Artiklid

Lennart Ruuda
reporter

Suure ehitusfirma Astlanda Ehituse juht ja omanik Kaupo Kolsar ütles, et võõrtööjõuta pole ehituses enam võimalik läbi ajada. Lootust, et Soomest ja Rootsist tulevad massiliselt Eesti inimesed tagasi, pidas ta täiesti ebarealistlikuks.

EKRE tulevased ministrid Mart ja Martin Helme on korduvalt rääkinud, kuidas Eesti ettevõtted «tassivad» siia kolmandatest riikidest pärit odavat tööjõudu, kelle pealt ei maksta korralikult makse. Kriitikaga kaasneb alati soovitus, et ukrainlaste ja valgevenelaste asemel tuleks maksta Eesti inimestele rohkem palka. See meelitaks kodumaale tagasi ka Soome ja Rootsi läinud inimesed, arvavad rahvuslikult meelestatud inimesed.

Edasi loe majandus24.postimees.ee

Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
peaspetsialist

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) palkade maksustamise raporti kohaselt vähenes tööjõu maksukiil ehk maksude osa tööjõukuludes keskmise palga juures 2018. aastal enim ehk 2,54 protsendipunkti Eestis – ja seda ennekõike uue maksuvaba tulu süsteemi tõttu.

„Uue maksuvaba tulu süsteemi peamine eesmärk oli madala ja keskmise sissetulekuga töötajate sissetulekute suurendamine. See toob omakorda kaasa maksukiilu vähenemise, nagu näitab ka OECD raport,“ ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Edasi loe rahandusministeerium.ee

Argo Ideon

Globaalse haardega Taxify (hiljuti vahetas nime Boltiks) üks asutajaid Martin Villig ütleb, et kõrgelt tasutud spetsialisti toomine Eestisse tähendab, et palgamaksud lähevad Eesti, mitte muu riigi eelarvesse.

Endine Taxify, nüüdse nimega Bolt on ettevõte, kes otsib kogu aeg uusi töötajaid. "Meil on mitu aastat ettevõtte töötajate arv kasvanud kordades. 2017 kasvasime sajalt inimeselt neljasajale. 2018. aastal kasvasime 400-lt 800-le ja tänavu ilmselt kasvame veel 300–500 töötaja võrra," rääkis üks firma asutaid Martin Villig.

"Kui me inimesi Eestisse tuua ei saaks, siis meie ettevõte ei saaks siin kasvada. Peaksime looma need kontorid kuskile mujale."

Bolti tegevus toimub juba praegu üle maailma 30 riigis ja rohkem kui sajas linnas.

Edasi loe maaleht.delfi.ee

Ma töötan lihttöölisena liini peal, töö on suures külmavõitu laohoones ja me peame seisma mitu tundi järjest püsti. Nüüd on mul tekkinud põlvevalu ja põletik põlve ümber, samuti on kanged käed randmest. Kuidas kindlaks tehakse, et see on kutsehaigus?

Loe lähemalt:
https://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/mida-teha-kui-tooandja-pole-nous-kutsehaiguse-eest-huvitist-maksma?id=85855049#cxrecs_s

Rait Piir
reporter

OECD majandusmõttekoja uusima raporti järgi on keskklassi perekondade sissetulekud hakanud arenenud lääneriikides stagneeruma, samal ajal kui niinimetatud ultrarikaste kätte koguneb üha enam vara.

Raport märgib, et jõukuse kasvatamine muutub keskklassile lääneriikides üha keerulisemaks ning töökohtadega seonduv ebakindlus on samuti tõusuteel. Kuna keskklassi peetakse tavaliselt aga «demokraatia alustalaks», siis võib keskklassi hääbumine tuua kaasa tõsised poliitilised tagajärjed, näiteks äärmusluse kasvu

Edasi loe majandus24.postimees.ee