Artiklid
- Üksikasjad
Kasutades meeskondade tõhususe mõõdikuna usaldust, on skaala kõige madalalamas otsas muidugi puuktöötajatega meeskond. Milline see on?
Kas oled juhina tundnud, kuidas töötajad kasutavad oma hoiakutes töölepingut sinu ees klibina? Tavaliselt avaldub see olukorras, kus kuni töölepingu allkirjastamiseni, üldjuhul siiski katseaja lõpuni, näitab töötaja end ainult heast küljest: pingutab, on aktiivne jne. Kohe pärast katseaja lõppemist tema käitumine ja suhtumine muutub. Kui püüad juhina sellest rääkida, tunned, kuidas töötaja ei üritagi sind ja meeskonna ning organisatsiooni vajadusi mõista.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/02/06/mida-teha-puuktootajatega
- Üksikasjad
Tööandja küsib, mis tingimustel on tal õigus nõuda töötajalt tema haigusloo esitamist.
Tööandja küsib: Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles terviseseisundist tuleneval põhjusel. Kas võin tööandjana nõuda diagnoosi või haigusloo esitamist?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Tööandja võib küsida ainult andmeid, milleks tal on õigustatud huvi. Töötaja haiguse diagnoos või haiguslugu ei ole tööandja õigustatud huvi. Seega ei saa tööandja nõuda töötajalt tema tervisliku seisundi diagnoosi või haigusloo esitamist. Küll aga võib tööandja küsida arstitõendid näiteks olukorras, kus töötaja on rase ja nõuab terviseseisundile vastavat tööd või koondamiskeelu tuvastamiseks isiku raseduse tõttu.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/02/06/kas-tooandja-voib-nouda-diagnoosi-voi-haigusloo-esitamist
- Üksikasjad
Streigieelsel perioodil hakkas Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) liikmeskonna arv jõudsalt kasvama ja streigi lõppedes oli see kasvanud 1214 inimese võrra. EHL maksab palgakompensatsiooni ka streigi eel või ajal ametiühinguga liitunud haridustöötajatele.
"Liikmeskonna kasv oli 19,8 protsenti. Alustasime üle 6100 liikme pealt, hetkel on neid siis üle 7300," ütles EHL-i teabejuht Janno Isat.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609243524/streik-kasvatas-joudsalt-haridustootajate-ametiuhingu-liikmeskonda
- Üksikasjad
Eelmisel aastal tegi Euroopa Kohus iganädalase puhkeaja arvestamist puudutava olulise otsuse (nr C‑477/21), tõlgendades puhkeaja nõudeid uuenduslikul viisil. Nimetatud otsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast ning seda tuleb anda töötajale lisaks iganädalasele puhkeajale.
Eesti töölepingu seaduse nõudeid arvestades peab tööajale järgnema seega kõigepealt 11-tunnine igapäevane puhkeaeg ja seejärel summeeritud tööaja korral 36-tunnine iganädalane puhkeaeg ning muudel juhtudel 48-tunnine iganädalane puhkeaeg. Uue tõlgenduse kohaselt peab summeeritud tööajaga töötajale olema seega nädalas tagatud vähemalt 47‑tunnine paus ja ülejäänud töötajatele vähemalt 59-tunnine paus.
- Üksikasjad
Töö- ja käsundussuhe on enam levinud viisid teenuse osutamiseks ja töö tegemiseks ning tasub teada, et need on sisult erinevad õigussuhted ning seetõttu on ka lepingud erinevad.
Lepingu sõlmimisel ei ole töö- ja käsundussuhte eristamine üksnes mõtteharjutus juristidele, vaid vajalik selleks, et ära hoida võimalikke ootamatuid ja halbu üllatusi. Nimelt lähtutakse lepingu kvalifitseerimisel selle tegelikust olemusest ja seega võib vaidluse korral selguda, et käsunduslepingu pealkirja kandva lepingu puhul on tegemist hoopis töölepinguga ja vastupidi.
Lehekülg 70 / 1629
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee