Artiklid
- Üksikasjad
Merike Lees
Lähetuses olevale töötajale tuleb maksta nii palka kui ka lähetuse päevarahasid, sest päevarahaga ei saa asendada palka.
Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, majutusraha ja sõiduraha. Tööandjal ei ole valida, kas ta maksab või mitte, seadus kohustab, lausus Rödl & Partneri maksukonsultant Virve Aru möödunud teisipäeval Äripäeva seminaril Muudatused lähetustes ja välistehingute maksustamises.
Tööandjate väide, et päevaraha ei maksta töötaja nõusolekul, ei ole vettpidav, sest kui tekib konflikt, esitab töötaja tööandjale tagantjärele nõude ka lähetuse päevarahade eest, selgitas Aru.
Päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Nt Tallinnast Keilasse tööleminek on töölähetus, mille eest päevaraha ei pea maksma, kuid sõidukulud tuleb hüvitada, sest lähetus on igasugune töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta, rääkis Aru.
Mõned tööandjad asendavad lähetuse ajaks palga päevarahaga, säästes nii sotsiaalmaksusuuruse summa. Päevaraha ei asenda töötaja palka, kinnitas Aru. Päevaraha tuleb maksta lisaks palgale.
Viimsi Tervise raamatupidaja Malle Loori sõnul on nemad Eesti-sisesteks sõitudeks alati vormistanud lähetuse ja selle eest ka päevaraha maksnud. Isikliku auto kasutamine ja selle kompenseerimine ei käi aga meie ettevõtte spetsiifikaga kokku, märkis Loor.
Lähetus algab sellest hetkest, mil töötaja hakkab lähetusse sõitma. Näiteks kui Lõuna-Eesti ettevõttest sõidab töötaja kõigepealt Tallinna, ööbib seal, sõidab hotellist sadamasse, läheb hommikul laevaga Helsingisse, Helsingist sõidab rongiga Põhja-Soome ja seal bussiga oma sihtpunkti, siis kõigi nende sõitude ja ööbimiste eest tuleb tööandjal maksta. Lähetuses olles täidab töötaja oma tööülesandeid ega pea seda tegema oma kulu ja kirjadega, lisas Aru.
Töötajat võib lähetusse saata ilma tema nõusolekuta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Kuid töötaja võib ka sellisel juhul lähetusest keelduda, kui ta ei saa lähetuskulude avanssi või tema majutuskulud hüvitatakse alammäärast väiksemas summas, mis on Eesti-sisese lähetuse puhul 200 ja välislähetuses 800 krooni.
Kokkuleppel töötajaga võib lähetus kesta ka üle 30 kalendripäeva. Sellisel juhul on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult, kuid selleks ei ole vaja koostada eraldi dokumenti, piisab, kui seda teha töölähetuse otsusega samal paberil, selgitas Aru.
Rasedat ja alaealist ei või lähetusse saata, see keeld tuleneb töölepingu seaduse § 51 lõikest 2. Alla kolmeaastast last kasvatavat ema võib lähetusse saata vaid tema nõusolekul.
Mulle on jäänud mulje, et veerand firmadest ei pea oluliseks kirjalikku lähetuse vormistamist ja arvavad, et piisab vaid kuludokumentidest, rääkis Aru. Valitsuse määrus aga ütleb, et lähetuse esimeseks sammuks on kirjalik lähetuse vormistamine. Lähetuse otsusel peab olema näha täpne sihtkoht ei piisa näiteks Soomest, alati on teada täpsem koht, samuti tuleb märkida lähetuse kestus, asutus, kuhu töötaja suunatakse, ülesanded, päevarahade määrad ja avanss. Töötaja peab olema eelnevalt informeeritud, kui palju talle hüvitatakse, sest kui hüvitis jääb alla alammäära, on tal õigus lähetusest keelduda, rääkis Aru. Avansita lähetusest on töötajal samuti võimalik keelduda.
Juhul, kui töötaja on nõus, et saab lähetuse rahad hiljem kätte, tuleb see Aru sõnul ka nii vormistada.
Töötaja võib lähetuse ühitada oma puhkusega
Mida teha siis, kui sõidupilet kaob, või kas hüvitada sõidukulusid, kui töötaja ei naase kohe pärast lähetuse lõppu neid küsimusi selgitab Rödl & Partneri maksukonsultant Virve Aru.
Küsimused esitasid Äripäeva seminaril Muudatused lähetustes ja välistehingute maksustamises osalejad eelmisel teisipäeval hotellis Radisson.
Kas lähetuse kuludokumendina on aktsepteeritavad piletid, mille kuupäev ei ühti lähetuse lõpukuupäevaga näiteks on töötaja ühitanud lähetusega oma puhkuse?
Määrus ei sätesta, et kuludokument peaks olema sama kuupäevaga. Me ei saa öelda, et kui lähetus lõppes pühapäeval, aga inimene naasis kolmapäeval, siis ei olnud see töölähetusest naasmine. Seda oleks hea näidata juba lähetuse otsuses.
Kuidas lähetada töötajat, kes töötab töövõtulepinguga, ning mil viisil hüvitada temale lähetuse kulusid?
Lähetusse saab saata ainult töölepingu seaduse alusel töösuhtes olevat töötajat.
Töövõtulepingu alusel töötava inimese lähetamisel saab katta tema sõidu- ja majutuskulud tulumaksuseaduse paragrahv 12 alusel, kuid isikule ei saa maksta päevarahasid maksuvabalt.
Kuidas hüvitada töötajale isikliku sõiduauto kasutamist töölähetuses?
Kui inimene kasutab lähetuses olles oma isiklikku sõiduautot, saab hüvitada maksuvabalt kuni 1000 krooni, kui ei peeta sõidupäevikut, ja kuni 2000 krooni, kui peetakse sõidupäevikut.
Hüvitiste suurused on kehtestatud kalendrikuu ja ühe hüvitist saava isiku kohta. Ühte ja sama autot võib kasutada mitu inimest.
Kas juhul, kui ettevõte maksab sõidupiletite eest arvega, kas siis on vaja raamatupidamisele ka sõidupiletit?
Arve on kuludokument. Kui selle kõrvale on panna ka lähetusotsus, kust on näha nende isikute nimed, kes neid pileteid kasutades lähetusse läksid, siis on see aktsepteeritav.
Kui tööandja maksab töölähetuse sõidupileti eest avanssi, aga pilet kaob ära, mida siis teha?
Tuleb taotleda duplikaati. Kui seda ei saa, siis on tehtud väljamakse erisoodustus, millelt tuleb maksta erisoodustusmaksu.
Kuidas käsitleda hommikusööki hotelliarvel, kas see läheb majutuskulude sisse?
Kui arvel on näha, et majutus maksis nii palju ja hommikusöök nii palju, siis tuleb hommikusööki lugeda erisoodustuseks.
Kui Tallinnas asuva ettevõtte töötaja koos autojuhiga käib Pärnus, kas siis peab vormistama nii töötajale kui ka autojuhile lähetuse? Kuna tegu on kaugemal kui 50 km asuva kohaga, kas siis on mõlemal õigust saada ka päevaraha?
Kui ka autojuhi töökoht on Tallinnas ja tema igapäevane töö seisneb Tallinna-sisestes sõitudes, siis Pärnusse minnes on tegemist tavalise töölähetusega ja tuleb maksta ka päevaraha.
Töötaja saatmine teise liikmesriiki allub ELi seadustele
Töötaja saatmine teenust osutama teise ELi riiki allub ELi seadustele. Selle järgi peab olema Eesti lähetava ettevõtte ja teenuse saaja ettevõtte vahel mõnes teises ELi riigis sõlmitud leping teenuse osutamiseks ning töötajal peab olema kaasas sotsiaalkindlustusametist taotletud vorm E 101, millega ta saab kohapeal tõendada oma lähetatud töötaja staatust. Näiteks selleks, et Eesti ettevõte saaks saata oma töötaja Soome teenust osutama, on vajalik leping Eesti ja Soome ettevõtte vahel, ilma lepinguta seda teha ei saa.
Töötajat saab lähetada ainult ettevõtja, kellega tal on sõlmitud töösuhe. Lähetatud töötaja on see, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui tavaliselt. Seepärast ei ole tööjõurendifirmal töölähetusi.
