kinnitatud” staatusesse viimiseks tuleb deklaratsiooni e-maksuametis/e-tollis TSD sisestusvormi kaudu, kas käsitsi parandada või laadida uus vigadeta fail.

Kui perioodis on juba “Kinnitatud” staatuses deklaratsioon, siis iga järgnev pealelaaditud deklaratsioon tuleb käsitsi kinnitada, et võimaldada TSD esitajal enne uue deklaratsiooni pealelaadimist kontrollida, kas ta tõepoolest soovib seda teha.

Kui failist laaditud deklaratsioon vajab käsitsi parandamist/kinnitamist, kuvab süsteem kliendile pärast TSD failist laadimist järgneva teate:
“Deklaratsiooni ei kinnitatud, kuna laaditud failis esines vigu või antud perioodis on juba "Kinnitatud" staatuses deklaratsioon olemas. Kui soovite äsja failiga laaditud deklaratsiooni kinnitada, sisenege antud perioodi kohta “Esitamata” staatuses olevale deklaratsioonile nupust “Paranda”, parandage vajadusel vead (vigade loetelu näete vigase deklaratsiooni esilehe päises) ja kinnitage deklaratsioon. Kinnitatud deklaratsioon asendab varem esitatud deklaratsiooni.”

TSD on tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispenisoni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon, mida tööandjad peavad esitama igakuiselt 10. kuupäevaks eelmisel kuul töötajatele tehtud palga- ja muude väljamaksete kohta.

Lisainfo ja TSD failist laadimisel võimalike situatsioonide kirjeldustega saab tutvuda http://www.emta.ee/?id=24109&tpl=1063.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Muudatused TSD failiga esitamises

Alates 24.04.08 on muutunud TSD failiga esitamise põhimõtted. Kui senini sai failist laaditud TSD “Kinnitatud” staatuse ka juhul, kui laaditud failis esines vigu, siis uue põhimõtte kohaselt jääb vigase failiga esitatud TSD “Esitamata” staatusesse. TSD “Kinnitatud” staatusesse viimiseks tuleb deklaratsioon e-maksuametis TSD sisestusvormi kaudu kas käsitsi parandada või laadida uus vigadeta fail. Kui perioodi kohta on “Kinnitatud” staatuses deklaratsioon juba olemas, siis tuleb iga järgnev pealelaaditud deklaratsioon käsitsi kinnitada, et võimaldada TSD esitajal enne uue deklaratsiooni pealelaadimist kontrollida, kas ta tõepoolest seda soovib teha.

Kui failist laaditud deklaratsioon vajab käsitsi parandamist/kinnitamist, siis kuvatakse kliendile peale TSD failist laadimist järgnev teade:
“Deklaratsiooni ei kinnitatud, kuna laaditud failis esines vigu või antud perioodi kohta on "Kinnitatud" staatuses deklaratsioon juba olemas. Kui soovite äsja failiga laaditud deklaratsiooni kinnitada, sisenege antud perioodi "Esitamata" staatuses olevale deklaratsioonile, vajutades lingile "Paranda". Kui deklaratsioonil esineb vigu, parandage need (vigade loetelu näete vigase deklaratsiooni esilehe päises) ja kinnitage deklaratsioon. Kinnitatud deklaratsioon asendab varem esitatud deklaratsiooni.”

Võimalikud situatsioonid TSD failist laadimisel:
1) antud perioodi kohta TSD puudub, laaditud TSD fail on vigadeta - tekib "Kinnitatud" staatuses TSD;
2) antud perioodi kohta TSD puudub, laaditud TSD fail on vigadega - tekib "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks kas sisestusvormi kaudu käsitsi parandada ja kinnitada või laadida uus vigadeta fail.
3) antud perioodi kohta on “Esitamata” staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadeta - tekib "Kinnitatud" staatuses TSD;
4) antud perioodi kohta on “Esitamata” staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega - tekib uus "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks kas sisestusvormi kaudu käsitsi parandada ja kinnitada või laadida uus vigadeta fail.
5) antud perioodi kohta on “Kinnitatud” staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega või vigadeta – “Kinnitatud” staatuses TSD-le tekib samasse perioodi lisaks "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks (s.t eelneva “kinnitatud” TSD ülekirjutamiseks) sisestusvormi kaudu käsitsi kinnitada (vajadusel ka parandada).
6) antud perioodi kohta on “Kinnitatud” ja "Esitamata" staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega või vigadeta – “Kinnitatud” staatuses TSD-le tekib samasse perioodi lisaks uus "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks (s.t eelneva “kinnitatud” TSD ülekirjutamiseks) sisestusvormi kaudu käsitsi kinnitada (vajadusel ka parandada).