Artiklid

Maalehe lugeja küsib: Tavaline tööpäeva pikkus peaks olema 8 tundi ööpäevas ja sinna vahele veel tund aega lõunat. Meie aga pidime kaupluses töötama tunduvalt pikemalt, mõni vahetus venis 10–12 tunni pikkuseks. Kas nii tohib?

Mitu töötundi on maksimaalselt lubatud töötada ühes kuus? Kui kuu arvestuses tuleb töötunde rohkem, kas siis on meil õigus lisatasule? Kas on õige, et kui lisaks oma tööle tuleb asendada haigestunud töötajat, siis lisatasu ei maksta?

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120017556/jurist-vastab-mitu-tundi-tohib-paevas-tootada-tavaline-tooaja-arvestus-ja-summeeritud-tooaeg

Koos seitsme ministriga pidid ametist lahkuma ka nende 24 poliitilist nõunikku, kellest vähemalt pooltele maksid ministeeriumid preemiat või tulemustasu, vahendab BNS.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2022/06/09/pooled-ametist-lahkunud-ministrite-nounikud-said-preemiat/

24. mail jõustunud välismaalaste seadusega saab välistöötajatele maksta maksta 80% põllumajanduse keskmisest palgast, samas ei meelita ka see tingimus Ukraina sõjapõgenikke lauta tööle.

„Mina pean nüüd oma töötajatele maksma 1059 eurot kuus,” rääkis piimakarjakasvataja Juhan Särgava Harjumaalt. Ta selgitas, et seadusemuudatusega tuleb ukrainlastele maksta 80% kutseala keskmisest palgast, mis eelmisel aastal oli põllumajanduses 1324 eurot kuus, sellest 80% on 1059 eurot, piimatööstuses 1062 eurot.

Edasi loe:https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120017500/pogenikud-pollumajanduses-laudas-haiseb-ja-too-on-raske

 

Kui füüsilise tervise toetamisest on saanud standard pea igas Eesti töökollektiivis, oleme ühiskonnana alles jõudmas arusaamani, et ka inimeste vaimne tervis on otseses seoses tööviljakuse ja -rahuloluga. „Tööandjad peaksid tegema kõik endast oleneva, et töötajad julgeksid oma vajadusi väljendada ja küsida abi,“ sõnab psühholoog Helena Väljaste.

Eestlane on üks kange tegelane, kelle jaoks haiguslehele jäämine on tihti viimane võimalus. Igati arusaadavalt kardetakse sissetuleku vähenemist, kuid leidub ka neid, kes ei soovi kolleegi ega kliente hätta jätta või pelgavad, mida arvab vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehele jäämisest nende tööandja. 

Edasi loe: https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120018448/psuhholoog-tooandjatele-vaimsest-tervisest-raakimine-ei-tohiks-olla-tabuasi

Osalise töövõimega inimestest töötas 2020. aastal 61%, mis on kõrgem töövõimereformile seatud eesmärgist kaasata tööturule pooled osalise töövõimega inimestest, selgub reformi hindamisest. Puuduva töövõimega inimestest töötab umbes viiendik.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/analuus-ule-poole-osalise-toovoimega-inimestest-tootab