Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 28.12.2010, 6
Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.12.2010 otsus nr 789
2011. aasta riigieelarve seadus
Vastu võetud 08.12.2010
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (eurodes)
Tabelit saab vaadata originaali lingilt.
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav toetuse suurus õppekuu kohta on:
1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil kutseõppe, põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekava järgi, 38,35 eurot;
2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, 38,35 eurot ja täiendav toetus 19,18 eurot;
3) üliõpilasel 55,93 eurot ja täiendav toetus 28,13 eurot;
4) doktorandil 383,47 eurot.
(2) Õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 782,33 eurot vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikele 3.
(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 1525,70 eurot kuus.
(4) Lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3.
(5) Vanemahüvitise määr on 278,02 eurot kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse § 3 lõikele 6.
(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1.
(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 1278,23 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise ülemmäär 1917,35 eurot vastavalt seaduse § 20 lõikele 4;
3) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
4) töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
5) stipendiumi tunnimäär 0,24 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
6) sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.
(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on:
1) toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 191,73 eurot kuus vastavalt seaduse § 1119 lõikele 5;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega teenusele paigutatud isiku kohta 533,28 eurot kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6.
(9) Matusetoetuse suurus on 191,74 eurot vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõikele 1.
(10) Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 21.
(11) Olümpiavõitja toetuse määr on 639,12 eurot kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.
(12) Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 1597,79 eurot vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §-le 13.
(13) Riigieelarve seaduse alusel on:
1) kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 683 854 639 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 383 469 892 eurot vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 1 469 967 917 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
4) kassalaenu suurim lubatud jääk 447 381 540 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
5) Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk 447 381 540 eurot vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.
(14) Enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 95 867 473 eurot vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 45.
(15) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Eelarvete tasandusfondist (edaspidi tasandusfond) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus T arvutatakse järgmiselt:
T = (AK – AT) ∗ k, kus
T
– tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k
– toetustaseme koefitsient;
Cn
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;
Pn
– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;
TM
– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2008., 2009. ning 2010. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga (sealhulgas 2009. aasta osas on arvestatud tulumaksu määraks 1 kuu 11,9 protsenti, 3 kuud 11,93 protsenti ja 8 kuud 11,4 protsenti);
– arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2010. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
RM
– maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2008., 2009. ning 2010. aastal.
(2) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise ning sündide ja surmade registreerimise korraldamise toetuse, saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendava toetuse ning 2010. aastast 2011. aastal kasutamiseks ülekantud tulubaasi stabiliseerimise toetuse jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eraldatavate vahendite jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemise kompenseerimise põhimõttest.
(4) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite puhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused riigieelarvest saadud vahenditega asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel (välja arvatud lõikes 1 nimetatud toetus) ja jooksvateks kuludeks eraldatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk kantakse kohaliku omavalitsuse üksuste poolt üle järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
§ 4. Toetustest ja majandustegevusest laekuvate tulude kasutamine
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks.
(2) Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele ja 2011. aasta jooksul. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja. Erand on Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud, mis on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.
§ 5. Kindlustushüvitiste kasutamine
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus laekunud kindlustushüvitisi kasutada ainult kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kindlustushüvitiste laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 6. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine
(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister pärast 2011. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2011. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
§ 7. Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine
Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi.
§ 8. Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja riigiasutuste tegevuse ümberkorraldamisel ning lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel, nende tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel vähendada neile riigieelarves muudest või määramata allikatest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud või ümberkorraldatud riigiasutusi ning muid riigiasutusi ümberkorraldatud tegevuste osas. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber asutuse materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekunud tulu arvel kavandatavaid kulusid.
(2) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 eraldatud vahendeid võib riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 9. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping
(1) Käesoleva seaduse kulude artikli 4 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku (edaspidi eraldise saaja) vahel, kui seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja loetelu eraldise saajatest, kellega lepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, kehtestab rahandusminister määrusega.
(3) Kui ilmneb, et eraldise saaja ei ole kasutanud eraldist lepingus sätestatud tingimustel, nõuab riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlminud riigiasutus eraldise saajalt eraldise osaliselt või täielikult tagasi. Eraldise saaja peab eraldise tagasi maksma nõutud summas ja riigiasutuse määratud tähtpäevaks. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga kuue kuu Euribor + 5 protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusega ei sõlmita eraldise kasutamise lepingut käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud eraldiste kasutamiseks.
§ 10. Välisabi sildfinantseerimine
(1) Vabariigi Valitsuse korralduse välisabi sildfinantseerimiseks valmistab ette Rahandusministeerium ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalas on välisabi saajaks olev riigiasutus, põhjendatud taotluse ning taotlust toetavate dokumentide alusel. Taotlus peab sisaldama ministeeriumi või Riigikantselei kinnitust, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.
(2) Kui välisabi saaja ei ole riigiasutus, võib välisabi riigi poolt sildfinantseerida vaid laenu andmise teel riigieelarve seaduse § 401 alusel, tingimustel ja korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatakse muu hulgas piirmäärad, sildfinantseerimise vahendite tagastamise eest vastutav ministeerium või Riigikantselei, tagastamise tähtajad ning tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks Rahandusministeeriumi poolt vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
§ 11. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine
(1) Kui Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt toetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt ning eelnevalt tehtud kulude katteks laekub toetus Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt eeldatavasti kulude tegemisest erineval eelarveaastal, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2010. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele Rahandusministeeriumi nõusolekul.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete projektide eelarvete muutmine eelarveaasta kestel on lubatud struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas samaliigilise meetme piires.
(3) Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 12. Mitmeaastaste kohustuste võtmine struktuuritoetuse andmisel
Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu ja kohustuste võtmisel rakendatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud nõudeid.
§ 13. Täiendavate vahendite eraldamine aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks
(1) Täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (edaspidi täiendavad vahendid) eraldatakse Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks aastatel 2007–2015 järgmiselt:
1) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» – 5 658 866 eurot;
2) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» – 13 263 547 eurot;
3) elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Hariduse infrastruktuuri arendamine» – 72 788 687 eurot, sealhulgas mitteabikõlbliku käibemaksu hüvitamiseks 36 429 989 eurot;
4) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 1 «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» – 60 292 745 eurot;
5) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» – 83 942 777 eurot, sealhulgas mitteabikõlbliku käibemaksu hüvitamiseks 65 694 347 eurot;
6) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 3 «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud» – 92 717 169 eurot;
7) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine» – 17 812 388 eurot;
8) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Infoühiskonna edendamine» – 11 052 956 eurot.
(2) Eelarveaastaks eraldatavate täiendavate vahendite väljamaksete mahud määratakse vastava aasta riigieelarve seadusega. Täiendavatest vahenditest seni tehtud või kavandatud väljamaksete ja järgmiseks eelarveaastaks eelarvesse planeeritavate vahendite summaarne määr ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahtusid. Täiendavate vahendite eraldamine kajastatakse vastava aasta riigieelarve seaduses eraldiseisvatel eelarveridadel kulude all, mille raames märgitakse samal eelarvereal ka vahendite eraldamise ja kasutamise sihtotstarve.
(3) Kui täiendavad vahendid suunatakse kasutamiseks valitsusasutuste välistele juriidilistele isikutele, kajastatakse neid riigieelarve seaduses riigieelarvelise eraldisena ning nende vahendite kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut.
§ 14. Eraldised Euroopa Liidule
Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kulude artikli 452 Eraldised Euroopa Liidule arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ning rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.
§ 15. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral
NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees.
§ 16. Luba kapitalirendi kasutamiseks
Kooskõlas riigieelarve seaduse § 29 lõikega 3 on:
1) Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
2) Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
3) riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures täiendavaid investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees, välja arvatud Tartu Vangla renoveerimiseks võetavad investeerimiskohustused.
§ 17. Tegevuskuludeks ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud kulude muutmine
Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses artikligruppide Tegevuskulud ning Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati.
§ 18. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmine
Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduses (RT I 2008, 50, 275; 2009, 34, 228) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmine 2009., 2010. ja 2011. aastal”;
2) paragrahvi 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on:”.
§ 19. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (RT I 2010, 1, 2; 22, 108) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kõrgemate riigiteenijate kõrgeimat palgamäära indekseeritakse alates 2013. aasta 1. aprillist.”;
2) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.”
§ 20. Perekonnaseisutoimingute seaduse täiendamine
Perekonnaseisutoimingute seaduse (RT I 2009, 30, 177; 2010, 38, 231) § 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Sünni ja surma registreerimise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse valla- ja linnavalitsusele riigieelarvest Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.”
§ 21. Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamine
Riigikogu liikme staatuse seadust (RT I 2007, 44, 316; 2010, 1, 2) täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
㤠601. Riigikogu liikme palga maksmise ajutine korraldus
Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Riigikogu liikme palk Eesti keskmise palga ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2009. aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis.”
§ 22. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine
Surma põhjuse tuvastamise seaduse (RT I 2005, 24, 179; 2010, 22, 108) § 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui omasteta või avalikus kohas leitud surnu kohta puudub rahvastikuregistris elukoha aadress, siis surnu vedamise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele riigieelarvest siseministri poolt kehtestatud korras.”
§ 23. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 21 jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
