Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Riigikogu kiitis täna 54 poolthäälega heaks 6. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt tõuseb uuest aastast isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus.

Seadusemuudatuse vastu ei hääletanud keegi ning kaks riigikogu liiget jäid erapooletuks.

Suuremat hüvitist on võimalik saada nendel, kes peavad oma sõitude kohta arvestust, märkides ära iga sõidu kuupäeva, eesmärgi ja spidomeetri näidud.

Hüvitist saab sel juhul maksta neli krooni iga töösõidu kilomeetri eest, seega kuus maksimaalselt 1000 kilomeetri ulatuses senise 500 kilomeetri asemel, seisis Eesti Maksumaksjate Liidu veebilehel avaldatud teates.

Kui töösõitude arvestust ei peeta, on maksuvaba hüvitise piirmäär jätkuvalt 1000 krooni kuus.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Maksumaksjate Liit

Rahandusministeerium on ette valmistanud ja kooskõlastamiseks välja saatnud Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu, mille kohaselt oleks alates 1. jaanuarist 2009 töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise maksuvaba piirmäär senise 2000 krooni asemel 4000 krooni kuus.

See piirmäär rakendub aga ainult siis, kui töötaja peab oma töösõitude kohta arvestust, märkides ära iga sõidu kuupäeva, sõidu eesmärgi, spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäidud. Hüvitist saab sel juhul maksta 4 krooni iga töösõidu kilomeetri eest, seega kuus maksimaalselt 1000 kilomeetri ulatuses senise 500 km asemel.

Kui töösõitude arvestust ei peeta, on maksuvaba hüvitise piirmäär jätkuvalt 1000 krooni kuus.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin
(http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_ELEHT=238159&did=238152&kkring=238159&ver=&nr=1).

EML arvates on vajalik tõsta ka maksuvaba hüvitise piirmäära juhtudel, mil töösõitude arvestust ei peeta. Seevastu juhul, kui arvestust peetakse, tuleks maksuvaba piirmäär sootuks kaotada, sest pole mingit mõistlikku põhjust maksustada erisoodustusena tööga seotud kulusid.

Samuti tuleks EML arvates täpsemalt reguleerida maksuvaba hüvitise maksmise võimalusi nendeks puhkudeks, mil töötaja kasutab töö tegemisel muud isiklikku sõidukit, näiteks veoautot, kaubabussi, mootorratast või veesõidukit.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovitab töötajail mitte nõustuda kergekäeliselt töötingimuste halvendamisega, eelkõige palga vähendamisega, mida tööandjad püüavad peale suruda halvale majandusolukorrale viidates.

Üha sagedamini seatakse töötajad Eesti ettevõtetes eksitava valiku ette – nõustu palga vähendamisega või kirjuta lahkumisavaldus! Kui töötaja ei tea oma seaduslikke õigusi ja pelgab töötuks jäämist, võibki ta tööandjale järele anda ja leppida madalama töötasuga.

Seadus keelab tööandjal ühepoolselt halvendada töölepingu tingimusi, sh vähendada palka. Kui tööandja seadust rikub, on töölepingu seaduse paragrahv 82 kohaselt töötajal õigus tööleping üles öelda 5-päevase etteteatamisega ning tööandja on kohustatud maksma töötajale kahe kuu keskmise palga töölepingu lõpetamise hüvitisena. „Oma õiguste eest seismiseks peab neid hästi teadma,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Kui töötaja tunneb, et teadmisi tööalastest õigustest napib, tasub nõu küsida ettevõtte ametiühingust.”

Sagenenud on ka töötajate saatmine osaliselt tasustatavale puhkusele, mille jooksul tööandja maksab töötajale 60% alampalgast. EAKL on viimastel aastatel korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid muuta seadust ning käsitleda neid juhtumeid töötusena. Nn sundpuhkusele saadetud töötajatele tuleks hüvitisi maksta töötukassa tööandjate sihtfondist, nii jääks ettevõtetele rohkem raha oma tegevuse ümberkorraldamiseks muutunud majandusolukorras.

„Sisuliselt on tegemist lühiajalise töötusega – see tähendab riskiga, mille kaitseks töötuskindlustus omal ajal just loodi,” rõhutas ametiühingujuht. „Saabunud majanduslangus tõestab veenvalt meie ettepanekute asjakohasust.”

EAKL on ühtlasi seisukohal, et Eesti riigil tasuks järgida arenenud riikide eeskuju ja töötada välja meetmed, mis aitaksid lahendada nende inimeste probleeme, kes sissetulekute vähenemisel satuvad raskustesse eluasemelaenu tagasimaksmisel pankadele.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Avaldatud: 02 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Marta Traks, e EURES Eesti juhtivspetsialist

Lootus välismaal tööd saada ei pruugi alati täituda, sest majandusolukord on mujalgi nigel. Praegu on suurem lootus piiri taga tööd leida IT-spetsialistil, kokal, hotelliteenindajal, mehaanikul, inseneril, metallitöötlejal ja haiglapersonalil. Näpunäiteid, mida välismaale tööle minnes silmas pidada, jagas Eve Kruusele EURES Eesti juhtivspetsialist Marta Traks.

