Üksikasjad

Avaldatud: 02 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Avaliku teenistuse seadus ütleb, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus esmalt teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel.

Põhikohaga ametnikest omakorda on eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral aga eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Kas teenistuja, kes on võetud lapsehoolduspuhkusel oleva teenistuja asemele, asub põhikohal või asenduskohal ja kas niisugusel juhul koondatakse lapsehoolduspuhkusel olija ametikoht või asendaja ametikoht? Kuidas tõendada paremaid teenistus­alaseid näitajaid ja mida nende all mõeldakse?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) vastuvõtmise ajal kehtis võimalus töötada ametiasutuses piiratud tingimustel kohakaasluse alusel. Selle järgi nimetatigi teenistujaid kohakaaslasteks (nende põhikoht oli kusagil mujal) ja põ­hikohaga teenistujateks. See jaotus kaotas mõtte siis, kui seadustest kadus kohakaasluse mõis­te. Järelikult on nüüd kõik töötajad ja teenistujad, sh ka määratud ajaks tööle võetud, tööl põhikohaga. Seega on ATS-i § 116 lg 2 järgi koondamisel teenistusse jäämise eelis­õigus eel­kõi­ge teenistujate esindajal, see­jä­rel paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Ka ametnike ümberpaigutamise korral tuleb hinnata ametniku teadmisi ja töötulemusi, sest kõ­nealuse paragrahvi 4. lõikes seisab selgelt kirjas: ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatavate näitajatega võr­reldes paremad.

Lapsega eelisseisus

Lapsehoolduspuhkusel olijal ja tema asendajal on üks ja sama ametikoht, selle kadumisel või­dakse mõlema teenistussuhe lõpetada. Kuna aga esimene kas­vatab alla kolmeaastast last, ei saa teda enne lapse kolmeaastaseks saamist koondada. Asendaja võib koondada kohe pärast ametikohtade arvu vähendamist, teenistuse ümberkorraldamist või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamist, kui see toimub enne tema teenistussuhte tähtaja saabumist. Seda ikka eeldusel, et tema suhtes ei kehti koondamise aja piiranguid. Enne koondamist tuleb asutusel pakkuda koondatavale teist, talle sobivat tööd, kui sellist vaba kohta on. Teenistusalaseid näitajaid hindab asutuse juhtkond, eelkõige ametniku vahetu ülemus, kes võrdleb ametnike töötulemusi, kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi, isikuomadusi jms. Üheks kriteeriumiks võivad olla näiteks viimase atesteerimise tulemused. Seejuures on ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel võimalik võrreldavate näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral – nii on selgitanud riigikohtu halduskolleegium oma otsuses 3-3-1-45-00.

ATS ja koondamine

Tekstis viidatud seadusepügalad:
•• ATS-i § 116 lg 3 – koondatavale ametnikule tuleb pakkuda võimalusel teist, talle sobivat tööd. Vt ka riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid 3-3-1-14-00, 3-3-1-48-00 ja 3-3-1-5-05.
•• ATS-i § 116 lg 2 – koondamisel on teenistusse jäämise eelis­õigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel paremate teenistus­alaste näitajatega ametnikul.
•• ATS-i § 133 lg 2 – enne lapse kolmeaastaseks saamist ei saa ametnikku koondada.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2008

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliameti andmetel on tänavu kümne kuuga makstud töö- või teenistussuhte lõpetamisel hüvitisi üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul.

Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud hüvitiste maksustamisrežiim erineb palga maksustamisest töötuskindlustusmakse osas. Nimelt ei maksustata kehtiva töötuskindlustuse seaduse kohaselt töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi. Näiteks töölepingu puhul on see koondamishüvitis, hüvitus töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimisel, hüvitus enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamisel. Töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt.

Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1, näidates väljamakseliigi koodiks 13 või lisal 2 artikli 15a või 19a all.

Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi, hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.

Lisainformatsiooni saamiseks on võimalik pöörduda elukohajärgsesse MTA teenindusbüroosse või küsida infot telefonil 8800812 või e-posti aadressil .

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Kommunikatsiooniosakonna juhataja kt
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2008

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Kärt Blumberg

Haigekassa eelarves haigutava ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.

"Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4152/uud_uudidx_415201 (originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2008

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Eesti Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks aastaks erinevad töötuskindlustusmakse määrad. 2009. aasta 1. juulini kehtiksid senised maksemäärad, mis on töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%. 1. juulist maksaksid töötajad töötuskindlustusse 1% ja tööandjad 0,5%.

Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on maksemäära tõstmine vajalik seoses valitsuse kavaga rakendada 1. juulist uut töölepinguseadust, mille mõjul suurenevad oluliselt töötukassa kulud. Uue töölepinguseaduse jõustudes laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring ja suurenevad töötuskindlustushüvitised ning töötukassa hakkab maksma hüvitisi kõigil koondamisjuhtudel.

Valitsus kinnitab järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra 1. detsembriks.

Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht

667 9706
5662 8277

anu.ojasalu[A]tootukassa.ee