Kuna suur osa lähetava ettevõtte käibest peab tekkima algses riigis, kuid tööjõurendifirmal ei teki seda Eestis üldse, siis ei saaks meie büroo töötajad ka välismaal lähetuses käia, märkis tööjõurendifirma Barona Eesti raamatupidaja Margot Hansalu, lisades, et see on kahe otsaga asi.
Teenuse osutamiseks töötaja lähetamine muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, seda kinnitas ka Elektritsentrumi raamatupidaja Aino Jõesaar.
Ehkki praegu ei ole Elektritsentrumi töötajate minek teise riiki elektritööde teenust osutama päevakorras, on minult selle kohta küsitud ja ma pidin endale asja selgeks tegema, selgitas Jõesaar.
Töölähetuse otsus koondab kõik olulised küsimused
Otsuses on näha:
töölähetusse saadetav töötaja
töölähetuse sihtkoht
töölähetuse periood
töölähetuse kestus päevades
töölähetuse eesmärk
töötajale makstav avanss
hüvitamisele kuuluvad lähetuskulud vastavalt kuludokumentidele: sõidukulud (märkida arve esitaja nimetus, dokumendi nr ja summa), majutuskulud (märkida arve esitaja nimetus, dokumendi nr ja summa)
Allikas: Virve Aru
- Üksikasjad
Agne Narusk
Töölähetusse saatmist ning kulude hüvitamist reguleerib päris mitu seadust.
Tööandja saadab komandeeringusse, kuid keeldub selleks avanssi maksmast? Järelikult võib töötaja minekust keelduda, selgitas Põhja politseiprefektuuri konsultant Vilve Kalda personalitöö konverentsil Kas kõik on korras? töölähetuse põhitõdesid.
Niisiis, mida on kasulik töösuhte mõlemal poolel tänapäevasest komandirovkast teada.
Töötaja kohustus
Enamasti on töölähetusel käimine töötaja kohustus. Kuid siin on ka mõned olulised erandid.
Töölähetusse ei saa saata rasedat ja alaealist. Mitmel juhul on vaja töötaja nõusolekut (nt alla 3-aastase lapse ema puhul).
Töötaja võib töölähetusest keelduda, kui majutuskulud on alammäärast väiksemad või kui tööandja keeldub lähetuskulude katteks avanssi maksmast.
Tagatised ja hüvitised
Töölähetuse ajaks tuleb säilitada töökoht ja keskmine palk.
Töötajale hüvitatakse dokumentaalselt tõendatud sõidu-, majutus- ja lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning makstakse päevaraha.
Sõidu- ja majutuskulud
Sõidukulu sõit lähtekohta ja tagasi töökohta.
Sõidukulu hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel.
Majutuskulude alammäär on riigisisese lähetuse korral 200 krooni ja välislähetuse korral 800 krooni. Ülemmäär vastavalt 1200 ja 2000 krooni.
Muude kulude hüvitamiseks on vaja neid tõendavaid dokumente ning tööandja kirjalikku otsust.
Päevaraha
Päevaraha suurus ei sõltu sellest, kui kaua tuleb komandeeringus olla.
Riigisisese lähetuse korral on päevaraha 5080 krooni, välislähetuses 350500 krooni. Teenistujatel vastavalt 80 ja 500 krooni.
Juhul kui töötaja saab lähetuses tasuta süüa, võib tööandja vähendada päevaraha määra kuni 70 protsenti.
Päevaraha võib maksta ka nn kolmas isik. Sel juhul peab töö-andja vajadusel puudujääva osa ise juurde maksma.
Välislähetusse mineja peab arvestama nn kolme tunni reeglit, mis kehtib väljasõidu ja saabumise päeval (alla kolme tunni tähendab, et maksta tuleb hoopis riigisisest päevaraha).
Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha siis, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist.
Loe kõigest pikemalt:
Vilve Kalda Riigisisene töölähetus ja välislähetus, EPL Töö, 26. sept
Mis on töölähetus
Vajalikud seadused
Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaks määratud töö tegemise asukohta.
Töölähetus pole töötaja sõitmine oma elukoha ja töölepinguga määratud töökoha vahet.
Lähetusse võib töötaja saata mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Poolte kokkuleppel võib ka kauemaks.
Tegutsemiseks vajalik:
Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord (vabariigi valitsuse määrus (vvm) 28. 03. 2001, nr 108, muudetud 07. 07. 2005, nr 155).
Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (vvm 22. 12. 2000, nr 453, muudetud 07. 07. 2005, nr 155).
Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine (vvm 26. 02. 1997, nr 47, muudetud 24. 12. 2004, nr 370).
Töölepinguseaduse § 51 (§ 26, lg 3) ja
Palgaseaduse § 27.
Tulumaksuseaduse § 13, 31, 1 9 ja 48.
- Üksikasjad
Sotsiaalminister Jaak Aab teeb kolmapäeval töötukassale ettepaneku vähendada töötaja töötuskindlustusmakse määra ühelt protsendilt poolele.
Samal ajal jääks tööandja töötuskindlustusmakse määr praegusele tasemele ning see kompenseeritaks koondamistasude maksmise koormuse osalise nihutamisega tööandjalt töötukassale, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
Tasakaalustatud ettepanek pakub sissetulekute suurenemist töötajatele ning koondamiskulude vähenemist tööandjale.
Töötaja maksemäära langetamine on võimalik, sest töötute arv väheneb ja hõive kasvab, kiiresti kasvavad ka töötuskindlustushüvitise fondi reservid.
Tööandja töötuskindlustusmakse määra (0,5%) alandamise asemel pakub sotsiaalminister välja koondamistasude koormuse osalise üle andmise töötukassale. Ettepaneku kohaselt kataks töötajale koondamisel makstavatest hüvitistest 50% tööandja ja 50% töötukassa.
Ka praegu on tööandjatel võimalik koondamistasude vähendamiseks saada tuge töötukassalt, kuid seda ainult kollektiivsete koondamiste puhul. Selline olukord on ebasoodne väikeste ettevõtete jaoks näiteks ei ole alla viie töötajaga ettevõttel üldse võimalik töötukassast koondamishüvitist saada, kuna kollektiivseks koondamiseks loetakse koondamist alles siis, kui töölt vabastatakse vähemalt viis inimest.
Et väikeettevõtted maksavad samuti töötuskindlustusmakset, siis täna kasutavad seda fondi koondamishüvitiste puhul rohkem suurettevõtted.
Praegu on Eesti tööseadusandlus töölepingu lõpetamise küsimustes teiste riikidega võrreldes küllaltki range. Sotsiaalministri poolt välja pakutud ettepanek võimaldaks olukorda ettevõtja jaoks paindlikumaks muuta, tõstes samal ajal ka töötaja sissetulekuid.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku langetada järgmisel aastal kehtivat töötuskindlustusmakse määra nii töövõtjale kui ka tööandjale, teatas töötukassa pressiesindaja.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kehtestada aastaks 2006 töötaja makse suuruseks 0,6 % ja tööandja makse suuruseks 0,3 %. Nõukogu otsuse poolt oli neli ja vastu kaks nõukogu liiget.
- Üksikasjad
BNS
Järgmisel aastal saab 10.000 krooni brutokuupalka teeniv inimene tulumaksu langetamise, maksuvaba miinimumi tõusu ja töötuskindlustusmakse määra vähendamisega 180 krooni kuus rohkem kätte.
Kui sel aastal teenib 10.000 kroonist palka saav inimene netotulu 7780 krooni, siis järgmisel aastal on sama number 7960 krooni kuus.
Kolmapäevane töötukassa ettepanek langetada töötuskindlustuse maksemäära töötajale seniselt ühelt protsendilt 0,6 protsendile moodustab palgavõidust 10.000 kroonise brutotulu juures 31 krooni. Lõpliku otsuse kindlustusmäära osas teeb valitsus.
Praegu kehtib Eestis tulumaksumäär 24 protsenti ning tulumaksuvaba miinimum on 1700 krooni.
Tuleval aastal langeb tulumaksumää 23 protsendini ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini.
Arvutuste juures on arvestatud ka makstetega pensionikindlustuse teise sambasse.
- Üksikasjad
Kaire Uusen, reporter
Eesti kohtutesse on jõudnud ligi paarkümmend kaebust, mille puhul peavad lapsevanemad ebaõiglaseks seda, et lapsehoolduspuhkuse ajal laekunud hilinenud töötasu tuleb riigile hüvitada.
Et seadus kohustab lapsehoolduspuhkuse ajal ettenähtust enam tulu saanud lapsevanemaid riigile raha tagastama, kasvab Eestis nende lapsevanemate arv, kes õigluse eest võideldes kohtutee ette võtavad.
«See ei ole õige, et ma pean hüvitama riigile töötasu, mille olen teeninud juba enne lapsehoolduspuhkust,» ütles kohtusse pöördunud Võrumaa ettevõtte tegevjuht Arno Kirsimägi, kes otsustas pärast lapse sündi jääda ise kolmeks kuuks lapsehoolduspuhkusele.
Eelmise aasta jaanuaris lapsehoolduspuhkusele jäänud Kirsimägi sai eelneva kuu töötasu kätte puhkuse esimestel päevadel.
Kohalik pensioniamet saatis aga pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist teate, et Kirsimägi peab riigile hüvitama terve kuupalga, sest tema arvele laekus lapsehoolduspuhkuse algul töötasu. Kas see oli teenitud enne või pärast puhkusele jäämist, ei ole riigi seisukohalt tähtis.
Euroopa Kohtuni välja
«Jaanuarikuu vanemahüvitist makstakse ju samuti alles veebruaris,» võrdles ta olukordi. Kui töötasu oleks saabunud mõni päev varem, ei peaks Kirsimägi riigile midagi hüvitama.
«Ma ei pea seda õigeks. Kui ma oleksin seda teadnud, ei oleks lapsehoolduspuhkusele jäänudki,» märkis Kirsimägi. Ka tema töökaaslane käib vanemahüvitise asjus Tartus kohut.
Kirsimägi andmetel on paljud sarnases seisus lapsevanemad nõutud summa vaidlemata ära maksnud, sest 1000 või 2000 krooni pärast ei tasu pensioniametiga vaielda ega ka kohut käia. Kirsimäe sõnul soovib riik temalt tagasi aga oluliselt suuremat summat ehk tervet kuupalka.
Tartu Halduskohtusse esitas ta kaebuse märtsi lõpus ning oktoobri lõpus peaks Tartu halduskohus otsuse tegema. Kui ta kohtust õigust ei saa, kavatseb Kirsimägi igal juhul edasi kaevata. «Kas või Euroopa Kohtuni välja,» märkis ta.
Muutust pole loota
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles, et ministeeriumil ei ole kavas vaatamata suurenenud vaidluste hulgale vanemahüvitiste suuruse arvutamist muuta.
Segaduste vähendamiseks tuleks tööandjaid sellest sättest kindlasti teavitada.
«Vanemahüvitise suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse sissetulekud nii, nagu need on kantud maksukohuslaste registrisse.
Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid saab otsuse tegemiseks vajalikud andmed maksuameti andmebaasist,» selgitas Pärgmäe.
Maksuameti andmete eelistamist tööandjate tõenditele toetab Pärgmäe kinnitusel ka riigikontroll.
«Erandiks on olukord, kus inimene on asunud tööle samal kuul, kui vanemahüvitise õigus lõppes ning tööandja maksab talle töötasu ka samal kuul,» märkis Pärgmäe.
Tallinna halduskohtust öeldi, et nende poole on vanemahüvitise küsimuses pöördunud kaebusega 12 inimest, kuid tänaseks ei ole ühelgi juhul kohtuotsust välja kuulutatud.
Kahe isiku kaebus on tagasi lükatud.
Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ütles, et Tartu halduskohtule on esitatud kolm sellesisulist kaebust, otsused tehakse oktoobri lõpuks.
Küll aga on jõudnud Tartu Ringkonnakohtusse kohtuasi Jõhvi Halduskohtust, kuid nii nagu halduskohus, jättis ka ringkonnakohus lapsevanema kaebuse rahuldamata.
Töötasul vahet ei tehta
Pensioniamet ei arvesta, millisel perioodil on töötasu teenitud.
Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu.
Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid lähtub otsuse tegemisel maksuameti andmetest.
Kohtutesse on jõudnud ligi 20 vanemahüvitisega seotud kohtuasja, mis ei ole veel lahenduseni jõudnud. Senised üksikud otsused on tehtud riigi kasuks.
Lehekülg 1584 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee