Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Jaaniaeg lisab puhkajatele kaks täiendavat vaba päeva

Agne Narusk

Kui peaksite aga puhkuse ajal haigestuma, pikeneb puhkus nende päevade võrra.

Üllatavalt paljud tööinimesed pole midagi kuulnud sellest, et iga-aastase väljateenitud puhkuse sisse jäävad riigipühad pikendavad selle võrra töölt ära-olemise aega, näitavad toimetusse tulnud küsimused. Ehk siis: kui teie puhkus peaks juhuslikult algama tulevast esmaspäevast, 23, juunist, saate rahulikult liita 23. ja 24. juuni riigipühad oma puhkusele otsa ning kaks päeva hiljem tööle tulla. Puhkuseavalduses, mille enne töölt ärajäämist kirjutate, on tark hilisem tööle saabumise kuupäev koos viitega seadusele ära märkida, sest suure tõenäosusega pole ka osa juhtiv- ning personalitöötajaid puhkust pikendavatest asjaoludest suurt midagi kuulnud. Valehäbi ei peaks töötaja siin tundma, sest vastav õigus on must valgelt kirjas kehtivas puhkuseseaduses.

Puhkus on enese tööst välja puhkamiseks ja taastumiseks. Haigena puhkuseplaane ellu viia ei saa, tõvevoodis või suisa haiglaseinte vahel “suvitamine” tähendab ravi, mitte puhkust. Nii on õigus haigeks jäädes puhkus katkestada, tööandjat tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada. Puhkus jätkub siis, kui nn haigusleht on lõpetatud. Jätkuvale puhkusele liidetakse otsa nii mitu päeva, kui haiguslehel oldi. Kui tööandja on arvestanud töötaja naasmisega just nimelt varem paika pandud kuupäeval, võib ta üritada töötajaga kokkulepet saavutada, et viimane oma puhkamata päevad hiljem välja võtab.

Streik peatab puhkuse

Huvitav on teada, puhkuse rahuliku kulgemise katkestab ka töötaja otsus streikida. Tööandja on kohustatud “barrikaadidel viibinud” töötaja rahutud puhkusepäevad hiljem hüvitama või kohe puhkust pikendama – nii kuidas pooled kokku lepivad.

Poolte kokkuleppel on kõik võimalik. Ka kohe esimesel tööaastal täispuhkuse väljavõtmine, kui tööandja on sellega nõus. Siiski tuleb oma puhkuseaega valides aegsasti arvestada sellega, et on hulganisti kolleege, kelle puhkuseaja valikust te sõltute.

Näiteks lapsevanem, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, võib puhkusele minna siis, kui ta seda soovib, siinkohal jutt poolte kokkuleppest ei kehti.

Puhkuste ajakava
Puhkuseseaduse §15:

•• Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.

•• Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 16 punktidele 3-6 õigus saada puhkust neile sobival ajal.

•• Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

Puhkuseaja ainuotsustajad on veel:

•• teatud juhtudel väikelaste vanemad

Allikas: puhkuseseadus

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet pöörab klientide tähelepanu vajadusele edastada deklaratsioonid õigeaegselt, 6. juunil saatis amet hilinejaile sellekohase meeldetuletuse.

2008. aastal pöörab maksuhaldur senisest enam tähelepanu maksumaksjatele, kes ei ole esitanud maksudeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile seadusega sätestatud tähtajaks. Kuna deklaratsioonide korrektne ja õigeaegne esitamine on üks korraliku maksukäitumise põhialuseid, peab maksuhaldur vajalikuks tähtaegadest kinnipidamise propageerimist.

6. juunil saadeti e-posti teel teade kokku 315 füüsilisele ja juriidilisele isikule, kes on viimase poole aasta jooksul hilinenud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vormi TSD) esitamisega. Teates palub maksuhaldur maksudeklaratsioonide seadusega sätestatud tähtajaks esitamist.

TSD esitamise tähtaeg on väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev.

