Artiklid
- Üksikasjad
Peaksime tõsiselt kaaluma, kas vaktsineerimata inimestele tuleb edaspidi tagada tasustatud karantiinilehele jäämine, leiab Tööandjate Keskliit.
Tänaseks on COVID-19 vastu vaktsineerimise võimalus kõikidele kättesaadav ning ühiskonna avatud hoidmiseks ei ole paremat lahendust, kui vaktsineerida. Vaktsineerimisaegu on saada erinevates linnades, vaktsineerimisbuss on liikuma pandud – riik ei saa kõike teha inimeste
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/07/20/tooandjad-kas-peaksime-vaktsineerimata-inimese-karantiini-kinni-maksma
- Üksikasjad
Töölepingu seadus (TLS) näeb ette, et seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ning selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajaks loetakse neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Juhul kui tähtajaline tööleping on sõlmitud kuni kaheksaks kuuks, siis katseaeg kestab pool lepingu kestusest ehk neli kuud. Näiteks kuuekuulise töölepingu korral ei tohi katseaeg olla üle kolme kuu.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/07/19/kkk-toolepingu-lopetamine-katseajal
- Üksikasjad
Pean mõned ettevõtte töötajad saatma välislähetusse. Kas võin tööandjana nõuda, et nad oleksid vaktsineeritud? Leian, et vaktsineerituna reisimine on praegusel hetkel turvalisem ja teatud riikides ka vajalik, sest vaktsineerimata inimestele kehtivad riigisisesed piirangud või isolatsioonikohustus.
Küsimusele vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus:
Tööandja ei saa töötajat kohustada vaktsineerima, see on töötaja enda otsus. Kui aga ettevõtte riskianalüüs näitab, et vaktsineerimine on vajalik ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.
- Üksikasjad
Tohtrid vajavad appi tõlke, et keskenduda oma põhitööle – arstimisele.
Ma ei räägi neist, kelle puhul kurdetakse, et nad ei valda piisavalt eesti keelt, et kolleegidega suhelda ja haiguslugu kirja panna. Eesti riigitöötaja peab igal juhul valdama riigikeelt kõrgtasemel.
Ent kuidas on teiste keeltega? Tõlkimine kui lisaülesanne on Eesti tervishoius tavaline. Meie arstid ja õed on väga tublid ning usun, et paljud neist õpivad võõrkeeli, kuid ilmselt lihtsalt omal algatusel. Ei õdede liidu ega Eesti perearstide seltsi koolituste nimekirjast ei leidnud ma keeltekoolitusi. See ongi mõistlik, sest arsti ja õe põhiülesanne on ravida.
Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94048111/jekaterina-maadla-kes-tolgiks-arstile-lasnamae-memme-juttu
- Üksikasjad
Välisüliõpilased ja võõrtöölised toovad majandusse ja riigieelarvesse kümneid miljoneid eurosid.
Ukrainast pärit Dmytro Yakobiuk jäi pärast TTÜ-s magistrantuuri lõpetamist tööle rahvusvahelise kontserni ABB Eesti ettevõttesse.
Kõige kasulikumad on seni olnud võõrtöölised, kellelt saadav maksutulu ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse. Ainuüksi sotsiaalmaksu tasuvad võõrtöölised nii palju, et selle eest saab maksta 3850 pensionärile Eesti keskmist pensioni. Ent Eestis töötavad ka välistudengid ja endised välistudengid, kes on otsustanud Eestisse elama jääda. Välistudengid ja -vilistlased maksavad pensioni veel 500 Eesti pensionärile.
Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94038505/valismaalased-peavad-ulal-tuhandeid-eesti-pensionare
Lehekülg 327 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee