Artiklid

Joosep Tiks
Toomas Randlo

Tööjõupuudus ja tööpuudus käivad käsikäes – paljudel inimestel on väga raske tööd leida

„Personalitöötaja ütles mulle otse näkku, et ma ei sobi töökohale. Küsisin miks, kas selle kümneminutilise vestluse põhjal jäi minust mulje kui ebameeldivast inimesest. Ta ütles: ei, olete lihtsalt ilmselgelt ülekvalifitseeritud,” kirjeldas 51-aastane Aivar oma üht tööintervjuud mitmest, kus talle anti eitav vastus. Aivar kandideeris majandusosakonna juhatajaks. „Öeldi, et kui asute tööle, hakkate nagunii uut ja paremat töökohta otsima. Küsisin, kuidas ta minu sisse näeb. Ta vastas, et näeb seda CV pealt.”

Edasi loe arileht.delfi.ee

Alates 1. maist peavad Eesti siseriiklikke vedusid tegevad ettevõtjad maksma autojuhile vähemalt 950eurost brutotasu ja see kehtib kõikidele: lisaks kohalikele töötajatele ka renditööjõule ning juhatuse liikmetele.

Ukrainast, Valgevenest või mujalt kolmandatest riikidest autojuhtide palkamine on muutunud tööjõupuuduse tingimustes aina aktuaalsemaks. Sageli loodavad ettevõtjad välistööjõu puhul saada ka odavamalt läbi, makstes ametlikult vaid seni kehtinud miinimumpalka 620 eurot kuus normtundide eest, kirjutab logistikauudised.ee.

Edasi loe aripaev.ee

Maret Maripuu, Tööinspektsiooni peadirektor

Küllap on kõik vähemalt kord oma tööelu jooksul tundnud, kuidas pärast puhkust ei taha kohe üldse tööle minna. Puhkusel olles sai tegeleda meelepäraste asjadega ja tööelu raamidesse tagasi astumine tundub ahistav. Paari tööpäevaga rütm siiski taastub, asjad hakkavad sujuma ja töölkäimisest saab taas osa turvalisest argipäevast.

Puhkus on loomulik töötsükli osa — kui me korralikult ei puhka, ei suuda me toimida. Tööle naasmine on aga keerulisem siis, kui eemal viibimine on veninud tavapuhkusest pikemaks. Kõige keerulisem on tööle tulla vanemapuhkuse lõppedes. Töökoht on küll sama, kuid aja jooksul on elu edasi läinud, töö tegemise viisid muutunud, kolleegid vahetunud. Taas tööle sisse elamine võtab paratamatult aega.

Edasi loe naistekas.delfi.ee

Paula Rõuk
Terviseportaali reporter

Kevade saabudes räägitakse palju puukentsefaliidist ja vaktsineerimisest. Millised töötajad peaksid kindlasti mõtlema puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise peale ja kes selle eest peab tasuma?

Vastab Aile Salundi, Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor:

Paljud töötajad võivad oma töö iseärasuste tõttu kokku puutuda ohtlike haigustekitajatega. Konkreetsed haigustekitajad ja ohutegurid peaksid selguma tööandja poolt korraldatud töökeskkonna riskianalüüsist. Kui selgub, et ainus võimalus töötajaid haigustekitajate eest kaitsta on vaktsineerides, siis peab tööandja pakkuma töötajatele võimalust end vaktsineerida. Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on välja toodud, et kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.

Edasi loe tervis.postimees.ee

Mait Kraun

Tähttöötajad on motiveeritud ja õpivõimelised ning nad toovad firmasse märgatavaid positiivseid muutusi. Kuidas neid leida?

Tööandja teab, et ettevõttesse on vaja tähttöötajaid, kes toovad firmasse värskeid tuuli. Uuringutest on selgunud, et sellised töötajad tõmbavad omakorda ligi talendikaid inimesi, mis teeb värbamisprotsessi lihtsamaks. On küllaltki tõenäoline, et just need inimesed motiveerivad kolleege paremat tööd tegema, kirjutab portaal Inc.com.

Edasi loe aripaev.ee