Lisainformatsiooni deklaratsioonide esitamise tähtaegadest on võimalik leida Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud maksukalendris – http://www.emta.ee/?id=14196.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2008

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Olen palju aastaid saanud kindlat kuupalka ega pole varem kokku puutunud olukorraga, kus tunnipalka teeniv töötaja peab riigipühad n-ö tasuta ära kannatama. Kas riigipühade tasustamata jätmine tunnipalga saajale on seaduslik? Ka kuupalka võib ju käsitleda tunnipalgana ja vastupidi. Kuid osa töötajate jaoks on riigipühad selgelt diskrimineeriv nähtus – neil päevil tuleb ju hambad varna riputada. Samal ajal kui teised, kuupalka saavad inimesed, rõõmustavad vabade päevade üle.

Nii tunni- kui ka kuupalka makstakse ajatöö eest. Ühel juhul mõõdetakse tööaega tundides, teisel kuudes. Kuupalga määramisel on aluseks aasta keskmine tööpäevade arv, tunnipalga puhul konkreetsetele tööpäevadele langevate tundide arv, lähtudes sellest, et igal tööpäeval on kaheksa tundi.

Kui töölepingus on kokku lepitud täistööajas ja tunnipalgamääras, siis kuu jooksul teenitav palk sõltub tööpäevade arvust kalendrikuus ja seetõttu võib selle kuu palk, milles on mitu riigipüha, jääda küll väiksemaks, kuid on suurem nendel kuudel, mil töötunde on rohkem. Näiteks selle aasta juulis ja oktoobris on 184 töötundi, siis makstakse ka tunnipalka rohkem. Kuupalk töötundide arvust ei sõltu, olgu kuus 152 tundi või 184 tundi, palk jääb ikka samaks. See ei tähenda sugugi, et “vabade päevade üle rõõmustavatele” kuupalgalistele need vabad päevad kinni makstakse.

Näide eelöeldu kohta: oletame, et töötaja tunnipalk on 50 krooni. Aasta jooksul teeniks ta ligikaudu 101 200 krooni (50 x 2024 töötundi), arvestamata puhkust ja puhkusetasu. Kuupalgaks kujuneks siis 8433 krooni (101 200 : 12). Sellise kuupalga saaja teeniks ka oktoobris sama summa, kuid tunnipalga puhul tuleks palgaks tervelt 9200 krooni. Nii nagu sel juhul ei ole tegemist kuupalgalise töötaja diskrimineerimisega, ei kohelda ebavõrdselt ka tunnipalga saajat riigipühadega kuudel.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Töötaja puhkas 10. märtsist 23. märtsini. 26. märtsil sai ta tagantjärele lisatasu jaanuari- ja veebruarikuu eest. Kas tõesti ei pea tegema puhkusetasu osas ümberarvestust? Seadus ütleb, et puhkusetasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kas eelöeldut tuleb tõlgendada nii, et seaduse järgi tuleb arvestada ainult neid lisatasusid, mis olid teada puhkusetasu arvutamise ajal?

Küsija toodud näite järgi peab tööandja puhkusetasu arvutama märtsi alguses nii, et töötaja selle hiljemalt eelviimasel tööpäeval, s.o 6. märtsil, kätte saaks. Sel ajal lisatasu makstud ei ole ja seda arvesse võtta ei saa. Kahjuks ei näe kehtiv puhkusetasu arvutamise kord ümberarvestuse kohustust ette, seetõttu võib puhkusetasu suurus lisatasu tõt-tu tõesti osutuda sõltuvaks ajast, mil töötaja puhkust kasutab. Minu meelest ei ole see ka õiglane. Üks võimalus seda vältida oleks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, sh tasu ümberarvestamises.

Teine võimalus on nõuda puhkusetasu ümberarvestamist kohtu kaudu, lähtudes sellest, millele küsija viitab – inimene on lisatasu või preemia teistega võrdselt välja teeninud ja seda tuleb teistega võrdselt ka puhkusetasus arvesse võtta. Kui selline nõue rahuldatakse riigikohtu otsusega, muutub loodetavasti ka senine määruse kohaldamise praktika.

•• Töötan ettevõttes, kus tööaeg kestab kella 16-st kuni südaööni. Kas Eesti tööseaduste kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tasuta transpordi töölt koju? Kui jah, siis mis kellast alates õhtul on tööandja kohustatud seda tegema?

Seadusejärgset töötajate tööle- või kojuveo kohustust tööandjal ei ole, ka mitte öisel ajal. Selle kohustuse võib tööandja endale ise võtta või kokku leppida töö- või kollektiivlepingus.