Artiklid

Raimo Poom

Praegused ametnikud justiitsministri plaani täitumisel suurt midagi ei kaotaks.

Justiitsminister Rein Lang esitles eile ministeeriumis valminud avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Juhul kui tema eelnõu läbi läheb, võiksid end ametnikuks nimetada praeguse 26 000 riigipalgalise asemel vaid umbes 16 000.

Sama moodi kaotataks suur hulk ametnikele ettenähtud hüvesid, nagu täiendav puhkus, õppelaenu kustutamine riigi poolt ning praegu kehtivad kosmilised koondamishüvitised.

Oma eelnõu tutvustades pidi Lang Päevalehele siiski möönma, et reformi hammas ei hakkaks mitmes punktis praegu ametis olevate ametnike peale. Neile jääksid seaduses kehtivad soodustused, näiteks täiendav puhkus ning eriarvestusega pension, ikkagi kehtima. Kui seda siiski muudetaks, läheksid Langi arvates ametnikud kohe riigi vastu kohtusse.“95-protsendise tõenäosusega on meil siis kolme kuu pärast kohtuasi kaelas. Riigikohus kuulutaks sellise seadusemuudatuse põhiseadusega vastuolus olevaks,” tunnistas Lang.

See tähendab, et täielikult käiksid uue seaduse alla vaid need ametnikud, kes võetakse tööle pärast selle jõustumist.

Lang arvas eile optimistlikult, et üleminekuperiood, mille järel uus seadus hakkaks kehtima kõigile ametnikele, kestaks siiski vaid mõned aastad. “Põhimõtteliselt kuus-seitse aastat kindlasti,” arvas ta.

Ametnike arvu vähenemine tuleneks seaduseelnõu järgi sellest, et praegused ministeeriumites ja riigiasutustes töötavad tehnilised töötajad, nagu raamatupidajad, personalispetsialistid ning pressiesindajad, poleks edaspidi enam ametnikud, vaid lihtsalt töölepinguga riigitöölised. Kuid ametnikud, kellelt tulevase seaduse alusel see austav nimetus ära võetakse, säilitaksid samuti oma praegused hüved.

Päevaleht juhtis tähelepanu

Justiitsminister möönis ääri-veeri, et selline reform võib tähendada, et mõnes kohas tuleb riigitöötajad tulevikus ametnikeks nimetada. See tuleneb praeguse ametnike süsteemi täielikust läbipaistmatusest, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Päevaleht.

Siiski teeks kava kohe lõpu mitmele avalikkuses palju pahameelt esile kutsunud kombele, nagu näiteks paljude lisapalkade maksmisele. Lang ütles Päevalehele, et selle järgi kaoksid kohe igasugused lisapalgad. “Ametnik saaks palka üks kord kuus. Ma ühinen täiesti sellega, et praegu saabki kuskilt veebist vaadata, et alatasustatud ametnik saab 13 000 krooni kuus. Tegelikult saab ta seda palka näiteks 15 kuud aastas. Seega on number hoopis teine ja siin käib mingisugune häma,” tunnistas Lang süsteemi vigasust.

Osapoolte vaated eelnõule erinevad

•• Kuna Rein Langi juhitav jus­tiitsministeerium valmistas uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ette isekeskis, paistis selle avalik esitlemine üllatavat nii koalitsioonierakondi kui ka sotsiaalpartnereid.

•• Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile, et uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga väljatulekuks oli viimane aeg, kuna tegevusetus selles valdkonnas on kestnud liiga kaua. “Tervitan justiitsmi­nistri initsiatiivi ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvu, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud,” sõnas Laar.

•• Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga oli aga krii­tiline eelnõu ettevalmistamise protsessi suhtes.

•• “Aasta tagasi paluti nimetada oma esindajad eelnõu välja töötama, kuid neid pole kordagi selle juurde kutsutud,” kommenteeris Taliga eile avaldatud plaani sündi.

Helve Toomla
jurist

•• Nagu teada, valitakse kõrgkooli õppejõud ametisse avaliku konkursi korras trükimeedias avaldatud konkursikuulutuse alusel. Kuulutus avalikustab ametikoha nimetuse, valitava hõive (0,25–1,0 kohta) ning ametiperioodi pikkuse (enamasti viis aastat). Kas administratsioonil on hiljem õigus väljakuulutatud tingimusi ühepoolselt muuta? Näiteks märkida dotsendi töölepingusse viie tööaasta asemele neli ja vähendada õppejõu koormust keset õppeaastat poole võrra? Õppejõud on töötajate üldkoosoleku poolt valitud ka töökeskkonnavolinikuks. Kuid kas töölepingu lõpetamine töökeskkonnavolinikust õppejõuga on üldse lubatud?

