Artiklid

Üksikasjad

Merle Muda
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent,
Gaabriel Tavits
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Uus töö­le­pin­gu­sea­du­se eelnõu ei too kind­lust töö­ta­ja­le ega tö­öand­ja­le. Kin­del on vaid, et see va­jab põh-ja­lik­ku ümber­te­ge­mist ega hak­ka prae­gu­sel ku­jul toi­mi­ma.

Mi­da tä­hen­dab eelnõu töö­ta­ja­le? Muu­tu­vad näi­teks töö­ta­ja ta­ga­ti­sed koon­da­mi­se kor­ral. Kui prae­gu­se sea­du­se ko­ha­selt peab tö­öand­ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest sõltu­valt staažist kaks–ne­li kuud et­te tea­ta­ma, siis eelnõus lühe­neb see aeg 15–90 ka­lend­rip­äe­va­ni.

Kui prae­gu tu­leb koon­da­tud töö­ta­ja­le maks­ta hüvi­tist ka­he–nel­ja kuu pal­ga ula­tu­ses, siis edas­pi­di ka­ha­neks see ühe­le kuu­le. Tõsi, koon­da­tul on sõltu­valt töös­taaÏist õigus saa­da ka töö­tu­kas­sast ühe–ka­he kuu ta­su ula­tu­ses kind­lus­tushüvi­tist.

Veel üks muu­da­tus: prae­gu­se sea­du­se jär­gi saab töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud pal­ga suu­rust muu­ta ai­nult töö­ta­ja ja tö­öand­ja kok­ku­lep­pel. Uus eelnõu an­nab aga tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­ta­ja töö­ta­su ühe­pool­set vä­hen­da­da ja alan­da­da, üld­ju­hul ku­ni pal­ga alammää­ra­ni. Töö­ta­su vä­hen­da­mi­ne on seo­tud tö­öan­d­ja ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra­ga ehk näi­teks juh­tu­mi­ga, kui tö­öand­ja äri­part­ne­rid ütle­vad tel­li­mu­sed üles. Ta­su alan­da­mi­ne tu­leb kõne al­la ju­hul, kui töö­ta­ja ri­kub mõnd ju­hist töö tu­le­mu­se ehk nt töö te­ge­mi­seks an­tud täh­ta­ja koh­ta.

Jah, eelnõus on mõnda­gi po­si­tiiv­set, näi­teks si­sal­dab see prae­gu puu­du­lik­ku töö­ta­ja kon­ku­rent­si­kee­lu ja kon­fi­dent­siaal­sus­ko­hus­tu­se ning va­ra­li­se vas­tu­tu­se re­gu­lat­sioo­ni. Üht­la­si kao­tab see õigus­ta­tult töö­raa­ma­tu pi­da­mi­se nõude ja jäi­gad vor­minõuded töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel.

Eelnõu koos­ta­mi­se alu­seks on tur­va­li­se paind­lik­ku­se põhi-mõte: tö­öand­jal on liht­sam töö­ta­jat töö­le võtta ja te­ma töö­le­pin­gut lõpe­ta­da ning töö­tuks jää­mi­se kor­ral ta­gab töö­ta­ja­le kait­se riik töö­tus­kind­lus­tu­se va­hen­di­te kau­du.

Pa­ra­ku on eelnõus hul­ga­li­selt küsi­ta­vu­si ja eba­sel­gust. Tun­dub, et mit­me­te sä­te­te pu­hul ei ole lä­bi mõel­dud, kui­das need te­ge­lik­ku­ses toi­mi­ma hak­ka­vad. Re­gu­lat­sioon on mit­me­ti mõis­te­tav ja töö­le­pin­gu poo­led on sun­ni­tud pöör­du­ma töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tus­se. Kuid riik ei to­hi suu­na­ta töö­le­pin­gu poo­li vaid­le­ma.

Suuline või kirjalik?

Eelnõust ei saa näi­teks aru, mil­li­ses vor­mis – kas suu­li­ses või kir­ja­li­kus – tu­leb töö­le­ping sõlmi­da. Töö­le­ping tu­leb sõlmi­da küll kir­ja­li­kult, kuid üht­la­si an­tak­se tö­öand­ja­le võima­lus tea­vi­ta­da töö­ta­jat töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test ühe­pool­selt. Eelnõust võib väl­ja lu­ge­da, et töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks pii­sab, kui tö­öand­ja esi­tab töö­ta­ja­le ühe­pool­selt do­ku­men­di, kus on kir­jas le­pin­gu tin­gi­mu­sed. Jääb se­ga­seks, mis tä­hen­dus on sel ju­hul töö­le­pin­gu kir­ja­li­kul vor­mis­ta­mi­sel ja kui­das peab töö­ta­ja töö­levõtmi­ne te­ge­lik­ku­ses väl­ja nä­ge­ma.

Prob­le­maa­ti­li­ne on ka tö­öand­ja al­ga­tu­sel töö­le­pin­gu üles-ütle­mi­se re­gu­lat­sioon, kui töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhju­seks on töö­ta­ja mit­te­vas­ta­vus või le­pin­gu­rik­ku­mi­ne.

Eri­ne­valt prae­gu keh­ti­vast sea­du­sest peab tö­öand­ja en­ne le­pin­gu ülesütle­mist töö­ta­jat hoia­ta­ma (et töö­ta­ja käi­tu­mi­ne on tö­öand­ja sil­mis tau­ni­tav), sa­mu­ti teist tööd pak­ku­ma, sealhulgas va­ja­du­se kor­ral kor­ral­da­ma ümberõppe, ning töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütle­mi­sest 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te tea­ta­ma. Kuid se­da ai­nult ju­hul, kui see on „kõiki as­jao­lu­sid ar­ves­ta­des mõist­li­k”.

Te­ge­li­kult on tö­öand­ja sel­lis­te ko­hus­tus­te­ga koor­ma­mi­ne mõist­lik vaid ha­ru­har­va. Miks peaks tö­öand­ja töö­ta­jat, kes tal­le kah­ju te­ki­tab, le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te hoia­ta­ma, enne tööle-pingu lõpetamist teist tööd pak­ku­ma ja kui see po­le võima­lik, siis se­da­sa­ma ini­mest koo­li­ta­ma? Nii­su­gu­ne re­gu­lat­sioon põhjus­tab tar­be­tuid vaid­lu­si, sest töö­ta­jad ja tö­öand­jad saa­vad eri­ne­valt aru sel­lest, mi­da saab pi­da­da ühel või tei­sel ju­hul mõist­li­kuks. Prob­lee­me on ka töö- ja puh­kea­ja re­gu­lat­sioo­nis. Näi­teks vä­lis­tab eelnõu põhjen­da­ma­tult töö­ta­ja iga­su­gu­se töö­le­ra­ken­da­mi­se rii­gi-pühal ja lu­bab ko­hal­da­ta val­veae­ga kõigi töö­ta­ja­te suh­tes. Need on vaid üksi­kud näi­ted puu­dus­test. Sa­mu­ti ei vas­ta mit­med punk­tid EL-i õigu­se nor­mi­de­le – nt lap­si kas­va­ta­va­te isi­ku­te sei­sun­dit puu­du­ta­va­te reeg­li­te osas.

Üksikasjad

NIINA VOROPAJEVA

Haigekassasse tuleb üha sagedamini tööandjatelt palveid kontrollida, kas töötaja on haiguslehel põhjusega.

Praegu võib kahtluseuss veel rohkem hinge pugeda, kui enne võimalikku koondamist või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmist jääb inimene äkitselt haigeks.

Haigekassa Viru osakonna juhataja Andrei Saitšuk kinnitab, et tööandjate pöördumisel tehakse haiguslehtede kontroll, millest nähtub, et 98 protsenti meditsiinidokumente on korrektselt vormistatud, ülejäänu oleneb juba arsti ja patsiendi isiklikest suhetest. "Võib kahtlustada, et teinekord on haiguslehte üsna lihtne saada ning keegi võib seda kuritarvitada, kuid tõestuseta ei saa seda väita," märkis Saitšuk.

Haigekassa andmeil on 2008. aasta üheksa kuuga haiguslehtede arv Eestis möödunud aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 4 protsenti.

Kuid tööandjad pööravad tähelepanu sellele, et oktoobri ja novembri andmeid - just nendel kuudel suurenes ettevõtete arv, kes taotlesid osaliselt tasustatavat puhkust või tööaja vähendamist - haiguslehtede kohta veel ei ole. Pole teada ka Ida-Virumaa statistika, kuna piirkondade kaupa seda ei tehta.

Haigusleht on kasulik

"Kui ettevõte läheb üle lühendatud tööpäevale, siis mõistagi on töötajal sellisel ajal kasulikum haiguslehel olla," ütles Kohtla-Järve õmblusfirma TTK Grupp juht Enn Koger. "Me töötame praegu täisajaga, kuid taotlesime siiski lühendatud tööaega ning saime selleks ka loa. Pole teada, kuidas käituvad inimesed siis, kui peab töötama osalise tööajaga."

Enn Koger mainis, et varemgi on olnud juhuseid, kui inimesele ei meeldi töö ega selle eest saadav palk ning ta üritab haiguslehele minna. Koger arvab, et töövõimetusleht antakse liiga kergelt: kes tahab, see haiguslehe ka saab.

Paljud firmad esialgu ei kurda

Akustilisi süsteeme tootev Jõhvi firma Audes töötab praegu lühendatud tööajaga ning see jääb nii ka jaanuaris. See tähendab, et inimesed kaotavad kuni 25 protsenti palgast. Ettevõtte peainseneri Aleksei Rõbalkini sõnul pole seni olnud märgata, et keegi püüaks haiguslehele minna. Kuid enamik siinseid töötajaid on naised, kes on meestest sagedamini haiguslehel, näiteks lastega.

Sillamäe ASis Norwes Metall töötavad peamiselt mehed. Ettevõtte kaadriosakonna juhataja Ljubov Anufrijeva ütles, et varem tuli ette kuritarvitamist haiguslehele minekuga, näiteks tahtis inimene oma tööluusi varjata. "Me jälgisime seda pingsalt ning nüüd seda probleemi enam pole, inimesed mõistavad, et on tarvis raha teenida, kuni tellimusi tuleb, sest pole teada, mis edasi saab," märkis Ljubov Anufrijeva. "Tahtsime juba 15. detsembrist minna üle lühendatud tööpäevale, kuid esialgu töötame täispäeva, loodetavasti peame ka jaanuaris vastu, mis aga edasi saama hakkab, pole teada."

Üksikasjad

Eve Kruuse

Ühe asutuse töötajad olid harjunud saama igal aastal jõulupreemiana teatud protsendi palgast, ent uus juht otsustas seda mitte maksta. Veel suurem oli kollektiivi üllatus, kui ootamatult laekus igaühe kontole väike rahasumma – kõigile ühepalju.

Toona seda kollektiivi juhtinud ja praegu tööinspektsiooni peadirektori asetäitjana töötav Herko Sunts leiab, et juhil tuleb kindlasti panustada hoolivusse – aga millisel määral?

Paljudes kohtades on kombeks, et jõulupreemiana makstakse mingi protsent palgast, aga kui inimesed arvestavad sellega juba kui kindla tuluga, läheb motiveeriv moment kaduma.

Sunts on veendunud, et jõulupreemia peaks olema ühesuurune nii organisatsiooni tippjuhile kui ka koristajale.

Rahaga mõõta ei saa

«Kui tööandja ütleb töötajale, et oma jõule pea kodus, töö juures tee tööd, siis selline suhtumine oleks vaid pingete allikas,» tõdes Sunts. Tööinspektsioonis otseselt jõulupidu ei peeta, selle asemel on traditsiooniline aastaseminar ja peadirektori vastuvõtt, kus tunnustatakse edukamaid töötajaid. Jõulupreemiat asutuses ei maksta, küll aga saavad kõik aasta lõpus ühepalju edukuse preemiat.

Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor Liina Randmann rõhutas, et mida raskemad on ajad, seda enam tuleb inimestele näidata, et neist hoolitakse.

Hoolivust ei saa alati rahaga mõõta, kuigi muidugi tähendab jõulupidu väljaminekuid.

«Kui keegi ütleb, et jõulupidu pole võimalik pidada, siis tekib küsimus, miks ei ole. Kui ei saa kinni panna Estonia saali, ei tähenda see veel, et oma majas ei oleks võimalik leida ruumi või võimalusi. Kas pidu peab olema pikk ja luksuslik? See on meie mõtteviisi häda, et kõik on superstaarid ja mõned on eriti staarid,» rääkis Randmann.

Ka tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul vajab töötaja praegusel raskel ajal tähelepanu isegi rohkem kui seni. «Peo vormi võib muuta, aga väike tähelepanuavaldus peaks jääma,» mainis ta. «Vormi muutmisel pole see ka nii painav kui lihtsalt peo ärajätmisel.»

Pingutus tasub ära

Personaliotsingufirma Fontes otsingukonsultandi Sulev Kraami meelest on tööandja igasugune palgaväline jõupingutus, töötajale lisaboonus, ja lõppude lõpuks mängivad inimeste jaoks rolli just väikesed asjad.

See on signaal, et tööandja hoolib ka muust kui ainult palga eest saadavast «tööjõust». Kindlasti leiab hea tahtmise juures võimalusi, kuidas korraldada jõuluüritust odavamalt.

Näited elust enesest

Rein Tali
Tapa bussipargi juhataja

Jõulupidu pole meil kunagi olnud. Jõulupreemia, kui me seda maksaksime, ei pruugi igasse peresse jõudagi, see võib kuluda enne alkoholi peale, ja sellepärast on meil traditsioon teha peredele jõulupakk, milles on kohv, kommid, vein, lihakäntsakas... Olen ise suurest perest pärit ja tean, mis on leivatüki hind.

