Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Liis Plakk

Tulumaksu ei pea tasuma, kui töötasu jääb kuus alla 2000 krooni.

Viimane kooliveerand paneb paljud õppurid mõtlema sellele, kuidas saabuv suvi meeldivalt, kuid samas kasulikult mööda saata. Üks võimalus on leida endale taskuraha teenimiseks sobiv töökoht.

Tuleb silmas pidada seda, et alaealiste tööaega, tööohutust jm reguleerivad mitmed seadused ja määrused, millega saad tutvuda tööinspektsiooni koduleheküljel http://www.ti.ee.

Töötamise ja palgaga kaasnevad ka maksukohustused. See tähendab, et Eesti tulumaksuseaduse kohaselt peavad kõik tulu (sh palka) saanud isikud maksma tulumaksu. Tööl käiv laps maksab tulumaksu samamoodi nagu täiskasvanu ja talle kehtivad samasugused maksusoodustused.

Maksude tasumisel ja deklareerimisel on erinevus selles, kas leiad suvel töö Eestis või välismaal.

Eestis töötades

Tulumaksu ja makse(te) arvestamine ja palgast kinnipidamine on tööandja kohustus, seega ei ole sinul vaja maksude tasumise pärast muretseda.

Palgasumma, mis ületab kuus 2000 krooni, maksustatakse tulumaksuga.

Tulumaksu arvestatakse palgalt tulumaksuseaduses sätestatud määra kohaselt. 2007. aastal on tulumaksumäär 22%. Lisaks pead teadma, et tööandja peab sinu palgalt kinni pidama ka töötuskindlustusmakse (0,6% palgast) ja kohustusliku kogumispensioni makse (2% palgast). Kogumispensioni makse peetakse kinni juhul, kui said eelmisel aastal 18-aastaseks või oled juba vanem kui 18-aastane.

See tähendab, et kui said 18-aastaseks 2007. aastal, siis sel aastal sinu palgast kogumispensioni makset ei arvestata; kui sinu 18. sünnipäev oli eelmisel aastal (2006), siis arvestatakse.

Kogumispensioni makse kantakse sinu isiklikule pensionikontole pensionifondis ja see on raha, mis pensionipõlve saabudes hakkab sinu pensioni suurendama. Pensionifondi valikust loe lähemalt pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee.

Tuludeklaratsiooni esitamine

Kui tööandja on töötasult tulumaksu kinni pidanud, siis sa tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama juhul, kui sinu palk ühes kuus on väiksem kui 2000 krooni.

Kui sinu töötasu on aasta jooksul olnud väiksem kui 24 000 krooni ja sinu töötasult on tulumaks kinni peetud, siis ei pea sa samuti tuludeklaratsiooni esitama, kuid deklaratsiooni esitamisel on sul õigus kogu kinnipeetud tulumaks tagasi saada.

Kui sa ei ole teinud tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis arvestab tööandja tulumaksu kogu sinu palgalt. See tähendab, et sa oled maksnud tulumaksu rohkem kui seaduses ette nähtud ja sul on õigus enammakstud tulumaks tagasi saada.

Kui oled noorem kui 18-aastane, siis peab deklaratsioonile alla kirjutama kas ema-isa või seaduslik esindaja (hooldaja vmt).

Tulu

Maksuvaba tulu

•• Eesti elanikele kehtib maksude tasumisel maksusoodustus – maksuvaba tulu. See on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata.

•• Sel aastal on tulumaksuvaba 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.

•• Et tööandja teaks maksuvaba tulu arvestada, tuleb tööandjale kirjutada avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks.

•• Ilma avalduseta ei tohi töö-andja maksuvaba tulu arvestada.

•• Info telefonil 880 0811.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Merike Lees

Kui tööandja ja töötaja vahel tekib puhkuseaja suhtes vaidlus, ja kui tööandjal ei ole jaanuaris töötajale allkirja vastu tutvustatud puhkuste ajakava ette näidata, jääb õigus töötajale.

Kui tekib vaidlus ja tööandja väidab, et ta tutvustas meili teel töötajatele puhkuste ajakava, siis on seda väga raske tõendada, rääkis Heli Raidve Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve seminaril "Puhkuseseadus praktikas".

"Paber on alati parem tõend kui e-kiri ja kui paberit ei ole, siis usub töövaidluskomisjon töötajat," selgitas ta.

Tööandjatele palju peavalu valmistav nõue panna puhkuse ajakavad paika juba jaanuaris tuleneb põhiseaduse mõttest, mille järgi on töötaja perekond ja eraelu puutumatud ning töötajal peab olema võimalus oma perega puhkust pikemalt ette planeerida.

"Kui tööandja jättis puhkuste ajakava tegemata, siis ei saa lubada olukorda, kus töötaja on tema meelevallas. Seetõttu ongi töötajal õigus sellisel juhul ise oma puhkuse aeg valida," ütles Raidve.

Küsimusi tekitab ka alla seitsmeaastast last kasvatava isiku õigus valida puhkust temale sobival ajal. Kuidas suhtuda vabaabielumehesse, kes kasvatab koos elukaaslasega viimase last, või vanaemasse, kes tegelikult oma alla seitsmeaastast lapselast kasvatab?

Siin ei ole nii oluline lapse sugulusaste, kui see, kes tegelikult teda kasvatab, rõhutas Heli Raidve.

"See põhimõte tuleb samuti põhiseadusest ning kaitseb lapse õigusi ja huve. Lapse huvides on, et teda kasvatav isik saaks veeta koos perega puhkuse, järelikult tuleb arvestada selle töötaja puhkusesooviga," kommenteeris Raidve. "Vanemail, kes kasvatavad alla seitsmeaastast last, on õigus saada puhkust neile sobival ajal."

Ehkki praktikas on levinud puhkuse kasutamine osade kaupa, millest ühe osa pikkus on vähemalt 14 päeva ja teised võivad olla lühemad, ei vasta see seaduse mõttele.

Heli Raidve andmeil on terviseuuringutega kindlaks tehtud, et inimene ei puhka end välja lühemal kui 14päevasel perioodil. Seega saab jagada puhkust 14päevasteks osadeks ehk 28päevane puhkus võiks moodustada kaks osa.

Eestis on seda sätet tõlgendatud nii, et üks puhkuse osa peab olema 14 ja ülejäänud puhkuse võib võtta ka päeva kaupa. Sellega on aga seaduse mõte kaduma läinud, leidis Raidve. Kui puhkuse üks osa on 14 päeva ja ülejäänud puhkus antakse paari päeva kaupa, on juriidiliselt küll kõik korrektne, ent töötaja tervisele see kasulik ei ole.

Puhkuseseaduse kohaselt aeguvad nelja aasta jooksul kasutamata puhkused, selle aastaga siis 2003. ja 2002. aasta puhkused. Seega ei saa neid puhkusi hiljem ei välja anda ega välja maksta.

Nii ongi tekkinud olukord, kus tööandjad vormistavad puhkusi kahe päeva kaupa nädalavahetustel, et luua nii alus puhkusetasude jupi kaupa välja maksmiseks, selgitas Raidve. Enne 2002. aastat välja teenitud puhkusi aegumine ei puuduta, kuna vastava rakendussättega puhkuseseadus jõustus 2002. aastal. Raidve arvates pole tööandjale kasulik lasta jätta töötajal puhkus kasutamata, kuna raha läheb järjest kallimaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas avalikus teenistuses oleva ametnikuga võib sõlmida täieliku materiaalse vastutuse lepingut ning kuidas piirab avaliku teenistuse seaduse varalise vastutuse paragrahv selle lepingu sõlmimist?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS-i enda või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Kuna täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalused on kirjas ainult seni kehtivates Eesti NSV töökoodeksi paragrahvides, siis kehtivad need ka ametnikele.

