Artiklid

Aasta lõpuks võib Eestis puudu olla 2000 veokijuhti, mistõttu soovivad vedajad erandit Valgevene veokijuhtide palkamiseks. Kuid juba praegu otsivad Eesti vedajad veokijuhte ka kaugemalt, näiteks Usbekistanist ja Indiast.

Euroopas on puudu üle 400 000 veoautojuhi ehk pea 10 protsenti ametikohtadest on täitmata. See mure vaid süveneb, kui majandus taas elavneb ja vedude hulk kasvab. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees Jaak Kivisild ütles ERR-ile, et üks põhjus on noorte vähene huvi ameti vastu.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608634843/aasta-lopuks-voib-eestis-puudu-olla-2000-veokijuhti


Renditöötajatel pole tänapäeval sugugi halvemad töötingimused kui neil, kes on otse ettevõttesse tööle läinud.

“Renditööjõu kasutamine ja vahendamine on teinud läbi suure arengu,” räägib tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tööjõu rendiosakonna juht Kerli Kadak. “Paarkümmend aastat tagasi oli sellise töövormi maine veel üsna halb, inimesed arvasid, et renditöötajatele makstakse ümbrikupalka ja tegemist on üldse väikest viisi orjapidamisega, kus välismaalt tulnud töötajaid lihtsalt ära kasutatakse.” Oma tõepõhi neil uskumustel oli, kuid Kadaku kinnitusel jäävad probleemid minevikku. Praeguseks on renditöö tõusnud arvestatavaks võimaluseks, ehkki mõned kahtlused on visad kaduma. Kerli Kadak toob mõned näited.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/06/20/renditootajate-maine-on-teinud-poorde

 

Hiljuti on ilmunud mitu artiklit, mis väidavad, justkui vanemahüvitised ja peretoetused muudaksid naisi vaesemaks.

Vihje, justkui naiste huvides oleks neid varem tööle „nügida“, on aga lausa kurjast: hüvitiste, toetuste kadumine või vähenemine muudaks väga paljude naiste olukorda halvemaks, surudes nad palgavaesusesse, tehes nad majandusliku vägivalla ohvriks (või lihtsalt mehe rahakotist sõltuvaks), ladudes neile ülekoormuse (töö- pluss kodukoormus) või vähendades muul viisil nende valikuvõimalusi ja rahulolu.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120023766/mari-vivian-ellam-palun-arge-vaanake-mu-kasi-arge-sundige-lastega-emasid-tagasi-toole

 

Lisaks kasvavale tööjõupuudusele teeb tööandjatele muret tööjõuvoolavus. Circle K Eesti personalijuht ja Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht annavad nõu, kuidas tööjõupuudust ja -voolavust vähendada.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/06/20/toojoupuudust-saab-teadlikult-vahendada

 

Kui tõstetakse kõigi peale lapsehoolduspuhkuselt naasnu palka, võib tegemist olla diskrimineerimisega.

Pisut üle kahe aasta lapsepuhkusel olnud Maire*, kes töötab ühes tuntud idufirmas, sai tööle naastes äärmiselt ebameeldiva üllatuse osaliseks. „Tagasi tulles polnud palgast juttu. Eeldasin, et palk on kahe aastaga ikka tõusnud,“ ütleb ta.

Kahe aasta jooksul oli ettevõttes palju muutunud. Maire endised meeskonnaliikmed olid ametikõrgendust saanud ja tegutsesid nüüd teistes osakondades. Mairele sama võimalust ei pakutud, kuigi tal oskustest vajaka ei jääks. „Palk oleks mitusada eurot suurem, tööülesanded suures osas samad mis enne lapsehoolduspuhkust,“ märgib ta. Ülemus ütles ainult, et kui kuskil vabaneb sobiv koht, siis ta saab kandideerida.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120022738/tooandjad-keelduvad-lapsehoolduspuhkuselt-naasnute-palka-tostmast-aastatega-hinnad-tousid-aga-minu-palk-jai-samaks