Artiklid

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Millal võib töötajat koondada?
Keda ja millal ei tohi koondada?
Kellel on jäämisel eelisõigus?

Üld­ju­hul on koon­da­mi­ne lu­ba­tud siis, kui töö lõpeb kas töö­ma­hu vä­he­ne­mi­se, toot­mi­se või töö ümber­kor­ral­da­mi­se, va­rem töö­ta­nud töö­ta­ja töö­le en­nis­ta­mi­se vms tõttu. On siis­ki sel­li­seid ini­me­si, ke­da sea­dus ei lu­ba koon­da­da ise­gi töö lõppe­mi­se kor­ral, ja on neid, kel­le koon­da­mi­sel keh­ti­vad tea­ta­vad pii­ran­gud.

Täies­ti kee­la­tud on ra­se­da või al­la kol­meaas­tast last kas­va­ta­va ini­me­se (nii ema kui ka isa) koon­da­mi­ne. Sa­ma keeld keh­tib ka sel­le­le, kes il­ma ema­ta kas­va­tab lap­sin­va­lii­di või al­la kol­me-aas­tast last. Tö­öand­ja al­ga­tu­sel, sh ka koon­da­mi­se tõttu, ei ole lu­ba­tud töö­le­pin­gut lõpe­ta­da töö­ta­ja aju­ti­se töövõime­tu­se (hai­gu­se) ajal, v.a ju­hul, kui le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhjus on­gi pi­kaa­ja­li­ne hai­gus. Sa­mu­ti ajal, mil töö­ta­ja on puh­ku­sel (sh lap­se­hool­dus- ja pal­ga­ta puh­ku­sel), osa­leb sea­dus­li­kus st­rei­gis, täi­dab rii­gi või ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se pan­dud üle­san­deid või esin­dab sea­du­se või kol­lek­tiiv­le­pin­gu­ga et­tenäh­tud kor­ras töö­ta­jaid.

Need on aju­ti­sed pii­ran­gud, mil­le möö­du­mi­sel saab töö­le­pin­gu lõpe­ta­da. Koon­da­mis­tea­te võib siis­ki ini­me­se­le an­da või saa­ta ka hai­gu­se, puh­ku­se vms pii­ran­gu ajal.

Kui töö­ta­jaid koon­da­tak­se, on töö­le jää­mi­se ee­lisõigus töö­ta­ja­te ja ame­tiühin­gu usal­du­si­si­ku­tel, ame­tiühin­gu ju­ha­tu­se liik­me­tel, töö­kesk­kon­na vo­li­ni­kel ja töö­kesk­kon­nanõuko­gu töö­ta­ja­te va­li­tud liik­me­tel.

Esindajatel eelisõigus

Se­da ee­list saab ka­su­ta­da ai­nult ju­hul, kui koon­da­ta­vaid va­li­tak­se mit­me sa­ma ame­ti ini­mes­te hul­gast. Töö­ta­ja­te esin­da­ja koon­da­mi­sel tu­leb koon­da­mis­tea­de an­da või saa­ta tal­le ühe kuu võrra va­rem kui teis­te­le sa­ma staaÏiga töö­ta­ja­te­le. Pi­kem et­te­tea­ta­mi­se aeg keh­tib veel ühe aas­ta jook­sul pä­rast töö­ta­ja­te esin­da­mi­se vo­li­tus­te lõppu.

Töö­ta­ja­te esin­da­ja­te ja ka alaea­li­se koon­da­mi­seks peab tööand­ja taot­le­ma tö­öins­pek­to­ri nõuso­le­kut. Ning en­ne ame­tiühin­gu esin­da­ja koh­ta ot­su­se te­ge­mist on tö­öins­pek­tor ko­hus­ta­tud küsi­ma töö­ta­jaid esin­da­va or­ga­ni­sat­sioo­ni ar­va­must. Nii pen­sio­niee­li­ku­test kui ka pen­sionä­ri­dest töö­ta­jad on võrd­sed teis­te­ga – töö lõppe­mi­sel kuu­lu­vad koon­da­mi­se­le ne­mad­ki ning neil on õigus saa­da sa­ma­su­gu­seid koon­da­mishüvi­ti­si na­gu teis­tel töö­ta­ja­tel.

Koondamishüvitis

Tööandja maksab hüvitist:

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures kuni viis aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures viis kuni kümme aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;

•• töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures üle kümne aasta – nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Allikas: töölepinguseadus

Üksikasjad

Kui kauaks võib saata töötajat välislähetusse? Millised kulutused hüvitatakse ja kui suur on päevaraha?


Nina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Töötajat võib saata välislähetusse ja töötaja on kohustatud lähetusse minema, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Töötaja nõusolekul võib lähetus kesta kauem.

Välislähetuse korral hüvitatakse sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, sh sõidupileti ja selle ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud; reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud; majutuskulud mitte vähem kui 800 krooni ööpäevas; kui majutuskulud on plaanitud alla miinimummäära, on töötajal õigus lähetusse minekust keelduda.

Lähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni. Lähetatule on õigus maksta maksuvaba päevaraha mitte üle 500 krooni päevas.

Päevaraha maksmisel tuleb arvestada, et väljasõidupäeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduki saabumise päeva algusest on möödunud vähemalt kolm tundi. Kui lähetusse mineku päeval jääb sõidu lahkumisel keskööni ja saabumisel päeva algusest alla kolme tunni, makstakse päevaraha riigisisese määra alusel.

Kui palju tohib teha ületunde?

Päevas ei tohi ületundide arv ületada nelja tundi. Nädalas ei tohi ületunnitöö koos tööajaga ületada keskmiselt 48 tundi.

Töötaja nõusolekul võib teda rakendada lisaks ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas tingimusel, et sellest keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt töötaja olukorda ja töö ei tekita töötajal üleväsimust ega kahjusta tema tervist.
Tööandja on kohustatud pidama ületundide arvestust ning hüvitama ületunnid kas lisatasuga, mis ei tohi olla vähem kui 50 protsenti töötaja tunnipalgamäärast, või kokkuleppel vaba aja võimaldamisega.

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Seaduse järgi on bakalaureusekraadi kaitsmiseks ette nähtud 42 kalendripäeva õppepuhkust. Kas kooli lõpetamiseks antava õppepuhkuse tasustamine on kuidagi seotud sessi ajal juba kasutatud õppepuhkuse kalendripäevade arvu ja selle eest saadud tasuga?

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se alu­sel an­tak­se õppe­puh­kust nei­le ba­ka­lau­reu­sek­raa­di oman­da­ja­te­le, kes on õppi­nud osa­koor­mu­se­ga või eks­ter­ni­na. En­ne 2003/04. õppeaas­tat kõrg­koo­li as­tu­nud üliõpi­la­sed saa­vad õppe­puh­kust ju­hul, kui nad õppi­sid kaugõppes. Ta­se­me­koo­li­tu­se­ga seo­tud õppe­puh­ku­se ajaks säi­li­ta­tak­se kesk­mi­ne palk kümneks päe­vaks õppeaas­tas, ülejää­nud õppe­puh­ku­se, sh li­saõppe­puh­ku­se päe­va­deks säi­li­ta­tak­se töö­ta­su vä­he­malt keh­ti­va mii­ni­mum­pal­ga (tä­na­vu 4350 kroo­ni kuus või 27 kroo­ni tun­nis) ula­tu­ses. Kui küsi­ja on sel õppe-aas­tal ju­ba oma kümnep­äe­va­se kesk­mi­se pal­ga­ga puh­ku­seo­sa ära ka­su­ta­nud, saab ta 42-päe­va­se täien­da­va õppe­puh­ku­se ajal ta­su pal­ga alammää­ra ula­tu­ses.

•• Kas riigisisese töölähetuse päevaraha on riiklikul pühal 80 krooni nagu ikka või makstakse topelt, s.t 160 krooni päevas?

Ka­he­kord­selt maks­tak­se ai­nult rii­gipühal teh­tud töö eest, se­da ka lä­he­tu­se ajal. Päe­va­ra­ha ei ole töö­ta­su, se­da ei suu­ren­da­ta. Nii jääb Ees­ti pii­res päe­va­ra­ha suu­ru­seks riik­li­kul pühal ik­ka 50–80 kroo­ni.

Üksikasjad

Agne Narusk

Põhja­li­kud elu­loo­kir­jel­du­sed ri­pu­vad ju­ba ka va­baa­ja- ja mee­le­-la­hu­tus­kesk­kon­nas.

Tö­öot­si­jad ei loo­da enam üks­nes töö­va­hen­dus­por­taa­li­des­se saa­de­tud elu­loo­kir­jel­dus­te­le, vaid pos­ti­ta­vad oma soo­vi in­ter­ne­tis kesk­kon­da, mis on tö­öand­ja­le võima­li­kult lä­he­dal.

Ilm­selt üks hin­na­tu­maid omasuguste seas on per­so­na­litöö­ta­ja­te eria­la­list, mi­da mo­de­ree­rib per­so­na­litöö aren­da­mi­se ühing Pa­re. Kui võrrel­da sealt vii­ma­sel kol­mel kuul lä­bi käi­nud tö­öot­si­mis­tea­de­te hul­ka teis­te eria­la­lis­ti­de oma­ga, lan­geb kaa­lu­kauss sel­gelt esi­me­se poo­le­le, näi­tab vaat­lus. Pa­re te­gev­ju­hi ko­hu­set­äit­ja Pi­ret Puss rõhu­tab, et nende mei­li­list on siis­ki eri-ala­se in­fo va­hen­da­mi­se ka­nal ja töö­ta­jaid ot­si­vad per­so­na­lis­pet­sia­lis­tid ik­ka sel­leks loo­dud töö­va­hen­dus­kesk­kon­da­dest. “Po­le põhjust kar­ta, et hea töö­ta­ja sealt sil­ma ei pais­ta või et neid külas­ta­tak­se vaid pis­te­li­selt. Per­so­na­litöö­ta­jad hoia­vad töö­va­hen­dus­por­taa­li­del va­ja­du­sel jooks­valt sil­ma peal,” ütleb ta.

Soovitan töötajat!

Ka per­so­na­litöö­ta­jad ise ka­su­ta­vad nii eria­la­lis­ti kui ka kit­salt Pa­re liik­me­te­le mõel­dud si­se­vee­bi sel­leks, et tea­da an­da soo­vist lei­da puu­du­v töö­ta­ja või tut­vus­ta­da hea kva­li­fi­kat­sioo­ni­ga, kuid töö­tu­rul olu­de sun­nil va­baks jää­nud ini­mest. Kuu al­gu­ses li­sas mei­li­lis­ti tea­te ka mit­mes et­te-võttes per­so­na­li­juh­ti­mi­se tee­nust pak­kuv Dual­team. Fir­ma juht Kai­re Soo­vik pa­lub en­da­ga ühen­dust võtta tö­öand­ja­tel, kel on pak­ku­da tööd tipp­ju­hi­le, joo­nes­ta­ja­le, büroo­ju­hi­le.

“Per­so­na­litöö­ta­ja­te ne­ti­kesk­kond on­gi sel­leks, et ka tao­list in­fot va­he­ta­da. Seal aval­da­tak­se eelkõige need töö­tu­rul va­ba­ne­nud töö­ta­jad, kel­le pä­de­vu­se eest jul­geb ame­ti­ko­ha­le soo­vi­ta­ja ka vas­tu­ta­da,” ütleb Soo­vik. “Igap­äe­va­sel­t ­ka­su­tan ka per­so­na­liot­sin­gu­por­taa­le. Isik­li­kult mi­nul po­le küll ae­ga aja­vii­te­por­taa­li­dest töö­ta­jaid ot­si­da või neid seal pak­ku­da.”

Üksi­kuid tö­öot­si­mis­tea­teid tu­leb aeg-ajalt ka raa­ma­tu­pi­da­mis- ja mak­suin­fo­por­taa­li www.RMP.ee, mi­da tea­ta­vas­ti loeb ena­mik Ees­ti raa­ma­tu­pi­da­jaid. Eral­di töö­kuu­lu­tus­te nur­ga­kest seal po­le, sest por­taa­li ju­hi Triin Ome­li sõnul po­le sel­leks het­kel va­ja­dust. Küll sa­tub te­ma sõnul por­taa­li foo­ru­mis­se pos­ti­tu­si, mil­les peaas­ja­li­kult al­ga­jad raa­ma­tu­pi­da­jad küsi­vad nõu, kui­das ja kust töö­koh­ta lei­da, mil­lest alus­ta­da. Sel­lest areneb väl­ja teis­te­le­gi hu­vi­tav vest­lus.

Tar­tu üli­koo­li ha­ri­dus­tea­dus­kon­na õpe­ta­ja­koo­li­tu­se pro­jek­ti­juht ja tu­le­vas­te õpe­ta­ja­te lis­ti oma­nik Alo Lõoke ütleb, et se­ni, ku­ni töö­kuu­lu­tu­si po­le pal­ju ning need on tõepoo­lest as­ja­li­kud, po­le ena­mi­kul lis­ti­liik­me­tel nen­de vas­tu mi­da­gi.

Vas­tu­pi­di, tu­le­vas­te õpe­ta­ja­te suht­lus­kesk­kon­nast on saa­nud hea pe­da­goo­gi oma ri­da­des­se nii mõni­gi kool, va­ja­li­ku töö­ko­ha nii mõni­gi tu­deng, rää­ki­ma­ta ela­mis­pin­na­mu­re­dest, mis on lis­ti­liik­me­te abil la­hen­da­tud. Vii­ma­se aja po­si­tiiv­sei­ma näi­te­na mee­nu­tab Lõoke juh­tu­mit, kus üks kool sai nen­de lis­ti kau­du en­da­le mõne tun­ni jook­sul kuus va­ja­lik­ku asen­dusõpe­ta­jat.

Kasutamata võimalus

“E­nim töö­koh­ta­de pak­ku­mi­si olen ko­ha­nud TÜ suu­res in­fo­lis­tis, aga see on siis üli­koo­li en­da eri­ne­va­te­le ame­ti­koh­ta­de­le,” ütleb mit­meid lis­te mo­de­ree­riv Lõoke. “Hea moo­dus on kuu­lu­tus­te sät­ti­mi­ne n-ö kuu­kir­ja­des­se, mil­les see ei häi­ri. Näib, et te­ge­li­kult po­le veel õpi­tud ära õige­te sihtrühma­de­ni jõud­mist. Eria­la­lis­ti­de kau­du võiks ise­gi roh­kem va­ja­lik­ku töö­va­hen­dust ol­la, il­ma et see re­gu­laar­set tö­ö-e­lu ja lis­tiõhus­tik­ku hal­vaks.”

Tö­öot­si­mi­se ja -pak­ku­mi­se tea­teid jõuab ka selt­si­de, ühin­gu­te, rühmi­tus­te, era­kon­da­de, kor­po­rat­sioo­ni­de si­se­lis­ti­des­se. Mees­kor­po­rat­sioon Re­ve­lia on üri­ta­nud oma lis­ti n-ö puh­ta­na hoi­da ehk väl­ti­da ot­se­selt kor­po­rat­sioo­ni elu ja/või tei­si lu­ge­jaid mit­te­puu­du­ta­va­te kir­ja­de pos­ti­ta­mist, ütleb 66-liik­me­li­se kin­ni­se lis­ti oma­nik ja mo­de­raa­tor Ind­rek Toom. Mis aga ei tä­hen­da, et kor­po­ran­di püha ko­hus­tust kam­raa­di hä­das ai­da­ta ja toe­ta­da ei täi­de­taks. “Se­da võin küll jul­gelt väi­ta, et igas kor­po­rat­sioo­nis (ka eri kor­po­rat­sioo­ni­de va­hel) on sõprus­si­de­me­te kau­du lei­tud vä­ga pal­ju töö­koh­ti-töö­ta­jaid – isik­lik tut­vus ja usal­dus on vä­ga täht­sad,” nen­tis Toom. “Vest­lus­te, mei­li­de ja te­le­fo­nikõne­de kau­du lii­gub sel tee­mal vä­ga pal­ju in­fot. Ise­gi olen nii kaks töö­koh­ta leid­nud ja nüüd ka kaks töö­ta­jat.”

Kommentaar

Andres Junkur
CV-Online Estonia OÜ ärijuht

Kindlasti ei asenda temaatilised listid kunagi töövahendusportaale. Näiteks CV-Online’i andmebaasis kasvas Eesti tööotsijate hulk tänavu üheksa kuuga 18 protsenti. Temaatilise listi kaudu töö otsimine on pigem lisavõimaluseks tööportaalidele või personali sihtotsingule keskendunud teenusepakkujatele. Olukorras, kus tööotsijate ja töötute arv kasvab ning tööandjate nõudlus uute töötajate järele väheneb, suureneb ka tuttavate kaudu leitud töökohtade hulk. Samal ajal on ainuüksi listi saadetule lootma jäämine väga lühinägelik. E-kirjade hulk kasvab pidevalt ning on suur tõenäosus, et listi saadetud töösoov võib jääda tähelepanuta või mattuda vanade kirjade alla. Kindlasti aga ei toimi listid oskustöölise või mõne lihtsama töö tegija koha leidmisel.

Üksikasjad

Aidi Kallavus
KPMG Baltics ASi maksunõustaja

Üha enam Soome ettevõtteid kasutab Eesti tööjõudu ning meie töötajad omakorda loodavad sissetulekuid põhjanaabrite juures suurendada.

Suuremate sissetulekute lootmise tuhinas unustatakse tihti aga see, et välismaal töötades maksustatakse palk ka välisriigi maksudega, mis võivad kujuneda Eesti omadest kõrgemaks.

Reeglina maksustatakse Eesti töötaja palk tulumaksuga Soomes siis, kui seal viibitakse enam kui 183 päeva järjestikuse 12 kuu jooksul. Alates 2007. aastast viis Soome sisse regulatsiooni, mille kohaselt tuleb palgalt tulumaksu tasuda Soomes esimesest töötamise päevast alates, kui töötaja töötab Soomes sealse äriühingu juhtimise ja kontrolli all. Samuti kehtib see olukorras, kus Eesti tööandjal on pideva Soomes teenuste osutamise või kaupade müügi tulemusena tekkinud püsiv tegevuskoht, mille kaudu töötajale palka makstakse.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4105/arv_kolumn_410501.html (originaalartikli nupust )

  1. Lang lõpetaks ametnike hiigelhüved vaikselt
  2. Jurist selgitab: Õppejõu tähtajaline tööleping
  3. ERR.ee: töölepinguseadus ei reguleeri õhtusel ajal töötamist
  4. Jurist selgitab: Ületunnitöö ja tööajanorm