Töökoodeksi § 128 lg 2 järgi võib täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmida ainult nende täisealiste töötajate ja ametnikega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi (väljaandmise), veo või tootmises kasutamisega. Seega peab ametniku või töötaja töö sisuks olema väärtuste hoidmine, vedu vms. Näiteks laohoidja töö on vahetult seotud vara hoidmise ja väljaandmisega. Ametnike töökohustuste hulka tavaliselt sellised tööd ei kuulu.

ATS-is ettenähtud ametniku varaline vastutus ei piira täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalust. ATS-i alusel vastutavad ka ilma kõnealuse lepinguta kõik ametnikud, kes oma süülise teenistuskohustuste rikkumisega on tekitanud riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kahju.

•• Töötan avaliku teenistuse seaduse § 12 lg-s 3 ära toodud asutuses. Selle aasta jaanuarist muutusid palgaastmestiku kuupalgamäärad, kuid meie asutuses maksti mulle veel märtsikuus eelmise aasta palgaastmestiku järgi. Kas minuga on toimitud õigesti?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 12 lg 3 kohaselt laieneb nimetatud seadus riigikontrolörile, õiguskantslerile, kohtunikele, politsei-, piirivalve- ning vangla-ametnikele ja prokuröridele nii-võrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti.

1. jaanuarist 2007 rakendatakse uusi kuupalgamäärasid riigiteenistujatele (vabariigi valitsuse 18. jaanuari 2007. a määrus nr 16), valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele (sama kuupäeva määrus nr 17), politseiametnikele (sama kuupäeva määrus nr 15) ja kaitsepolitseiameti ametnikele (sama kuu-päeva määrus nr 14).

Kui küsija kuulub nende ametnike või töötajate ringi, kelle palk on nimetatud määrustega kehtestatud, tuli talle uut palka maksta alates 1. jaanuarist 2007. Asutuse vastu, kes jättis osa kehtivast palgast maksmata, võib töötaja esitada palganõude töövaidluskomisjoni või maakohtusse, ametnik halduskohtusse.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Kui lähed suvel tööle välismaale, pead teadma seda, et igal riigil on oma maksuseadused ja -määrad, millega tuleks enne tööle asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis.

Ka maksu- ja tolliameti kodulehelt leiad lingid paljude riikide maksuametite kodulehtedele.

Siinkohal mõned soovitused, mida välismaale tööle minekul tuleks silmas pidada.

• Enne Eestist lahkumist uuri, kas palka maksab Eesti või sihtkoha riigi tööandja ja kuidas toimub töö eest tasumine.
• Uuri maksu- ja tolliameti kodulehelt (www.emta.ee) või teenindusbüroost, kas Eestil on riigiga, kuhu tööle lähed, sõlmitud kahepoolne maksuleping ning millised on sinu võimalikud maksukohustused.
• Kohale jõudes uuri tööandjalt, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maksmine (kas tööandja peab maksu kinni või pead selle ise tasuma).
• Selgita välja, kas pead seal ka tuludeklaratsiooni esitama.
• Hoia alles kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid.
• Kõik välisriigis tulu saanud isikud peavad selle Eestis deklareerima, ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud.
• Kui välisriigis on tulumaks vastavalt selle riigi seadustele tasutud ning välisriigil on maksustamise õigus (mille tagab kahepoolne maksuleping), siis välismaa tulu Eestis topelt ei maksustata.
• 2007. aastal teenitud tulude deklareerimise aeg on 1. jaanuarist
31. märtsini 2008.
Välismaalt saadud tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni juurde käival eraldi vormil, mida saab esitada kas paberil või interneti kaudu.
• Kui esitad välismaa tulude deklaratsiooni internetis, pead teadma, et andmeid välismaalt saadud palga ja makstud tulumaksu kohta maksu- ja tolliamet eeltäidetud deklaratsioonile ei kanna (nagu enamiku Eestis saadud tulude puhul), vaid need tuleb endal deklaratsioonile märkida.
• Eesti maksu- ja tolliamet saab vajadusel välisriikide maksuametitelt küsida lisainfot maksustamise tegelike asjaolude kohta.

Vajadusel küsi nõu maksu- ja tolliameti infotelefonilt 8800811.

Allikas: maksu- ja tolliamet