Artiklid
- Üksikasjad
Kas teadsid, et leidub ettevõtteid, kus töötajad käivad ettevõtte konkurentsis püsimiseks iga päev läbikaudu 10 000 sammu? Või kus mittesuitsetajatest töötajad saavad iga kuu 40 eurot palgale lisa? Pole ka ime – aktiivse ja sportliku eluviisiga töötajad on ettevõtte põhiline arengu- ja kasvumootor.
Kolmandat aastat järjest Vastutustundliku Ettevõtluse kuldmärgisega tunnustatud Ericssoni personalijuht Katri Kuuse räägib, et iga toetava ja atraktiivse tööandja kohus on tagada oma töötajate heaolu ning propageerida tervislikku ja aktiivset eluviisi. „Oleme rõõmsad, et meie inimesed on aktiivsed ja motiveeritud kaasa lööma majasisestes trennides, üritustel ja loengutel,“ lausub ta.
Edasi loe aripaev.ee
- Üksikasjad
Toimetas: Andres Reimer
Tallinna linnaosades oli elanike kuu keskmine brutotulu 2018. aastal kõrgeim Kesklinnas ja madalaim Lasnamäel, avaldas Statistikablogi.
Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Kõrgeima tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita (üle 1600 euro), samas kui Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisest ligi 100 euro võrra alla.
Edasi loe arileht.delfi.ee
- Üksikasjad
Töösuhtes on inimese jaoks tihti kaks meeldejäävamat etappi: tööle asumine ja töölt lahkumine. Kui tööle asudes on ärevus üldiselt tingitud uuest keskkonnast ja sellesse sulandumisest, mis on paljude eestlaste jaoks problemaatiline, siis töölt lahkumisega pole kahjuks lood eriti teisiti.
Edasi loe maaleht.delfi.ee
- Üksikasjad
Pikaajaline istumine töökohal on terviserisk, seostudes näiteks alaselja- ja kaelavaludega, vähenenud liigeste liikuvusega, suurenenud kehamassiindeksi ja vere viskoossusega. Uuringud näitavad, et õhtune treening või nädalavahetuse pikk matk ei korva päev läbi istumist kontoritoolil, kirjutab Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor ja liikumislabori juhataja Merike Kull, kes kutsub inimesi üles ka tööpäeval end rohkem liigutama.
Edasi loe tervispluss.delfi.ee
- Üksikasjad
Pealinna poole pöördus murelik inimene, kes töötab köögis, kus kohati on küpsetusahjude tõttu õhutemperatuur kõrge, kuumade ilmadega tõuseb aga temperatuur veelgi.
Vastab Janika Rõõmus, Tööinspektsiooni töötervishoiuinspektor:
Seadus ei sätesta, milline on optimaalne õhutemperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Selge on see, et mida kõrgem on töökeskkonna õhutemperatuur, seda rohkem langeb töötajate töövõime, väheneb keskendumisvõime, inimene väsib ja tekivad vead – kõik see on soodne pinnas tööõnnetuse juhtumiseks.
Edasi loe pealinn.ee
Lehekülg 612 / 1653