Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2008

• Palgaseadus
• Eesti Maksumaksjate Liit

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et kui veel mõni kuu tagasi soovis ametühing üleriigilise palga alammäära tõstmist 2009. aasta algusest 900 krooni võrra, siis eilse seisuga oldi valmis kompromissiks, mis tõstaks praegust miinimumpalka pooletuhande krooni võrra.

Tööandjad peavad aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.

"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4161/uud_uudidx_416108.html

Loe veel Äripäevast: Harri Taliga. „Alampalk kaitseb tööinimest“: http://www.aripaev.ee/4161/arv_kysitlus_416101.html

Loe ka „Äripäeva juhtkirja: Palgaumbsõlmed tuleb harutada“: http://www.aripaev.ee/4161/arv_juhtkiri.html

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2008

• Palgaseadus
• Äripäev

Harri Taliga
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

Kas Eesti võiks alampalgast loobuda?

Minu selge ja ühemõtteline vastus on - kindlasti mitte! Esiteks on alampalk absoluutne miinimum, millest vähem kellelegi maksta ei tohi. Sellise miinimumi kaotamine ei parandaks mitte kuidagi ühegi töötaja olukorda.

Teiseks on Eestis väga palju sotsiaalselt vastutustundetuid tööandjaid, kellele ainus nurgakivi palga maksmisel ongi üleriigiline alampalk. Kui palgasüsteemid tagavad töötajale ainult alampalga, siis tegutsevad tööandjad ise selle nimel, et üleriigiline alampalk säiliks kaua.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4161/arv_kysitlus_416101.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2008

• Palgaseadus
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit teatab, et eile toimunud alampalga läbirääkimistel ametiühingute keskliiduga ei jõudnud pooled kokkuleppele järgmise aasta alampalga suuruses ning alampalk jääb 2009. aastal 2008. aasta tasemele, mis on 4350 krooni kuus.

„Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalka ei ole süveneva majanduskriisi ajal võimalik tõsta,” kommenteeris läbirääkimisi tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Ametiühingutele on korduvalt selgitatud, et ettevõtete palgafond järgmisel aastal võrreldes tänavusega väheneb ja sellises situatsioonis tähendab alampalga tõstmine vaid üht – madalamatel palgaastmetel asuvate töötajate ulatuslikke koondamisi. Õhukest palgafondi on kõigi töötajate vahel niigi keeruline jagada, seega säilitatakse alampalga tõstmisel töökohad kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele ja alampalga saajad jäävad töötuks,” selgitas Kriis.

„Käesoleval aastal tõusis alampalk 21% võrra, samal ajal jäi keskmise palga tõus alla 15%. Alampalga suhe keskmisesse palka on tänavu suurenenud 33%-lt 35%-ni, mis tähendab, et alampalga saajate sissetulekud on tänavu kasvanud kiiremini, kui teistel palgasaajatel,” lisas Kriis.

Tema sõnul hindab tööandjate keskliit kõrgelt partnerlust ametiühingute keskliiduga. Tööandjate ja ametiühingute läbirääkimiste tulemusena on alampalk kahe aasta jooksul tõusnud 45% võrra ja jätkab tõusmist ka tulevikus sõltuvalt sellest, millal riik väljub majanduskriisist.

Lisainfo Tarmo Kriis (699 9301)

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade 10. detsember 2008

Üksikasjad

Avaldatud: 09 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Sain kirjaliku koondamisteate. Pakuti teist tööd, aga seda ma ei soovinud vastu võtta. Firma maksab hüvitisena kahe kuu keskmise palga. Telefon, millele vastamine oli üks tööülesannetest, suunati mujale ja ma ei saa sellele enam vastata. Minu küsimused:

Ilona Torn, tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist:

Kas mul on õigus enne koondamist puhkus välja võtta?

Puhkust saab töötaja puhkuste ajakava põhjal, mille tööandja koostab iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks jaanuaris. Poolte kokkuleppel võib ajakava muuta. Kui tööandja pole puhkuste ajakava koostanud puhkuseseaduse § 15 1. lõike järgi, on töötajal õigus sama paragrahvi 4. lõike alusel jääda puhkusele enda valitud ajal, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

Asjaolu, et tööandja on töötajat teavitanud koondamisest, ei takista töötajat minemast puhkusele, kui puhkuste ajakava seda ette näeb. Kui töötajal jääb puhkus kasutamata, siis puhkuseseaduse § 25 järgi on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

Kas mul on võimalus ise otsustada, kas soovin pärast koondamisteate saamist lahkuda töölt päevapealt või olen kohustatud käima tööl kaks kuud?

Kui tööandja on teavitanud töötajat koondamisest, lõpetatakse tööleping tööandja algatusel töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu.
Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale lepingu lõpetamise hüvitist TLSi § 90 1. lõike järgi. Kui aga töötaja soovib töölepingu lõpetada omal algatusel, lõpetatakse tööleping TLSi § 79 alusel, mis on töötaja algatusel töölepingu lõpetamine. Sel juhul töölepingu lõpetamise hüvitist TLSi järgi ei saa.

Kui aga töötaja, olles saanud tööandjalt koondamisteatise, lahkub töölt omavoliliselt päevapealt avaldust esitamata, on tööandjal TLSi § 118 lg 1 kohaselt õigus nõuda töötajalt hüvitist kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses. Päevapealt saab töölepingu lõpetada TLSi § 76 alusel poolte kokkuleppel. Nimetatud alusel ei ole töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu lõpetamise hüvitist ette nähtud.

Kas minu tööülesandeid on muudetud (telefoni suunamine) ja kas see on seaduslik?

TLSi § 26 lg 1 punkti 4 järgi on tööülesannete kirjeldus töölepingu tingimuste kohustuslik nõue. Töölepingute tingimusi võib harilikult muuta poolte kokkuleppel. TLSi § 70 järgi vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult töölepingus. Muudatusele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja.