Üksikasjad

Avaldatud: 11 november 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kuidas peaks olema koostatud tööpakkumiskuulutus, et see tähelepanu köidaks? Mida peaks töötajat otsides vältima, et mitte kahjustada ettevõtte mainet?

Sirje Tammiste, koolitaja, OÜ Sirje Tammiste Konsultatsioonibüroo:

Elu näitab, et muutes kuulutuse ülesehitust, kujundust või teksti, muutuvad ka kandidaadid, kes oma CV konkursile saadavad. Hästi koostatud kuulutus loob eeldused õigete inimeste kandideerimiseks.

Kuulutus peaks huvi tekitama just neis, keda enda hulka ootate. Mõelge:

• mida nad teada tahavad
• milline kuulutuse stiil köidab tähelepanu
• kellelt nad saaksid parima info – leidke see inimene

Mida kirjutada tööotsimiskuulutusse, sõltub sellest, keda otsite. Juhte otsides on oluline mastaapsus, omanikering, käive. Keskastmejuhid soovivad infot tootmisprotsessi, tehnoloogia, tehnika, inimeste, nende väljaõppe, kogemuste ja hulga kohta.

Lihtsamate tööde puhul on oluline saada teavet töökeskkonna, tehnika tänapäevasuse, väljaõppevõimaluste kohta. Pannes kuulutusse ettevõtte kodulehe aadressi, peaks sealt olema võimalik leida ka olulist infot ettevõtte kohta.

Kirjeldades kandidaadile esitatavaid ootusi, on hea kasutada antud ametikohale omast sõnavara. Oluline on leida neid külgi, mis on määravad just antud ametikohal.

Kui eeldatakse väga head võõrkeele valdamist, siis peaks see kindlasti ka töös kasutust leidma, vastasel juhul võib tööle võetud hea keeleoskaja pettuda. Kui lubame arenguvõimalusi, peaks olema teada, millises suunas areng toimub.

Sageli on areng seotud teadmiste suurenemise ning kogemuste kasvuga, inimesed aga mõtlevad, et jutt käib karjäärist.

Kuulutuses märgitud kontaktisik peaks olema inimene, kes oskab tööst ja firmast rääkida. Kui pakkumisest huvitatud inimene soovib lisainfot töötingimuste, töökorralduse jms kohta, peab kontaktisik oskama sellest põhjalikult rääkida. Usaldust tekitab, kui on teada kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, samuti see, kas ta on eestööline, tootmisjuht või firma juht.

Kui kuulutuses on avaldatud telefoninumber, peab keegi ka kõne vastu võtma. Lõunatunnid, puhkused, koosolekud, komandeeringud – ikka tuleb ette, et kontaktisik ei saa telefonile vastata. Aga telefoni saab ju ümber suunata.

Näiteid elust

Kontaktisikuks on pandud osakond. Helistaja kuuleb vastuvõtja hõiget: kes meil selle otsinguga tegeleb? Seejärel ebamäärane vastus: see inimene on vist hetkel väljas. Kõik.

Telefoni vastuvõtja ütleb, et see, kes asjast teab, on paar nädalat puhkusel.

Otsitakse turundusjuhti, kellel võib olla nii keskharidus kui ka erialane kõrgem haridus.

Väga hea keeleoskuse vajaduse kohta öeldakse – iial ei tea, millal seda vaja läheb. (PM)

Üksikasjad

Avaldatud: 07 november 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kai Kalamees

Juba jaanuaris jõustub seaduseparandus, mis ei luba tööandjatel esitada tööotsijatele küsimusi laste arvu või lapsesaamise plaanide kohta.

Samuti muutub tabuks soolise kuuluvusega seotud andmete uurimine. Vastavad keelud lisab riigikogu peagi soolise võrdõiguslikkuse, avaliku teenistuse ja töölepingu seadustesse.

«Info nõudmise keeld aitab vähendada olukordi, kus naist ei võeta tööle seepärast, et tal on plaanis paari aasta jooksul lapsi saada. Või vähendada olukordi, kus värbaja eeldab, et juba olemasolevad lapsed takistavad naisel piisavalt tööle pühenduda,» selgitas sotsiaalminister Maret Maripuu eelnõu esimesel lugemisel.

Soovi korral võivad tööd küsivad inimesed ise oma lastest, tulevikuunistustest ja muust rääkida.

Mõnes riigikogu meespoliitikus tekitasid aga hämmastust reeglid, mis hakkavad mõjutama nii ettevõtete ja asutuste juhte, töövahendusportaale, aga ka tööotsijaid. «Kas minu vanad kõrvad kuulsid tõesti õigesti, et laste arv on tööandja jaoks saladus? Kas ma ütlen vaid siis, kui lastele on vaja jõulupakke, et mul on neid kaks?» päris Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidust.

Reformierakondlane Hannes Astok tahtis aga teada, kas punkt, mille järgi ei tohi tööintervjuul küsida laste saamise kavade kohta, laieneb ka meestele.

Sobimatu küsimus

«Tulevikus peab tööandja ütlema, et ma soovin teha lastele jõulupakke, ning need töötajad, kes seda tahavad, ütlevad siis, et mul on lapsed olemas. Aga küsida, kas töötajal on lapsed, ei sobi,» vastas Maripuu. Tema sõnul tuleneb uus kord otseselt Euroopa Liidu direktiivist, mis ei luba töölevõtmise käigus koguda teavet, mis ei puuduta inimese tööalast sobivust.

Teisalt on ka Eestis pöördutud kahel juhul soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole kaebusega, et online-portaalides peab tööd otsides täitma kohustuslikus korras perekonnaseisu ja laste arvu puudutavad väljad. «See on diskrimineerimine,» ütles minister.

Uus kord aitab tema kinnitusel noortel naistel, aga ka meestel võrdsemal alusel tööle kandideerida ning murda tööpakkujate eelarvamusi, et väikelaste vanematel on raskem tööle pühenduda, sest lapsed võivad olla haiged.

«Rakvere lihakombinaadis ei pärita naistelt, kas neil lapsi on. Meil on selline praktika ja seega meid see muudatus ei puuduta,» kommenteeris ettevõtte juhatuse esimees Anne Mere. Rakvere lihakombinaadis töötab 900 inimest, neist üle poole on naised.

Parlament kaotab ka naistele keelatud elukutsed. Selleks tuleb tühistada seadusesäte, mille alusel on valitsus oma määrusega kehtestanud raskete ja tervist kahjustavate tööde loetelu.

«Näiteks võivad naised edaspidi töötada elektriveduri juhina, pootsmani, madruse, mootorsaanijuhi, tuukri, veevärgi lukksepa ning korstnapühkijana,» rääkis Maripuu. «See ei tähenda, et kedagi sunnitaks edaspidi temale sobimatut ametit valima. Luuakse vaid võimalus lähtuda elukutse valikul oma soovidest ja võimetest, mitte soost.»

Euroopa Komisjon nõuab

Lisaks loeb eelnõu diskrimineerimiseks juhtumid, kui inimest koheldakse halvasti seepärast, et ta on astunud välja enda või teiste õiguste eest, kaitstes naiste-meeste võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Praegu kehtib see keeld vaid tööelus. Riigikogu teeb veel ringi seksuaalse ahistamise mõiste, nii et see ei puuduta enam vaid alluvussuhteid, sest ahistajaks võib olla ka kolleeg. Uuena lisandub soolise ahistamise mõiste.

Maripuu sõnul on need seadusemuudatused tingitud eeskätt sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest üle on võtmata kolm euroliidu direktiivi, mis käsitlevad naiste ja meeste võrdset kohtlemist.

Mis on mis

• Sooline diskrimineerimine: inimese ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega tingitud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine.
• Seksuaalne ahistamine: kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.
• Sooline ahistamine: kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 november 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütles "Aeg luubile", et tööandjad üritavad sageli koondamishüvitiste maksmisest pääseda.

"Aegajalt tuleb ette juhtumeid, kus töötajad koju saadetakse ning hiljem töölt puudumise tõttu vallandatakse," selgitas Siitam viidates Paldiski ettevõtte Bell Boatsi töötajate juhtumile. Ettevõte saatis töötajad koju, kuid hiljem väitis tööandja, et võib töötajad tööle mitteilmumise tõttu vallandada.

Niisuguses olukorras töötajal soovitaks Siitam pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Kõige levinum viis koondamishüvitistest maksmise vältimiseks on Siitami sõnul see, et sunnitakse töötajat lahkumisavaldust kirjutama. "Siin on ähvardusi, näiteks et töötaja ei saa lahkumisavalduse kirjutamata jätmisel maakonnas või linnas tööd," selgitas ta.

Tema sõnul tuleks olla ettevaatlik ka siis, kui tööandja pakub töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, kuna reeglina makstakse siis hüvitiseks väiksemat summat, kui koondamise puhul saaks. Lisaks ei saa inimene siis pöörduda ka töötukassasse.

Toimetas Merili Nael

Üksikasjad

Avaldatud: 04 november 2008

• Eesti Päevaleht

•• Eelmisel tööküljel kirjutas töö­psühholoog Taimi Elenurm, et infokanalite sulgemine töötajatele, kellele kavatsetakse teada anda (või on juba teada antud) töökoha kaotusest, on tõlgendatav agressiivsuse ja umbusaldusena. Andmebaaside sulgemise põhjused peavad olema tõesti kaalukad, nentis ta. Sama meelt on ka jurist Gaabriel Tavits, kes viitab töötaja õigusele teha tööd nii kaua, kuni tööleping kehtib.

16. septembril kommenteeris lugeja www.epl.ee: „Tõsiselt mõtlevates firmades on töösuhte lõpetamise korral rutiiniks blokeerida esmalt töötaja ligipääsuõigused (e-kirjadele, andmebaasile, intranetile – toim), alles seejärel teatada, milles on asi.”

Gaabriel Tavits, TÜ töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Töölepinguseaduse esimese paragrahvi kohaselt on töötaja kohustuseks teha tööd ja töö­andja peab maksma talle selle eest tasu. Töötajal on õigus nõuda mitte üksnes töötasu vaid sedagi, et ta saaks töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja jooksul oma tööd teha. Infokanalite blokeerimine enne koondamisteate edas­tamist ei ole millegagi põh­jendatud, kuna see takistab töötajal töötegemist ning samuti tema õiguse – töölepingu alusel teha tööd – realiseerimist.

Pärast koondamisteate edastamist juurdepääsu takistamine vajalikule informatsioonile ei ole samuti kooskõlas töölepinguseaduse mõttega, mille kohaselt on töötajal õigus tööle töölepingu alusel. Aga kui tööandja ei taga töötajale vajalikke töötingimusi ja töötaja ei saa tööd teha, on tegemist tööseisakuga ning tööandja peab siin maksma töötasu mitte vähem, kui see on töötaja keskmine palk.

Tööandjapoolset infokanalite blokeerimist tuleb vaadata konkreetsest tööfunktsioonist lähtuvalt. Kui on oht, et töötaja võib olulisel määral kahjustada kas tööandja andmebaase või informatsiooni edastamise kanaleid, siis näib põhjendatud ka pärast koondamisteate edastamist nimetatud infokanalitele juurdepääsu õiguse piiramine. Kui tegu on vaid lihtsa internetiühenduse tagamisega, siis nimetatud juurdepääsu piiramine ei näi küll millegagi põhjendatud olevat.