Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Meie alltöövõtjast õmblusfirma lõpetab tegevuse. Koondada meid ei taheta, sest selleks pole raha. Tööd pole ka anda. Tööandja ootab, et lahkuksime ise. Kui ma aga lahkumisavaldust ei kirjuta, siis millised on minu õigused? Kas koondamishüvitise võib välja maksta ka firma varaga, õmblusmasinaga näiteks? Ja kas töötukindlustust saan ma ainult siis, kui olen ametlikult koondatud?

Töötaja tööga kindlustamine on tööandja kohustus. Töö lõppemisel peaks tööandja osa inimesi koondama, kuid see on tema õigus, mitte kohustus. Vähemalt töölepingus kokku lepitud palka tuleb tööandjal maksta ka neile, kellele tal tööd anda ei ole.

Teisalt on töötajal, kellele tööandja tööd ei anna või palka ei maksa, õigus lõpetada oma tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avalduses tuleb näidata, milles rikkumine seisnes. Näiteks: tööandja ei ole kindlustanud tööga alates 2. juunist 2008. Selline töölepingu lõpetamise teade esitatakse tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Mõistlik oleks avaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda neist üks tööandjale üle allkirja vastu endale jääval avaldusel. Kui tööandja esindaja avaldust vastu ei võta või keeldub allkirjast, tuleb see saata tähitud postiga tööandjaks oleva firma ametlikul aadressil ja hoida postikviitung koos oma avalduse eksemplariga alles. Neid pabereid on töötajal tõenditena tarvis siis, kui tööandja ei lõpeta töölepingut avaldaja soovi kohaselt ja vaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus.

Töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga. Hüvitisi, sh koondamishüvitisi, tuleb maksta rahas. Kui muud tingimused on täidetud, maksab töötukassa töötuskindlustushüvitist nii koondamise puhul kui ka töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.

Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või kui ta distsiplinaarkaristuse korras töölt vallandatakse.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Mariana Hagström
Advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat

Jürgen Valter
Advokaadibüroo Glikman & Partnerid jurist

Viimasel ajal on aktiivselt diskuteeritud palkade vähendamise teemal ja pakutud välja, et majanduslanguse ajal võiks tööandja ellujäämise nimel olla üheks võimaluseks vähendada töötajate palku. Selline ettepanek on leidnud positiivset vastukaja tööandjate leeris, kuid pannud töötajad ja ametiühingud oma õiguste eest võitlema ja ka tuleviku peale mõtlema.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4072/arv_kolumn_uus_407201.html (originaalartikli nupust )

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2008

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toimetaja: Riina Kallas

Uue töölepinguseaduse jõustumisega tekib võimalus töötuskindlustushüvitist saada ka töölt või teenistusest omal soovil lahkunud, töö- või teenistussuhte kokkuleppel lõpetanud inimesel.

"Samuti hakkab töötukassa maksma hüvitist iga koondamisjuhtumi puhul," selgitas sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõunik Jana Zdanovitš arileht.ee-le.

Kehtiva seaduse alusel maksab töötukassa hüvitist vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral.

Valitsus on ühe mõttena käinud välja töötuskindlustusmaksu määra tõstmise varasem kehtinud tasemeni ehk 1,5 protsendini brutopalgast, millest nii nagu praegugi, kannaks kolmandiku ettevõte ning kaks kolmandikku töötaja.

Alates 2006. aastast ja praegu kehtiv maksemäär on tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%.

Zdanovitši kinnitusel kasutatakse töötuskindlustusmaksetest kogunenud raha üksnes töötuskindlustuse seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

"Töötuskindlustusmakse määra tõstmise vajalikkusest on räägitud seoses uue töölepinguseaduse rakendumisega, mis laiendab töötuskindlustushüvitise saajate ringi," ütles Zdanovitš.

Muudatus toob rahandusministeeriumi andmetel valitsussektori eelarvesse lisatulu 538 miljonit krooni.

Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga on varem Äripäevale öelnud, et maksumäära tõstmiseks ei ole vajadust, kuna töötukassa reserv ulatub praegu kolme miljardi kroonini.

Töötukassa nõukogus tuleb 2009. aasta töötuskindlustusmakse määr päevakorda nõukogu koosolekul 1. oktoobril.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Delfi

Valitsuskabinet kiitis tänasel nõupidamisel heaks raamatute, perioodika ning ravimite käibemaksumäära tõstmise viielt protsendilt üheksale protsendile, ühtlasi plaanitakse kaotada kõik käibemaksuerisused. Ka lükkub edasi täiendav tulumaksuvabastus alates pere esimesest lapsest.

Valitsuskabinet kiitis põhimõtteliselt heaks rahandusministri poolt esitatud 2009. aasta eelarve täiendavate tulude projekti ca 7,4 miljardi krooni ulatuses.

"Arutasime ministritega järgmise aasta eelarve tulude võimalusi ning kõne all oli kogu maksumuudatuste pakett," ütles rahandusminister Ivari Padar. "Täna otsustati, et alates järgmise aasta 1. juulist tõstetakse maagaasi aktsiisimäära ning kaotatakse ära käibemaksuerisused, v.a. perioodikale, raamatutele ja ravimitele, mida hakatakse järgmisel aastal maksustama 9-protsendilise määraga."

Padar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ka täiendav tulumaksuvabastus alates pere esimesest lapsest lükkub edasi.

Juba varasemate kabinetinõupidamiste kokkulepete kohaselt tõstetakse sõiduautode erisoodustuse määra 4000 kroonini, suurendatakse riigilõivude määrasid ning tõstetakse töötuskindlustusmaksu määra. Samuti on juba varasemalt valitsuse istungil heaks kiidetud juriidilise isiku tulumaksu muudatuste aasta võrra edasilükkamine. Kabineti nõupidamine jätkub homme pärast valitsuse istungit, kus tuleb arutlusele veel täiendavad tuluvõimalused, eelarve tervikpilt, ministeeriumide kulud ja lisataotluste mahu katmine.

Praeguse ajakava kohaselt esitatakse 2009. aasta eelarve eelnõu valitsuse istungile 18. septembril.