Artiklid

Üksikasjad

Suvi läheneb ja üha enam lapsi hakkab ellu viima suvevaheaja plaane. Üks on plaaninud reisi, teine unistab lõpmatust ajast arvuti taga, mõni plaanib uuendada elektroonikavidinat, mis nõuab rahasüsti ja tõstatab küsimuse suvisest osalise tööajaga tööst.

Loomulikult on nende plaanidega seotud ka täiskasvanud ja suve lähenedes tekib nii lapsevanematel kui ka tulevastel tööandjatel üha rohkem küsimusi. Millega peavad arvestama tööandjad? Millele peavad tähelepanu pöörama lapsevanemad? Koos üha suureneva huviga suureneb ka Tööinspektsiooni infotelefonile tehtud kõnede arv. Näiteks 2023. aasta alguses oli alaealistega seotud küsimusi käsitlevate kirjade arv keskmiselt üks-kaks kirja kuus, kuid maiks-juuniks kasvas nende arv 10-12-ni. Sama on täheldatud telefonikõnede puhul, mida on aasta alguses kuus keskmiselt 10, vaheaja lähenedes aga 90–100.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1238/alaealiste-too-millega-meie-poole-poordutakse

 

Üksikasjad

Kuigi Eesti võib olla tuntud eelkõige jahedate talvede ja lühikeste suvede poolest, ei jää me siiski puutumata kliimamuutuste mõjudest ja kõrgest õhutemperatuurist. Kuum ilm võib põhjustada terviseprobleeme, ohustada töökeskkonda ning vähendada tööjõudlust ja tootlikkust.

Kõrgest temperatuurist on mõjutatud erinevate sektorite töötajad. Näiteks põllumajandustöötajad, ehitustöölised, maanteetöötajad ja muud sarnased ametid, kus päikese käes olemist ei ole võimalik vältida, mis aga võib terviseprobleeme põhjustada.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1237/kuumus-tostab-pead-soojad-ilmad-mojutavad-tootajate-heaolu

Üksikasjad

CV.ee tööturu kiiruuringust selgub, et 75,6% eestlastest on kogenud tööstressi, 53% on tundnud ärevust ja 42% läbipõlemist. Võrreldes eelmise aastaga, mil tööstressi koges 78%, pole tulemused oluliselt paranenud, mis näitab, et töökeskkond mõjutab endiselt tugevalt töötajate vaimset tervist.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8048452/selgus-millal-eestlased-uletootamise-lopetavad

Üksikasjad
Tööturult lahkub rohkem inimesi, kui peale tuleb. Ent miks siis ei lubata sugugi igas ettevõttes panustada kõigil, kes saaksid seda täiel rinnal teha, küsib kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.
 
„Meil on siin ettevõttes kombeks, et juhist vanemaid inimesi tööle ei võeta.“ Kui seda fraasi kuulsin, olin pahviks löödud. Kas tõesti on võimalik, et taolise avalduse teeb Eesti mõistes suure ettevõtte juht?
 
Edasi loe: https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/06/27/piret-potisepp-vanuselisest-diskrimineerimisest-ausalt-ja-otse
 
 

Üksikasjad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib luua soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse, mis kohustab tööandjaid soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Koda esitas ministeeriumile täiendava arvamuse, kus tõime välja mitmeid eelnõus esinevaid probleeme.  

Uus seadus nõuab suuri kulusid
Plaaniva seadusega soovitakse laiendada võrdsusvoliniku ja tema kantselei pädevust, mis mõistagi vajab ka täiendavaid ressursse ja lisaraha. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et pädevuse laiendamise tõttu on riigieelarvest alates 2026. aastast vaja ca 400 000 eurot aastas, millega kaetakse viie ametikoha ning lisanduvate tegevuste kulu.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/vordsusvoliniku-padevuse-laiendamine-ebamoistlikult-kulukas

  1. Kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus?
  2. Tööandjad: puhkeaeg tuleb seaduses täpsemini sõnastada
  3. Tööinspektsiooni murettekitavad leiud: koolide tehnoloogiaklasside vananenud ja kaitseta masinad ohustavad noori
  4. Tööinspektsioon vastab: kuidas teada, kas töö on alaealisele sobilik?