Üli­koo­li­sea­du­se, sa­mu­ti ka ra­ken­duskõrg­koo­li sea­du­se ko­ha­selt va­li­tak­se kor­ra­li­sed õppe-jõud kon­kur­si kor­ras ku­ni viieks aas­taks, era­kor­ra­li­sed õppejõud võetak­se töö­le ku­ni kol­meks aas­taks. Kon­kur­si­tea­tes peab ole­ma muu hul­gas sõlmi­ta­va töö­le­pin­gu aeg, mis võib ol­la ka lühem kui viis aas­tat. Töö­le­ping sõlmi­tak­se täh­ta­jaks, mis oli näi­da­tud aval­da­tud kon­kur­si­tin­gi­mus­tes. Sel­le nõude rik­ku­mi­se kor­ral on kan­di­dee­ri­nud isi­kul õigus töö­le­pin­gu sõlmi­mi­sest keel­du­da (vt üli­koo­li­sea­du­se § 39 lg 4) ning esi­ta­da kae­bus riik­li­ku jä­re­le­val­ve teos­ta­ja­le – üli­koo­li pu­hul ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le.

Töö­le­pin­gu sõlmi­mi­se jä­rel tu­leb ju­hin­du­da töö­le­pin­gu­sea­du­se reeg­li­test, v.a üli­koo­li­sea­du­se § 39 lg 6 sä­tes­ta­tud keeld koon­da­da õppejõudu õppe­se­mest­ri kes­tel. Töölepingusea-duse (TLS) jär­gi ei saa tö­öand­ja töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si (v.a tö­öa­ja reÏiim ehk tö­öa­ja al­gu­se ja lõpu kel­laa­jad) ühe­pool­selt muu­ta.

Õp­pejõud, kes üli­koo­li­le va­ja­li­ke le­pin­gu­tin­gi­mus­te muu­da­tus­te­ga nõus ei ole, saab lõpe­ta­da töö­le­pin­gu TLS § 82 alu­sel tö­öand­japool­se le­pin­gu­tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se tõttu. Kui ta se­da ei tee, võidak­se ta se­mest­ri lõpus koon­da­da.

Töö­ta­ja­te esin­da­jaks (sh töö­kesk­kon­na­vo­li­ni­kuks) va­li­tud töö­ta­jal, sh õppejõul, on töö­ta­ja­te koon­da­mi­se kor­ral töö­le jää­mi­se ee­lisõigus. Kuid töö­le­pin­gus et­tenäh­tud täh­ta­ja saa­bu­mi­se tõttu le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel min­geid ee­li­seid kel­le­le­gi et­te näh­tud ei ole, sest sel ju­hul ei lõpe­ta­ta töö­le­pin­gut tööand­ja al­ga­tu­sel (vt TLS § 71). Niisiis lõpeb tähtajaline tööleping ka töökeskkonnavolinikul.

Helve Toomla, jurist

•• Töötan hotelli vastuvõtus, meile arvestatakse palka tunnitöö põhjal. Vahetused on eri pikkusega – 7,5, 9 või 12 tundi. Minu töökoormus on lepingus 0,8 kohta ehk 32 töötundi nädalas. Viimati tuli aga töötunde kuus 144. Kas mulle peaks maksma ületundide eest või mitte? Eelmises töökohas peeti igakuist arvestust ja maksti eraldi kõige eest, mis ületas 160 tundi.

Küsimusest ei selgu, kas küsija tööaega arvestatakse päeva viisi või summeeritult mingi pikema ajavahemiku jooksul. Kui tegemist on tööaja summeeritud arvestusega, peab see olema kirjas töösisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus. Samas näidatakse ka tööajanormi täitmise arvestusperiood, selleks on tavaliselt üks kuni neli kuud. Tööinspektori kooskõlastusallkirjaga võib arvestusperiood olla pikem.

32-tunnise töönädala korral on päevane tööajanorm kuus tundi ja 24 minutit. See norm tuleb korrutada arvestusperioodi langevate kalendaarsete tööpäevade arvuga – kui arvestuse aluseks on üks kuu, näiteks mai, siis 21-ga. Nii saame mai tööajanormiks 134 tundi ja 50 minutit. Kui aga tööaega arvestatakse summeeritult kolme kuu, näiteks mai, juuni ja juuli jooksul, siis saame kolme kuu normiks 403 tundi ja 38 minutit. Tööpäeva või -vahetuse pikkus võib arvestusperioodi jooksul olla erinev, kord lühem, kord pikem, kuid perioodi lõpuks peab kogu selle aja norm saama täidetud. Kui tööandja ei ole tööd näiteks ülalnäidatud ühe või kolme kuu jooksul andnud, peab ta juurde maksma nii, et töötaja saaks palka ikkagi vastavalt 134 tunni ja 50 minuti või 403 tunni ja 38 minuti eest. Kui aga tööajanormi on arvestusperioodi jooksul ületatud, tuleb tööandjal maksta ületunnitöö eest lisatasu. Niisiis selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Päeva viisi tööaja arvestamise korral tekib küsijal ületunnitöö iga päev, mil ta töötab üle päevanormi, s.t üle kuue tunni ja 24 minuti.


Riigikogus arutlusel olnud uues töölepinguseaduses piiratakse öötöö tegemist, kuid samas ei ole enam reguleeritud õhtuaega ehk siis töötamist kella kuuest kuni kella kümneni õhtul.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul puuduvad andmed, et õhtune töötamine mõjuks tervisele halvasti ning teistes riikides taolist regulatsiooni pole, vahendasid ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof peab positiivseks seda, et uus töölepinguseadus arvestab pereväärtustega, sest töötajal on õigus perekondlike kohustuste täitmiseks saada mõistlikus ulatuses vaba aega ja säilitada töötasu. Samas võiks tema hinnangul olla eelnõus lisatasu õhtutundidel töötamise eest.

«Ka see on üks pereväärtuste näitaja, sellel ajal on just emad, perenaised eemal kodust,» põhjendas Pikhof.

Samal seisukohal on ka keskerakondlane Marika Tuus.

Kui valitsusliidu poliitikud nimetavad positiivseks sotsiaalpartnerite koostööd eelnõu koostamisel ja saavutatud kompromisslahenduste leidmist, siis opositsioonilise Keskerakonna hinnangul on uus töölepinguseadus töötajavaenulik.

Toimetas Erik Henno, Postimees.ee

Tiina Saar

Kiired majanduskasvuaastad muutsid inimesed mugavaks ja hooletuks; ettevõtted hakkasid tegema kulutusi, mis polnud mitte alati otstarbekad.

Lähiaastad toovad kainuse ka nendesse firmadesse, kes otseselt oma äri koomale ei tõmba, võib lühidalt kokku võtta viimasel Pärnu Konverentside “Palga päeval” räägitu. Töötajatele tähendab see, et tulemuspalgad kahanevad oluliselt, kui ettevõte toodab kaupu või teenuseid vaid kohaliku turu jaoks.

Fontese ärisuuna juhi Katri-Triin Maripuu sõnul on 2008. aastal tulemustasud vähenenud keskmiselt 1500 krooni kuus ehk 10–15 protsenti. Leibkonna jaoks, kes peab toime tulema suure laenukoormuse ja tõusvate hindadega, on see tuntav. Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul näitavad viimased uuringutulemused, et usaldus­indeks on langenud negatiivsele poolele, mis tähendab, et inimesed kardavad töötuks jääda ja hinnatõusu, nad ei kuluta enam nii kergekäeliselt.

Selleks et ellu jääda, vaatavad ettevõtted üle oma kulude poolt. Lauri sõnul olidki kiired kasvuaastad mingis mõttes ebanormaalsed. Inimesed läksid mugavaks, laisaks, hooletuks ja ka ettevõtted hakkasid tegema kulutusi, mis polnud otstarbekad. Töökohti ja töötajaid hinnates võib nüüd selguda, et mitte kõik töötajad ei too firma kukrusse raha juurde. Need töötajad satuvad vabale tööturule, kus konkurents on endisest tihedam. Kui veel paar aastat tagasi läksid noored ülikoolilõpetajad tööandja juurde jutuga, et tahavad hoolimata kogemuste puudumisest 20 000 krooni kätte saada, ja tööandjad seda töötajate puuduse tõttu ka maksid, siis nüüd sellised läbirääkimised vilja ei kannaks.

Tugi koondatutele

Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on koondatavate inimeste jaoks piisavalt teenuseid. Sama kinnitavad ka infolehe Tööjõuturg tehtud tööandjate küsitluse tulemused. Need, kes töökohast ilma jäävad, saavad nõustamist ja tuge nii oma ettevõttes kui ka kohalikus tööhõiveametis. Pakutakse ümberõpet ning treenitakse kandideerimisoskusi.

Asja teine külg on aga see, et igaüks, kes koondamisteate saab, peab mingis mõttes vaatama peeglisse ja mõtlema: miks just mina? Kas polnud mu oskused piisavad või olin ma teistest kehvem? Igal juhul mõjutab töötuks jäämine enesehinnangut ja lööb hinge haava.

Kui tootmissektoris on veel võimalik inimesi kergemini ümber õpetada, siis maaklerid, müügiesindajad ja muudel vahendavatel ametikohtadel olevad töötajad kannatavad enim. Sageli pole neil peale tootespetsiifiliste oskuste, hea suhtlemis- ja arvutikasutamisoskuse suurt midagi. Samal ajal ei luba nende n-ö kõrge enesehinnang pakkida näiteks kaubanduskeskuses kaupu. Enamasti on just see sihtrühm ka Eesti sisetootmise meelisklient, kel kanda liisingud ja laenud.

Õppimine aitab käppadele maanduda
Suhtu endasse kui ettevõttesse:

•• Konverentsil “Palga päev” käis läbi mõte, et praeguses olukorras hakkab selgeks saama elukestva õppimise tegelik tähendus. Tuleb lihvida oskusi, mis aitavad olla töös efektiivsemad, suhtuda endasse kui ettevõttesse ja leida paindlikke töövorme lisaraha teenimiseks.

•• Praeguse aja trendiks on loovpraktiliste alade õppimine: näiteks finantsharidusega ini­mene õpib aianduskoolis haljastajaks, ärijuht pottsepaks, raamatupidaja gurmeekokaks või masseerijaks.

•• Karjäärinõustamises on mitmekülgsus üks tööõnne alustalasid – mida rohkem on inimesel põnevaid oskusi, seda lihtsam on tal leida uusi põnevaid võimalusi ja mitte langeda masendusse, kui töökoht kaob.