1. Enne välismaale tööle suundumist koguge infot tingimuste kohta

Tutvuge põhjalikult konkreetse riigi elamis- ja töötingimustega. Asjakohast infot saab EURESe kodulehelt aadressil www.eures.ee. Sealt leiate ka kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide tööseadused, samuti nõuandeid, kuhu ja kelle poole pöörduda probleemide korral. Väga põhjalikult on selgitatud, kuidas ühes või teises riigis käib tööle võtmine.
Infot, millist tööjõudu kusagil vajatakse, leiate EURESe Euroopa portaalist http://eures.europa.eu.

Seal on üleval ka info kõikide Euroopa Liidu riikide tööpakkumistest koos tööandjate otsekontaktidega.

Kui saate Eestis töötuskindlustushüvitist, siis välismaale tööd otsima minnes on teil õigus sellele hüvitisele veel kolm kuud. Peate pöörduma tööturuametisse ja teavitama oma konsultanti kavatsusest välismaal tööd otsida. Teile väljastatakse vastav dokument, täpsema info leiab aadressilt www.tootukassa.ee.

---------------------------------------------------

2. Tehke endale kindlasti Euroopa ravikindlustuskaart

Euroopa ravikindlustuskaardi annab haigekassa, nende kodulehel www.haigekassa.ee on kogu selle taotlemiseks vajalik info. Euroopa ravikindlustuse kaarti on vaja välismaal viibimise alguses; kui teil on seal sõlmitud ametlik tööleping, on teil olemas ka vastava riigi ravi- ja sotsiaalkindlustus. Siis kehtivad teile samad tingimused, mis sama riigi kohalikule elanikule.

Kaarditaotlemisavalduse võib saata posti teel või interneti kaudu, kaart saadetakse teile koju. Haigekassa leheküljel on olemas riikide kaupa info, milliseid teenuseid selle kaardiga saab.

Soovitav on teha ka erakind­lustus tööõnnetuse puhu­ks, seda saab Eestis vormistada mõnes rahvusvahelises kindlustusseltsis.

---------------------------------------------------

3. Eri maades esitatakse CV-le eri nõudeid

Sageli panevad inimesed CVdes vähe rõhku oma oskustele. Kirjutatakse pikalt tööandjatest, kelle juures ollakse tööl olnud, aga välismaal ei ütle need nimed üldjuhul mitte midagi. Rohkem on vaja selgitada, mida te reaalselt teha oskate.

Väga hea, kui lisate CV-le ka foto, see on tähtis just lõunapoolsetes riikides tööle kandideerides. Soome tööle kandideerides piisab ühest A4 pikkusest CVst, Saksamaal aktsepteeritakse CVd, mille pikkus on kolm A4 lehekülge. CVde näidised kõikides Euroopa Liidu keeltes leiab aadressilt www.europassikeskus.ee.

Kindlasti on oluline esile tuua oma haridust tõendav dokument. Kui Põhjamaades rõhutakse rohkem töökogemusele, siis näiteks Prantsusmaal, Šveitsis ja Itaalias vaadatakse eeskätt diplomit.

Eestis tegeleb kutsekvalifikatsioonide tunnistustega Enic-Narici keskus, sealt saab infot, millises riigis millist diplomit aktsepteeritakse.

Kindlasti peaks töölepinguga enne selle allkirjastamist põhjalikult tutvuma, vajadusel laske see tõlkida. Kui leping on sõlmitud välisriigi tööandjaga, lähtutakse ka sealse maa seadustest, nii et kui tekib probleem, on soovitav ühendust võtta selle riigi EURESe nõustajaga, kus te töötate. Nõustajate kontaktid leiate EURESe Euroopa portaalist.

---------------------------------------------------

4. Töövahendusteenused on Eestis tasuta

Neil, kes tahavad kasutada tööjõurendi- või töövahendusfirma teenust, tasub silmas pidada, et Eestis on töövahendusteenus tasuta. Paraku eksivad mitmed firmad selle seaduse vastu, ja nagu sellest veel vähe oleks – lubavad väga palju, tegelikku tööd aga ei paku. Et mitte petta saada, tuleks kahtluste korral ühendust võtta EURESe töötajatega või siis vaadata sotsiaalministeeriumi kodulehelt nimekirja firmadest, kellel on vastav litsents.

Aastast 2006 ei pea enam litsentsi taotlema, küll aga peavad kõik firmad ennast registreerima. Kas teid huvitaval firmal on töövahendus tegevusena kirjas, saab vaadata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt www.mkm.ee. Tööjõurendifirmade kaudu tööle suunduvate inimeste lepingud sõlmitakse nende firmadega Eestis, lähtudes Eesti seadustest. Kui tekib mõni probleem, tuleb pöörduda Eesti, mitte mõne välismaa tööinspektsiooni poole.

Vahendusfirma peab maksma ka sotsiaalkindlustusmaksu. Kas seda on tõepoolest tehtud, saate vaadata maksuameti kodulehelt. Kui firmal on võlad, tasub seda võtta ohusignaalina.