Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 23.12.2011, 1
Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2011 otsus nr 38
2012. aasta riigieelarve seadus
Vastu võetud 07.12.2011
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (eurodes)
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav toetuse suurus õppekuu kohta on:
1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil kutseõppe, põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekava järgi, 38,35 eurot;
2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, 38,35 eurot ja täiendav toetus 19,18 eurot;
3) üliõpilasel 55,93 eurot ja täiendav toetus 28,13 eurot;
4) doktorandil 383,47 eurot.
(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel on õpetaja lähtetoetuse suurus 12 782,33 eurot.
(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 1525,70 eurot kuus.
(4) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel on lapsetoetuse määr 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus.
(5) Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel on vanemahüvitise määr 278,02 eurot kuus.
(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr 25,57 eurot kuus.
(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
3) töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.
(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on:
1) toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 191,73 eurot kuus vastavalt seaduse § 1119 lõikele 5;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega teenusele paigutatud isiku kohta 533,28 eurot kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6.
(9) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel on matusetoetuse suurus 191,74 eurot.
(10) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 278,02 eurot.
(11) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel on olümpiavõitja toetuse määr 650 eurot kuus.
(12) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 13 alusel on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär 1597,79 eurot.
(13) Riigieelarve seaduse alusel on:
1) kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 1 100 000 000 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 483 469 892 eurot vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 1 500 000 000 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
4) kassalaenu suurim lubatud jääk 1 100 000 000 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
5) Vabariigi Valitsuse antavate laenude suurim lubatud jääk 250 000 000 eurot vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.
(14) Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 45 alusel on enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr 136 000 000 eurot.
(15) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutustele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
(16) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 4 alusel on eriarsti lähtetoetuse ülemmäär 15 000 eurot.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T = (AK – AT) * k, kus
T
– tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k
– toetustaseme koefitsient;
Cn
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; kõvakatteta maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;
Pn
– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;
TM
– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2009., 2010. ning 2011. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga (sealhulgas 2009. aasta osas on arvestatud tulumaksu määraks 1 kuu 11,9 protsenti, 3 kuud 11,93 protsenti ja 8 kuud 11,4 protsenti);
– arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2011. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
RM
– maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2009., 2010. ning 2011. aastal.
(2) Tasandusfondi ja käesoleva seaduse § 1 6. osa artikligrupiga 4 kohaliku omavalitsuse üksustele ettenähtud toetusfondi eraldiste (edaspidi toetusfond) jaotuse ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast.
(4) Toetusfondist saadud vahenditega ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.
(5) Toetusfondi eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel üle kanda järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
§ 4. Toetustest ja majandustegevusest laekuvate tulude kasutamine
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele ja kavandatud majanduslikule sisule. Laekunud kindlustushüvitisi on õigus kasutada ainult kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.
(2) Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.
§ 5. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine
(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister.
§ 6. Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine
Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi. Kui eelarves kavandatud vahenditest ei piisa õppelaenude kustutamiseks, võib ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon esitada Rahandusministeeriumile põhjendatud taotluse allasutuste lõikes täiendavate vahendite eraldamiseks õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt.
§ 7. Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel või lõpetamisel vähendada neile riigieelarves muudest või määramata allikatest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud, lõpetatud või ümberkorraldatud riigiasutusi. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber toetuste, asutuse majandustegevusest laekuvate tulude ning materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekunud tulu arvel kavandatud kulusid.
§ 8. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine
(1) Kui Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt toetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2011. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele nende esialgselt määratud otstarbel.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete projektide eelarveid võib struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas muuta samaliigilise meetme piires.
(3) Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 9. Mitmeaastaste kohustuste võtmine struktuuritoetuse andmisel
Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu.
§ 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral
NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi.
§ 11. Luba kapitalirendi kasutamiseks
Riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 alusel on:
1) Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
2) Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
3) riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures täiendavaid investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees, välja arvatud Tartu Vangla renoveerimiseks võetavad investeerimiskohustused.
§ 12. Tegevuskuludeks ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud kulude muutmine
Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses artikligruppide Tegevuskulud ning Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati.
§ 13. Riikliku koolitustellimuse kulude muutmine
Vabariigi Valitsusel on õigus teha üks kord eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide Tegevuskulud ja Eraldised vahel ning sees, kui muudatus on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas kutse- ja kõrgharidusõppe riikliku koolitustellimuse mahu täpsustumisega sama õppetasemega õppeasutuste liikide vahel.
§ 14. Tagastatav eraldis Riigimetsa Majandamise Keskusele
(1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala artikli 10.1 Finantsvarade suurenemine alajaotise 1032.1 Laenude andmine vahendeid kasutada riigitulundusasutusele Riigimetsa Majandamise Keskus tagastatava eraldise andmiseks järgmistel tingimustel:
1) tagastatava eraldise suurus on kuni 20 000 000 eurot;
2) Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt eraldise Rahandusministeeriumile tagastamise tähtaeg on 2013. aasta 31. jaanuar.
(2) Riigimetsa Majandamise Keskus maksab tagastatava eraldise kasutamise eest tasu, mida väljendatakse intressimäärana ja mis ei tohi olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks Riigimetsa Majandamise Keskuse tagastatava eraldisega sarnastel tingimustel laenu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava eraldise suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning eraldise kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra määrab kindlaks Rahandusministeerium.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
