Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2008

• Palgaseadus
• Postimees

Tänasel istungil kinnitas valitsus munitsipaalkoolide õpetajatele tulevaks aastaks 8-protsendilise palgatõusu, mis teeb noorempedagoogi alampalgaks 10 277 krooni.

Pedagoogi palga alammäär on uuest aastast 10 883 krooni, vanempedagoogil 12 438 krooni ja pedagoog-metoodikul 15 020 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsusliidu programmis aastateks 2007 - 2011 on valitsus seadnud eesmärgiks viia noorempedagoogi palga alammäär 2013. aastaks vähemalt riigi keskmise palga tasemele.

Klassijuhataja ülesannete täitmisel suurendatakse palga alammäärasid 10 protsenti.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel lepivad munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades üleriigiliselt kokku valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioonid.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 23 detsember 2008

• Palgaseadus
• Postimees

Minu tööülesanded muutuvad ja seoses sellega muudetakse ka töölepingu lisa, kus on tööülesanded kirjas. Ühtlasi hakkan ma saama lisatasu 1000 krooni (põhipalk jääb samaks), mis on samuti kirjalikult kokku lepitud. Kas hiljem, kui ma lähen puhkusele või kui mind näiteks koondatakse, arvestatakse ka seda 1000-kroonist lisatasu?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Töötajale makstava keskmise palga, sh ka töölepingu lõpetamise hüvitise ja puhkusetasu arvutamise aluseks on üldjuhul arvutamise ajale eelneva kuue kuu jooksul teenitud palga kogusumma. Teenitud palk sisaldab endas põhipalka, lisatasusid, preemiat ja juurdemakseid. Kui kõnealune lisatasu on makstud tööülesannete täitmise eest, siis võetakse seda arvesse nii puhkusetasu arvestamisel kui koondamisel makstava hüvitise hulgas.

Kui lepingus on kirjas, et ühe päeva töötasu on 300 Eesti krooni, mis kantakse x kuupäevaks töötaja pangakontole, siis kas firmal on veel õigus sealt makse maha võtta, vähendades seeläbi saadavat summat? Või peab lepingus olema kirjas reaalne summa, mis pangakontole laekub ja kust maksud on juba maha arvestatud?

Töötajale makstava palga suurus, olgu selleks tunni-, päeva- või kuupalk, lepitakse kokku ja märgitakse töölepingus brutopalgas, kuna seadus keelab teha seda netopalgas. Töötaja pangakontole kandmisel arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Seega laekub 300-kroonisest päevapalgast töötaja kontole maksude võrra väiksem summa.

Kas tööandja on kohustatud andma töötajale ka palgalehe, kus on kirjas töötunnid jne?

Tööandja on kohustatud töötaja nõudmisel andma teatise (palgalehe) töötajale arvutatud palga kohta, näidates ära, millistest summadest palk koosneb ehk põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemakse suuruse. Samuti tuleb palgalehel näidata, millised summad on palgast kinni peetud, kui palju on makstud töötaja eest sotsiaalmaksu ja tehtud töötaja nimel sissemakseid.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 detsember 2008

• Postimees

Kaire Uusen

Kes oleks osanud 1990. aastate algul arvata, et pangatööst saab üks iseseisvusaja tulusamaid ameteid ja et riigiametniku leib muutub üsna maitsvaks.

Kui üks endine Hoiupanga töötaja sai 1998. aastal riigiasutusest pakkumise tulla raamatupidajaks, ajas palga väiksus ta naerma. Nüüd võivad naerda riigiametnikud, kes teenivad paljudest teistest rohkem.

Ehkki praegune majanduslangus ja tööpuudus jätavad mulje, justkui läheneks maailma lõpp, väidab Euroopa värske tööjõuvajaduse uuring, et järgmisel kümnel aastal ähvardab Euroopat, sh Eestit hoopis uute töökäte puudus. Üks põhjus on majandusstruktuuri muutumine – ühed tegevusalad hääbuvad või muunduvad ja teised kasvavad. Seega on küsimus, millise töö tegijad lähevad hinda.

Haridus loeb üha rohkem

Majandusministeeriumi ekspert Mario Lambing tunnistas, et kuigi prognoosi tehti ajal, kui olud polnud Euroopas veel nii sünged, on üldine trend selge – vajadus kõrgharitud inimeste oskuste järele kasvab. «Valmis tööd pole enam olemas. Uus trend on see, et inimesed peavad olema õppimisvõimelised ja valmis muutuma,» ütles ta.

Suurima hooga peaks nii Euroopas kui ka Eestis kasvama äriteenuste valdkond. Lambingu sõnul hõlmab see väga palju ameteid. «Enim on uuringus mainitud infotehnoloogia teenuste pakkujad.»

Kuid et rahvastik üha vananeb, kasvab Lambingu sõnul ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud tööde tähtsus. Kolmas kasvav valdkond on keskkonnatehnoloogia, mille alla kuuluvad prügimajandus, taaskasutus jms, kuid mis on seotud ka igapäevase tootmistegevusega. «Aga see on siiski kaugem tulevik, praegu ei ole see veel n-ö massiharu,» lisas ta.

Ka CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson leidis, et suur tööpõld ootab sotsiaal- ja meditsiinitöötajaid, samuti teadlasi. «Hinda lähevad ka heaolu- ning iluteenuste pakkujad.»

Projektijuhtide raske aeg

Tõusjaid on veel: oodata on nõudluse kasvu keskkonna ja loodusega seotud alade spetsialistide järele, töö ei lõpe ilmselt ka pääste- ja turvatöötajatel. Tõusuteed läheb kõik telekommunikatsiooni ja ITga seotu, nagu prognoosib ka USA tööturustatistika veebisait.

Aaretesaar.ee karjäärinõustaja Tiina Saar leidis, et maailmakaardile võiks Eesti pääseda mõne disainiimega. «ITs oodatakse muidugi pikisilmi uut Skype’i. Kahjuks pidi aga meie haridussüsteemile omane olema, et toodame küll häid spetsialiste, kuid mitte selliseid, kes oleksid suutelised uusi konkurentsivõimelisi ärisid looma,» ütles ta.

Saar usub, et kutseharidus on kasvav trend. Samas liigub maailm ikkagi teadmistepõhilise majanduse poole.

Kõige raskem on Eestis praegu Saare kogemusel maakleritel, projekti- ja müügijuhtidel. «Põhiliselt neil, kes on viimase kümnendi jooksul isukalt õppinud haldust, juurat, majandust või ärikorraldust, omamata sealjuures äri, mida korraldada,» nentis ta. «Nende haridus on liiga üldine ja ambitsioonid kõrged.»

Tööturu muutustes on olnud paindlikumad oskus- ja lihttöölised, kelle ümberõpetamise kogemus on meil eelmisest majanduse langusperioodist olemas.

Saar lisas, et Eesti suur probleem on süsteemse karjäärinõustamise ja koolilaste karjääriõppe puudumine, mis tähendab, et inimesed ekslevad kaua enne õige ala leidmist.

Lähiaastate muutused

• 2020. aastani luuakse Euroopas üle 20 miljoni töökoha. Koos pensionile minejatest vabanevatega tuleb täita üle 105 miljoni koha, millest enamik nõuab nn kesktasemel oskusi, sh kutseharidust.
Uute töötajate vajadus Euroopas 2015. aastani:
• Keskastme spetsialistid ja tehnikud 11,6 miljonit
• Teenindajad ja müügitöötajad 10,6 miljonit
• Lihttöölised 9,7 miljonit
• Tippspetsialistid 9,5 miljonit
• Kõrgemad ametnikud ja juhid 7 miljonit
• Oskus- ja käsitöölised 6,1 miljonit
• Masina- ja seadmeoperaatorid 4,6 miljonit
• Ametnikud 4,5 miljonit
• Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 0,5 miljonit
Allikad: Euroopa tööjõuvajaduse uuring, CEDEFOP, majandusministeerium, PM

Üksikasjad

Avaldatud: 23 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Järva Teataja

Harri Taliga
EAKL esimees

Töölepinguseaduse eelnõu, mille teksti ametiühingud, tööandjad ja valitsuse esindajad jüripäeval kokku leppisid, võeti riigikogus vastu. Muudatusettepanekutega tutvudes avastas ametiühingute keskliit üllatusega, et valitsus oli ühepoolselt muutnud eelnõus nelja sätet, halvendades töötajate olukorda.

Valitsus proovis petta

Ometi kinnitas valitsus kevadel, et kokkulepitud teksti muudetakse vaid juhul, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt.
On pehmelt öeldes kummaline, et valitsuse esindajad otsustasid kuritarvitada partne­rite usaldust ja proovisid kasutada lihtlabast pettust – käitumist, mis ei üllataks näiteks pisisuli puhul.
Ene­sestmõistetavalt avaldas EAKL teravat protesti sellise teguviisi vastu ja nõudis kokkulepitud sõnastuste taastamist seaduseelnõus.
Valitsuse väited, nagu oleks olnud tegu vaid keelelise toimetami­sega, ei vasta tõele. Ametiühingute protesti õigustatust kinnitas selgelt ka parlamendi juriidilise osakonna hinnang, mis võrdles kõnealuse nelja sätte sõnastusi.

Valitsus soovis muuta kevadist kolmepoolset kokkulepet, kuid ainult nende teemade puhul, mis on talle olulised. Ametiühingute tõstatatud töötajatele tähtsate küsimuste arutelust valitsus ja tööandjad keeldusid.
Nüüd on töötajate õigusi kaitsvad sõnastused siiski leitud ja said õiguskomis­joni heakskiidu 1. detsembril.

Valitsuse ettepanekul lepiti aprillis kolme­poolselt kokku, et uus seadus jõustub aasta pärast selle vastuvõttu, see on 2010. aasta algul.
Ent siingi taganesid poliitikud kokkuleppest ja parlamendi õiguskomisjonis hääletasid kõik valitsusliidu esindajad selle poolt, et seadus rakenduks 2009. aasta juulist.

Ametiühingute keskliit ei nõustu seaduse varasema jõustamisega, sest selleks pole ei võimalust ega ka vajadust.
Mis takistab seaduse varasemat jõustamist? Esiteks peaks olema elementaarne, et valitsus täidab kõik endale võetud kohustused, sh tõstab jõustamishetkeks poole alampalgani riigi töötutoetuse. See punkt on lahutamatu osa kevadisest kokkuleppest.

Valitsus kavatseb töötutoetuseks eraldada vähem kui 80 miljonit krooni.
Selle summaga tagab riik järgmiselgi aastal töötule, kel pole õigust kindlustushüvitisele, häbiväärsed 1000 krooni kuus, mida on raske isegi toetuseks nimetada.
Valitsus tahab taas kord ühepoolselt taganeda kokkuleppest ja teha näo, et midagi pole juhtunud.

Seaduse täitmisega jääb hätta riik

Märksa tõsisem takistus on asjaolu, et uue seaduse rakendamise ettevalmistamiseks jääb vähe aega.
Et uus töölepinguseadus erineb kehtivast oluliselt, on hädavajalik laialdane selgitustöö nii töötajate kui ka tööandjate hulgas.
Parandamatu hoobi riigi usaldusväärsusele annab see, kui seaduse täitmisega jääb hätta riik ise.

Juba teisel päeval pärast uue seaduse jõustumist võib tekkida esimene töövaidlus, mida lahendavad kohtud ja töövaidluskomisjonid.
Ametiühingute juristid koostavad praegugi massiliselt töövaid­lusavaldusi, sest seaduste ja töölepin­gute rikkumine on majanduslanguse ajal võtnud epideemia mõõtmed.
Olen veendunud, et uue seaduse jõustumine suurendab töövaidluste hulka järsult. See nõuab vältimatult kümnete kohtunike ja sadade töövaidluskomisjonide liikmete koolitamist uue seaduse jõustamise hetkeks.

Kui kohtunikke on justiitsministeeriumil kavas mingil moel siiski koolitada, siis töövaidluskomisjonide liikmete koolitamisest rääkides on sotsiaalministeerium ja tööinspektsioon vähemalt viimasel seitsmel-kaheksal aastal teinud näo, et uppuja päästmine on uppuja enda mure.
Uus seadus suurendab märkimisväärselt töötukassa töökoormust, kellele lisandub täiesti uus kohustus hakata osaliselt välja maksma koondamishüvitisi.

Samas peab töötukassa 30. aprilliks endaga ühendama tööturuameti koos kõigi allasutustega, võtma tööle mitusada uut inimest ja kõik nad ka välja õpetama.
On paratamatu, et ühendatud tööturuasutuse käivitamisel kerkib palju probleeme, mille lahendamine kahe kuuga pole võimalik.

Loetletud ohud pole pastakast välja imetud virtuaalsed hirmud, vaid tegelikud riskid, mis saavad tõeks pigem suuremal kui väiksemal määral. Hammasrataste vahele jäävad kümned tuhanded inimesed.
Sotsiaalministeerium on aastaid rõhutanud, et kolmepoolsed kokkulepped on nn džentelmenide kokkulepped, mille tagatis on partneri ausõna, mitte võimalus nõuda leppe täitmist kohtus.
Inglismaal saab džentelmen antud sõna murda vaid kord, see välistab ta igaveseks usaldusväärsete partnerite ringist.

Toimetas Kristo Kivisoo