Selleks et tööandjaid oma töötajatele pensioni koguma meelitada, tuleb teha maksusoodustusi ja veel kindlam oleks tööandjapension teha sellisena, et kõik tööandjad hakkavad vaikimisi ehk automaatselt töötajatele pensioni koguma, kirjutab Kristiina Selgis sotsiaalministeeriumist.
Praegused esimene ja teine pensionisammas tagavad inimese toimetulekuks vaid hädavajaliku, seega soovib riik arendada tööandjapensioni ideed.
Riigikohus selgitas kolmapäevases otsuses, millistel juhtudel saab töövõtulepingu alusel nõudeid esitada, mis hetkel leping lõppeb ja millal saab lugeda töö tehtuks.
Unilaw’ õigusbüroo jurist Mihkel Nukka ütles, et kui ettevõtja jaoks tuleb töötaja kutsehaiguse diagnoos üllatuslikult, on ettevõtte riskijuhtimises lünki.
Puitmajatootja Varola koondas ligi 20 aastat palgal olnud töötaja, kuid sai veel poolteist aastat hiljem ootamatu teate tema kutsehaigusest, mis viis vaidluseni kahes kohtuastmes.
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.
Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu ütles, et veidi enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilastest töötasid õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva. „Sealjuures enamik neist töötas õppeaasta jooksul kauem kui kuus kuud,“ lisas ta.
Lehekülg 69 / 1649
