Artiklid

Üksikasjad

Töötukassa arvestab, et tööpuudus võib Ukrainas toimuva sõja taustal kerkida Eestis kümne protsendini. Viimati oli tööpuudus nii suur 2012. aastal.

Juba enne seda, kui Ukrainas lahingud puhkesid, võttis Eesti suuna, et siia jõudvad sõjapõgenikud tuleb võimalikult kiiresti tööle aidata. Samas on prognoosid saabujate hulga kohta pidevalt muutunud.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608534268/tootukassa-hinnangul-voib-soda-ukrainas-viia-toopuuduse-10-protsendini

Üksikasjad

15. märtsist 2022.a jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muudatused.

Muudatused puudutavad määruse lisa ehk töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnorme ning selle tulemusel eemaldati nimekirjast ohtlikud kemikaalid, mis olid seni lisas välja toodud dubleerivalt (sama aine oli erinevate nimetustega kaks või enam korda). Liigsete ainete eemaldamisega tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest ja märgetest.

Edasi loe:https://www.tooelu.ee/et/uudised/390/15-martsist-joustusid-tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-maaruse-muudatused

Üksikasjad

Töötukassa arvestab Eesti tööjõuturule lisanduva sõjapõgenike hulgaga, mis ületab vabade töökohtade arvu mitu korda.

Arvatakse, et Ukraina sõjapõgenike hulk kasvab Euroopas vähemalt nelja miljoni inimeseni, seega jõuab neid ka Eestisse tohutu arv. Töötukassa teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets ütleb, et töötukassa arvestab praeguste prognooside järgi ligikaudu 100 000 Eestisse saabuva sõjapõgenikuga, kellest umbes 40 000 on tööealised.

Statistikaameti andmetel oli Eestis eelmise aasta lõpus 11 103 vaba töökohta. Kas nüüd on pidu tööandjate uulitsal? Kas ukrainlased tulevad meie tööjõuprobleeme lahendama? Kui keeruliseks võib olukord kujuneda?

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/96166843/tood-jaab-vaheks-kui-palju-mahub-sojapogenikke-eesti-tooturule

Üksikasjad

Alles eelmise aasta augustis muudeti ja täiendati seoses covid viirusega Vabariigi Valitsuse määrust „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Kuid praktikas tekkisid probleemid määruse rakendamisega ning teadusuuringutest nähtub, et COVID-19 haiguse läbipõdemine ja vaktsineerimiskuuri läbimine ei anna haigestumise vastu sellist immuunsust, mis välistaks nakatumise. Nii nagu ka teiste viirushaiguste puhul, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist väheneb aja jooksul inimesel tekkinud immuunsus, mis tähendab, et ta võib uuesti haigestuda.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/391/15-martsist-joustusid-tookeskkonna-bioloogiliste-ohutegurite-maaruse-muudatused

Üksikasjad

Me ei tunne alati ära, kui endale tööga liiga teeme. Aeg on revolutsiooniks küps

Eestlastel läheb 2020. aasta inimarengu aruande järgi kenasti. Oleme end riikide edetabelis juba 29. kohale nüginud, mis lubab arvata, et tervelt elatud aastad, haridustase ja majanduslik kindlustatus liiguvad tõusujoones.

Ometi kui pärida kaasmaalastelt, kas nad sealjuures end ka õnnelikuna tunnevad, vastavad paljud eitavalt, selgub riikide õnneraportist (World Happiness Index, 2020), kus platseerume 50. kohale.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/96167521/mis-on-pildil-valesti-psuhholoog-on-taiesti-normaalne-eeldada-et-too-teeb-meile-roomu

  1. ÜLETÖÖTAVAD EESTLASED Kas rohkem riigipühi või peaks nädalavahetusele sattuva püha asendama vaba päevaga töönädalas?
  2. Presidendi ja peaministri palk tõuseb 7303 euroni
  3. Ukrainlaste lühiajalise töötamise võimalust pikendati mai lõpuni
  4. Maret Maripuu: tööandjatel tasub nüüd riskianalüüs üle vaadata