Kairit Prits
Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht

Suvepäevad jätsime ära, ka jõulupidu meil ei tule, sest jõulud on lihatööstuses alati väga kiire aeg. Küll aga on aasta alguses väike aasta käimalükkamise pidu. Täpsemaid detaile ei tahaks avaldada, sest ka oma töötajad ei tea neid veel. Peo eelarve on varasemast umbes viiendiku võrra väiksem. Jõulupreemiat pole meil kunagi makstud.

Priit Põiklik
Saku õlletehase
kommunikatsioonijuht

Kuna inimesed soovivad ikka vahest lipsu pisut lõdvemaks lasta, otsustasime kindlalt ka sel aastal pidu pidada. See oli juba 4. detsembril. Praegune aeg ei tähenda sugugi seda, et tähelepanu oma töötajatele peaks väiksem olema, pigem vastupidi. Ka sel aastal maksab õlletehas oma töötajatele jõulupreemiat.

Signe Kaurson
Swedbanki personalidirektor

Oma head traditsiooni – üks ülepangapidu aastas – jätkame ka tänavu, sest sellel on väga oluline osa meeskonnatunde tekitamisel. Samuti on see koht, kus tunnustada aasta parimaid. Me ei maksa jõulupreemiat, vaid töötulemustel põhinevat aastapreemiat. Töötaja motiveerimine on oluline ka raskematel aegadel, hea sõna võib olla väga mõjus tunnustusvahend.

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Minu ametijuhendi üldsätetes on kirjas, et kui tuleb asendada ülemust või kolleegi, siis makstakse selle eest lisatasu. Aga kui asendamine on kirjas ka ametijuhendi tööülesannetes, kas siis on õigus lisatasu küsida?

On küll, sest ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se § 64 näeb asen­du­se eest et­te li­sa­ta­su, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­li­ses­se ame­ti­ju­hen­di os­sa on asen­da­mis­ko­hus­tus kir­ja pan­dud. Ame­ti­ju­hen­di­ga sea­dust muu­ta ei saa. Kui saaks, kao­taks osun­da­tud sä­te mõtte.

•• Töötaja katkestas lapsehoolduspuhkuse 27. maist 2005, kolme päeva pärast, 30. mail, jäi uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis 16. oktoobrini. Tänavu 12. augustil lõpetas ta selle ning jäi kohe samal päeval korralisele puhkusele. Mis aasta järgi tuleb arvestada palga alam-määra muutumise indeksit? Seadus ütleb, et kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu üle 12 kuu palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära.

Küsi­mu­sest sel­gub, et 27. maist ku­ni 30. mai­ni 2005 oli töö­ta­ja tööl ja pi­di saa­ma nen­de päe­va­de eest ka pal­ka. Jä­re­li­kult tu­leb puh­ku­se­ta­su ar­ves­ta­mi­sel läh­tu­da 2005. ja 2008. aas­ta pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­sist, s.t alu­seks peab võtma vii­ma­se töö­le­pin­gu pea­tu­mi­se aja.

Üksikasjad

9. detsembril võttis Riigikogu vastu puhkuseseaduse muutmise seaduse ning alates 2009. aasta 1. jaanuarist ei saa isa enam hüvitist isapuhkuse kasutamise eest. Isal on õigus edaspidigi saada kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi, kuid tasu puhkusepäevade eest ei maksta. Isale ei hüvitata puhkusepäevi 2009. aasta 1. jaanuarist ning ei ole oluline, kas isa on asunud 2008.a isapuhkust kasutama või mitte.

Kui isapuhkus jaguneb näiteks erinevate aastate vahel, st 5 tööpäeva jäävad 2008. aasta detsembrisse ja 5 tööpäeva 2009. aasta jaanuarisse, kuulub riigieelarve vahenditest hüvitamisele ainult 2008. aasta detsembri puhkus.

Eelnevast tulenevalt pöörame tööandjate tähelepanu sellele, et jaanuari kuus oma asukohajärgsele pensioniametile esitatavas andmikus, tuleb märkida vaid 2008. aastal kasutatud isapuhkepäevad, kuna 2009. aastasse jäävaid puhkusepäevi riigieelarve vahenditest enam ei hüvitata.

  1. Haigekassa maksab hambaravihüvitist kuni 3 aastat tagantjärele
  2. Alampalga tõus majandus kriisi meelevallas
  3. Alampalk järgmisest aastast ei tõuse
  4. Alampalk kaitseb tööinimest