Üksikasjad

Avaldatud: 18 november 2008

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Töötan graafiku alusel ka õhtu- ja öötundidel. Mul on töölepingus kirjas kindel kuupalk. Kas töö-lepingus ei peaks olema ära toodud ka õhtu- ja öötundide norm kuu lõikes? Sest mõnikord tuleb graafiku järgi töötada rohkem öösel kui päeval, teinekord jälle vastupidi, kuid kuupalk on alati üks.

Pal­ga­sea­du­se § 17 ko­ha­selt tu­leb õhtu­sel ajal (kel­la 18–22) või öö­sel (kel­la 22–06) töö­ta­mi­se eest maks­ta li­sa­ta­su või suu­ren­da­da põhi­pal­ka. Küsi­mu­sest ei sel­gu, kas töö­le­pin­gus on põhi­pal­ga sees näi­da­tud ka suu­ren­da­tud pal­gao­sa. Kui se­da teh­tud ei ole, on küsi­jal õigus nõuda li­sa­ta­su maks­mist 10% iga õhtul ja 20% iga öö­sel töö­ta­tud tun­ni eest, läh­tu­des tun­ni­pal­ga mää­rast.

Kui aga põhi­pal­ka on pool­te kok­ku­lep­pel õhtu­se ja öötöö tõttu tõste­tud, siis vas­ta­vat tun­di­de ar­ves­tust ei pea pi­da­ma ja li­sa­ta­su saa­mi­se õigust ei ole. Sea­dus ei keh­tes­ta õhtu­se ja öötöö nor­me ega nõua nen­de näi­ta­mist töö­le­pin­gus, kuid töö- või kol­lek­tiiv­le­pin­gus võib vas­ta­va­tes piirmää­ra­des kok­ku lep­pi­da.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 november 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tuuli Koch

Keeruline aeg paneb tööandjaid üha enam nuputama, kuidas vabaneda üleliigsest töötajast nii, et koondamistasu maksma ei peaks. Appi võetakse valed, riuklikud skeemid ja kohati Mehhiko seebiseriaali mõõtmeid võttev psühhoterror.

Koondamine on kallis lõbu. Halvimal juhul peab tööandja ohverdama töötaja koos nelja kuu töötasu välja maksmisega. Kui aga firmal raha niigi vähe, nuputavad tööandjad välja skeeme, kuidas üleliigsest töötajast lahti saada ja raha endale jätta.

Tööõigusbürood on viimasel ajal kaebustest üle ujutatud. Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ personalistrateegia ja juhtimise konsultant Herdis Ojasu tõdes, et sageli on asjad suisa koledaks muutnud.

Ühes Tallinna kesklinna väikses poes tuli poejuhataja ühel päeval töötaja juurde ning valis selleks hetke, kui kõik teised olid töölt lahkunud ehk tunnistajaid juures polnud. Juhataja palus töötajal anda talle kaupluse võtmed. Paha aimamata ulatas töötaja oma võtmed juhatajale. Järgmisel päeval tuli aga juhataja töötaja juurde ning küsis võtmeid. Viimane vastas, et andsin need ju eile teile! «Ei andnud,» vastas juhataja, tegi üleliigseks muutunud töötajale distsiplinaarkaristuse ning lasi töötaja usalduse kaotamise süüdistusega lahti.

Tööandja oli juba tükk aega rääkinud, et tuleb koosseisu vähendada. Et ta ei leidnud koondamiseks seaduslikku võimalust ja ka koondamistasu maksta ei tahtnud, nuputaski ta välja sellise skeemi. Nelja kuu koondamistasust ilma jäänud töötaja kaebas asja kohtusse, kuid et intsidendil tunnistajaid polnud, pole tal võimalik kohtus tõestada, et ta ei kaotanud võtmeid ära, vaid andis juhatajale.

Nagu Mehhiko seebiooper

Lausa Mehhiko seebiooperi mõõtmed võtab aga üks töötajast lahtisaamise lugu Tartust. Nimelt läksid omavahel riidu ühe ettevõtte juhatuse liige ja tegevjuht. Juhatuse liige teatas töötajate üldkoosolekul tegevjuhile, et too on ametist prii, loovutagu töövahendid, mingu koju ja ärgu enam tulgu. Koondamistasu lubas ta maksta vastavalt seadusele. «Selle eest, et nii vähe aega ette teatasin, maksan kahe kuu tasu. Kahe kuu pärast tule tagasi, siis maksan veel kahe kuu tasu ja lõpparve,» lubas ettevõtte juht.

Naine läks koju. Kahe kuu möödudes läks tööle, et tööleping lõpetada ja ülejäänud raha kätte saada. Juhatuse liige teatas, et ta ei soovi midagi maksta ja tegi oma «parima pakkumise» – 15 000 krooni mustalt. Tegevjuht ootas aga summat veidi üle 40 000 krooni. Tööandja andis mõtlemisaega järgmise hommikuni ning teatas, et kui naine kell 9 kohale ei ole, jääb ta kõigest ilma.

Samal õhtul helistas naine abi saamiseks tööõigusbüroosse. Sellest sai aga teada tööandja, läks naise koduukse taha, nõudis sisselaskmist, et anda paber töölt lahti laskmise kohta.
Naine ust ei avanud. «Kui paberit vastu ei võta, hakkad homsest uuesti tööle,» teatas juht. Selle käigu mõtteks oli aga lasta tegevjuht lahti tööluusi pärast, justkui ta ei oleks viimased kaks kuud tööl käinudki. Töötaja võttis haiguslehe, et tööluusi süüdistusest pääseda.

Juhatuse liikme mees otsustas aga ähvardamistaktika kasuks ning helistas tegevjuhi mehele, lubades ta maha lüüa ja vaeseomaks peksta. Loosse sekkus ka juhatuse liikme isa, kes on ettevõtte juhatuse esimees, ning lubas probleemiga tegeleda. Lõpuks sai naine koondamisraha mustalt kätte, aga lubadusel, et ei räägi juhtunust kellelegi.

Terrorile ei tohi alluda

Labour Consulting OÜ jurist Katrin Sarap tõdes, et selliseid kummalisi juhtumeid on viimasel ajal järjest enam, ning pani inimestele südamele, et nad ei alluks kahtlastele pakkumistele, provokatsioonidele ega ka psühhoterrorile. «Niimoodi ei saa käituda, milleks meil siis seadused on,» ütles Sarap.

Palju olevat ka juhtumeid, et tööandja paneb töötajale lisakohustusi ning kui töötaja vaidleb vastu, et see pole tema töökohustus, siis öeldakse, et uks on seal. Sarapi sõnul on aga rõõmustav, et töötajad teavad oma õigusi üha enam.

Postimees Online’i lugejate lood

• Töötasin ühes riigiasutuses lepingulisena. Tööandja tahtis lepinguid ringi teha ja andis korraga kätte vana lepingu lõpetamise paberi ja uue lepingu. Kirjutasin mõlemale alla ja andsin ülemusele. Asutuse juhile edastati aga ainult lepingu lõpetamise paber. Tagasi sain ka ainult lõpetamise koopia koos juhi resolutsiooniga «Nõus». Kui küsisin, et kus siis uus leping on, öeldi, et uut lepingut ei ole ega tule ja et ma võin oma teed minna.
• Pärast ühinemist teise ettevõttega kutsuti üks mu kolleeg tegevjuhi kabinetti ja ulatati vastastikusel kokkuleppel töösuhte lõpetamise paber. Kolleeg küsis, et milles asi. Vastati: «Ära võta isiklikult, see on äri. Kui sa alla ei kirjuta, teeme su elu siin selliseks põrguks ja sa varsti tuled ise paluma, et sind lahti laseksime.» Noormees ehmus ära, kirjutas alla ja sai vaid puhkuseraha.
• Kui üks pool tahab suhet lõpetada, ega siis vägisi ikka ei hoia midagi. Kui tööandjana seletad töötajale loogiliselt ära, miks töösuhe lõpetada, siis ei ole kunagi probleeme. Seadustest tuleb kinni pidada. Pätikäitumist esineb mõlemal pool, aga kui oled aus ja hea töötaja, siis sind hoitakse ja teatakse.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 november 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul näitab töövaidluskomisjonidele viimasel ajal laekunud avalduste laviin, et tööandjad viivitavad koondamisotsusega liiga kaua.

«Tööandjad lükkavad sageli seda rasket otsust edasi, lootes, et ehk olukord paraneb, aga enamasti ei parane ja siis on äkki ka raha, millest koondamishüvitist maksta, otsas,» selgitas Siitam. Ta lisas, et ettevõtjad peaksid suutma turuolukorda ka veidi ette analüüsida.

Kolmandas kvartalis laekus töövaidluskomisjonidele 1021 avaldust, mis on 74 protsenti rohkem kui aasta eest samal ajal. Kokku on praegu lahendamisel 1558 avaldust, mis on läbi aastate suurim lahendamisel olevate avalduste arv ühes
kvartalis.

Tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuded moodustavad kõigist nõuetest 27 protsenti, mida on samuti varasemast palju enam. Siitam nägi siin otsest seost praeguse raske majandusolukorraga. Tööandjad kas lõpetavad töösuhte või jätkavad seda seadust rikkudes, et pääseda võimalikult väiksemate kulutustega.

Enamalt jaolt on töövaidluste taga rahalised nõuded: kas maksmata põhipalk ja lisatasud või saamata lõpparve ja puhkusehüvitis.

Järjest sageneb inimeste hulk, kes leiavad, et nende tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Näiteks püüab tööandja lõpetada lepingu töötaja süülise käitumise põhjendusel, kuid ei suuda seda hiljem kuidagi tõendada. Lähemal vaatlusel võib süü osutuda kas näiliseks või tühiseks või sootuks väljamõelduks.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 november 2008

• Eesti Päevaleht

Vahur Murutar
SELF II koolitaja

Sa­ge­li rää­gi­tak­se, et:

•• suh­ted kol­lee­gi­de­ga mõju­ta­vad olu­li­selt tö­öa­last mo­ti­vat­sioo­ni, te­ha­taht­mist, ra­hu­lo­lu töö­ga;

••töö­le tul­lak­se töö pä­rast, ära min­nak­se su­he­te pä­rast (eri­ti sa­ge­li ju­hi–al­lu­va hal­ba­de su­he­te pä­rast);

•• kui tööd on vä­he, ha­ka­tak­se iga­vu­sest teis­te vas­tu int­ri­gee­ri­ma;

•• kui ajad on ras­ked ja muu­tu­si pal­ju, siis töö­suh­ted pin­ges­tu­vad.

Psühho­loo­gid li­sa­vad eel­too­du­le väi­te, et ini­me­ne kal­dub tööl ku­jun­da­ma sa­ma­laad­seid suh­teid, na­gu need olid tal lap­sepõlves tal­le olu­lis­te ini­mes­te­ga.

Ma­jan­dus­li­kult edu­ka­tel, la­he­da­tel ae­ga­del po­le lä­hi­suh­teid, emot­sio­naal­set seo­tust ja as­ja­dest ot­se­ko­he­selt rää­ki­mist tööl õigu­poo­lest va­ja. Vä­ga tu­le­mus­lik võib ol­la ka omaet­te rügav või olu­sid ja tei­si ära ka­su­tav üksiküri­ta­ja.

Hal­ba­del ae­ga­del on olu­kord kee­ru­li­sem. Ühelt poolt on se­ni­sest enam va­ja kon­ku­ree­ri­da, en­nast näi­da­ta, sil­ma pais­ta, oma kom­pe­tent­sust suu­ren­da­da ja tões­ta­da.

Tei­salt muu­tub ülitäht­saks kaas­las­te toe­tus, võima­lus oma mõtteid ja tun­deid ja­ga­da, aru­saa­ma het­keo­lu­kor­rast kont­rol­li­da. Kok­ku­puu­te­punk­te te­kib juur­de, näi­teks on va­ja oo­ta­ma­tuid üle­san­deid täi­ta, tööd ümber ja­ga­da, üks­teist abis­ta­da. Suht­le­mi­ne kol­lee­gi­de­ga peaks muu­tu­ma ti­he­da­maks, üks­tei­se tund­mi­ne ja ar­ves­ta­mi­ne suu­re­maks.

Ja sa­mal ajal on üha olu­li­sem öel­da ka eba­meel­di­vaid as­ju: pan­na pii­re („ma ei ta­ha sel­list tööd te­ha”, „ma ei nõus­tu sel­lis­te tin­gi­mus­te­ga”), an­da ne­ga­tiiv­set ta­ga­si­si­det ja tea­ta­da eba­meel­di­vaid uu­di­seid (pal­ga külmu­ta­mi­sed, koon­da­mi­sed jne). Kõik see nõuab olu­li­selt suu­re­mat isik­sus­lik­ku küpsust ja edu­ka­mat suht­le­mist kui ma­jan­du­se õit­sen­gu ajal.

Praktilisi soovitusi

Ümb­rit­se­vat ma­jan­du­so­lu­kor­da eri­ti muu­ta ei saa, te­ge­le­da saab ene­se aren­da­mi­se­ga, seal­hul­gas oma suh­tu­mi­se ümber­ku­jun­da­mi­se­ga. Tead­li­kult saab suh­teid ku­jun­da­da.

Vi­let­sal ju­hul võib ai­da­ta töö-and­ja ja/või klien­ti­de ki­ru­mi­ne, üks­teist emot­sio­naal­selt toe­ta­va­te „pad­jak­lu­bi­de” loo­mi­ne jmt.

Pi­ke­ma aja jook­sul viib see tee mõist­ma­tu­se­ni klien­ti­de või fir­ma eesmär­ki­de suh­tes, küüni­li­su­se­ni, lä­bipõle­mi­se­ni. Ehk liht­salt öel­des: see po­le vää­ri­kas.

Pa­re­mal ju­hul on võima­lik aren­da­da ja tead­li­kult ka­su­ta­da oma sot­siaal­seid os­ku­si ning:

•• ras­ku­si ja vas­tuo­lu­sid mär­ga­ta, mit­te ig­no­ree­ri­da;

•• oma pin­geid maan­da­da ja oma äre­vu­sest tin­gi­tud ime­li­ku käi­tu­mi­se üle naer­da;

•• en­nast keh­tes­ta­da, au­salt oma võima­lus­test ja va­ja­dus­test tea­da an­da;

•• püüda tei­si mõis­ta ja ar­ves­ta­da;

•• ol­la orien­tee­ri­tud la­hen­dus­te­le, pak­ku­da võima­lu­se kor­ral kõiki ra­hul­da­vaid va­rian­te prob­lee­mi­de­ga toi­me­tu­le­kuks;

•• ol­la jõudumöö­da kaas­las­te­le toeks, ära­kuu­la­jaks, ju­hen­da­jaks, mõte­te pee­gel­da­jaks;

•• nau­ti­da kaas­las­te­ga koos ole­mist (sel­met mu­ret­se­mi­se­le kes­ken­du­da);

•• tun­da ära ma­ni­pu­lat­sioo­ne ja nei­le sel­gelt vas­ta­ta;

•• luua ka tööl sõbra­suh­teid.