Artiklid
- Üksikasjad
Kristel Tiits
Taas on kevad ja paljudes ettevõtetes muutuvad päevakajaliseks õppepuhkused. Paljud töötavad üliõpilased vajavad tööst vaba aega kas õpingute lõpetamiseks või eksamite ettevalmistamiseks ja sooritamiseks, sel aga on teatud juhtudel kaalukas tähendus ettevõtte töökorraldusele.
Edasi loe sekretar.ee
- Üksikasjad
Priit Pokk
Eelmisel aastal teenis riigiametnike seas kõige rohkem maksuameti juht Valdur Laid, kes teenis veerandi võrra rohkem kui peaminister Jüri Ratas.
Samas ei jõua Valdur Laidi keskmine tasu lähedale erasektori palga tippudele, kus näiteks Microsoft Estonia OÜ kogu töötajate keskmine palk oli 8212 eurot kuus. Valdur Laid teenis palga ja preemiaga kokku 88 300 eurot, mis teeb keskmiseks kuutasuks 7358 eurot, selgub suurest ametnike palkade edetabelist.
Edasi loe aripaev.ee
- Üksikasjad
PM Tarbija
Värbamisagentuuri Brandem analüüsi kohaselt jättis Eestis eelmisel aastal töövestlusele tulemata 26 protsenti kõigist kandidaatidest, keda töövestlusele kutsuti.
2018. aastal kandideeris Eestis uuele töökohale üle 340 000 inimese, kellest rohkem kui pooled said tööandjatelt ka kutse tulla töövestlusele. Brandemi ja Palgainfo Agentuuri läbi viidud Eesti suurimast tööturu-uuringust selgus, et töövestlusest loobus 26 protsenti kõigist vestlusele kutsutud kandidaatidest
Edasi loe tarbija24.postimees.ee
- Üksikasjad
Majandus24
Kui veel 2017. aastal juhtis ametnike palgatabelid maanteameti peadirektor Priit Sauk, siis mullu langes ta alles kolmandale kohale ning kõrgeimat tasu teenis maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid.
Laid teenis põhipalga ja lisatasudena kokku 88 300 eurot ehk keskmiselt 7358 eurot kuus.
Laidile järgnesid töötasude mõttes sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe, kelle keskmine teenistus oli 6695 eurot kuus ning alles kolmas maanteeameti peadirektor Priit Sauk 6392 euroga kuus.
- Üksikasjad
Sisuturundus
Tööturg januneb IKT oskustega inimeste järele igas valdkonnas. Spetsialiste ja eksperte otsitakse taga tikutulega, neid meelitatakse üle konkurentidelt, isegi välisriikidest, aga ikka jääb puudu. Viimased rehkendused ütlevad, et aastaks 2020 on vaja Eestis kokku 37 000 IT-spetsialisti.
Ülikoolid ja värbamisagentuurid ei aja seda massi ka parema tahtmise juures kokku, ent lahendus võiks peituda IT-sektoris juba hõivatute töörollide ümber vaatamises, kirjutab Telia IT-taristu teenuste allüksuste juht Andre Visse.
Edasi loe aripaev.ee
Lehekülg 608 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee