Artiklid

Stressiga toimetulek on õpetaja jaoks ellujäämisoskus, mis võiks kaasa tulla juba ülikoolist, kirjutab Merle Ruzitš, Lilleoru põhikooli juht, TÜ haridusinnovatsiooni magistrant.

Õpetajate streigiga on üles kerkinud mitmed teemad – palganumbri kõrval on kõne all nii õpetajate ülekoormus, sh üle aja töötamine kui erinevate tööülesannete suur hulk. Tore, et arutellu on lisandunud õpetajate karjäärimudeli küsimus, kuna sellel on oluline roll välise motivatsiooni tekitamisel, et meie koolid ei jääks ilma headest õpetajatest ning oleks tagatud pealekasv uute ja innukate haridusandjate näol.

Õpetajate streik on selleks korraks läbi. Õpetajad saavad 17 eurot ja lubaduse, et sõlmitakse kollektiivleping.

Õpetajate streigi seitsmes tööpäev algas üllatusega. Nimelt teatas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200), et on koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministritega leidnud lahenduse, kuidas panustada ühiselt õpetajate palgatõusu lisaraha 5,7 miljonit eurot. Valitsus leppis selles summas ametlikult kokku ja tegi pakkumise õpetajatele. Sellega kerkiks õpetajate palga alammäär 1820 euroni.

Kui 5,7 miljonit võib kõlada kena summana, siis mida see tegelikult tähendab? Isegi kui meie õpilased ei saavutanuks PISA testides häid tulemusi, saaksid nad ikka aru, et palgatõus 1803 eurolt 1820 eurole tähendab, et õpetaja võidab brutopalgas 17 eurot.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120266287/analuus-kas-opetaja-on-nii-vaene-et-17-eurone-palgatous-pani-ta-streigist-loobuma-jah-ja-ei

Viimastel aastakümnetel on paljud inimesed unistanud töönädala lühendamisest neljale päevale või tööpäeva lühendamisest kuuele-seitsmele tunnile. Mõned ettevõtted on seda teinud ega kavatse enam kunagi pikemale tööajale tagasi minna. Ent leidub ka neid, kes seda otsust kritiseerivad.

Näiteks otsustas neljapäevase töönädala kehtestada tööhaldustarkvara arendav Eesti ettevõte Scoro. „See idee oli õhus juba mitu aastat ja 2022. aastal viisime selle plaani lõpuks ellu,“ ütles Scoro personalijuht Annika Albert. Alberti sõnul tegi Scoro seda töötajate tõhususe ja rahulolu suurendamiseks. „Usume, et neljapäevane töönädal on teadmustöötajate jaoks parem viis töö tegemiseks ning küsimus pole vähem töötamises, vaid efektiivsemalt töötamises" ütles Albert.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/01/30/ettevotete-kogemused-luhendatud-toonadalast-on-palju-voita

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle selgitab, kas tööandja peab andma vaba aega eri usku või teisest kultuurist töötajatele nende pühade tähistamiseks või kombetalitustel osalemiseks.

Lugeja küsib:

Kas tööandja peab võimaldama tööajast teise usu või kultuuri pühade tähistamist ja kombetalitustel (nt palvetamine) osalemist?

Vastab Ene Olle, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Tööandja korraldab tööd, annab töötajale kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus ja ajal ning töötaja täidab vastavalt töölepingu kokkuleppele oma tööülesandeid. Pooled võivad kokku leppida täiendavates vabades päevades või vabas ajas, kuid ei ole selleks kohustatud.

Edasi loe:https://www.sekretar.ee/uudised/2024/01/30/kkk-kas-tooandja-peab-voimaldama-tegeleda-tooajal-usuliste-toimingutega

 

Toimetulekuks on vaja teenida üsna kopsakat brutopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga küsitlusest. Toimetuleku piir on aastaga kerkinud 255 eurot, mis on suurim hüpe viimase viie aasta jooksul.

„Pool uuringus osalenud töötajaist tõi esile, et nende toimetulek on võrreldes eelmise aastaga kehvemaks muutunud, 37%-l on see jäänud samaks ja 13%-l on toimetulek paranenud,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et viiendikul vastajatest ei võimalda praegune töötasu majanduslikult toime tulla.

Edasi loe https://www.sekretar.ee/uudised/2024/01/30/kui-suur-palk-siis-ara-elada-laseb