Artiklid

Maria Joost
reporter

«Arvestan detsembrikuu töötasu töötajale, kellega on töölepingus kokkulepitud töötasu alammääras. Väljamakse toimub 8. jaanuaril. Töötasu alammäär jaanuaris suureneb. Kas detsembrikuu töötasu arvestan uue või vana alammäära järgi?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse nõustamisjurist Helena Ilves:

Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi töö eest makstav tasu olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.

Artikkel jätkub, edasi loe postimees.ee

PM Tarbija

Taktikalised WC-pausid, koosolekuruumide broneerimine klatðimiseks ja vaba päeva võtmine pärast olematu vanaema surmateadet on vaid üks osa viiekümnest populaarsemast töö eiramise nipist, mida britid on kasutanud.

Teada saamaks, millised on populaarseimad tööluusi võtted, uuriti rohkem kui 2000 britist kontoritöötajat, vahendab The Independent.

Artikkel jätkub, edasi loe postimees.ee

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juht

Oleme praegu Eestis olukorras, kus iga aasta väheneb töötavate inimeste arv 4800 inimese ehk umbes Saue-suuruse linna võrra. Meie rahvastik vananeb, paljud meist rändavad välismaale end teostama ning noori lisandub tööturule liiga vähe. Suur pilt näitab, et aastal 2040 on Eestis 120 000 erasektori maksumaksjat vähem kui praegu.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult erasektoris tegutsevaid ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus on neile vajalikke töötajaid piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki? Kui praegu peab iga erasektori töötaja ülal 1,6 inimest, siis aastal 2040 peavad teie lapsed üleval juba kaht inimest.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Kasulik.ee

Mariliis Pinn

Nägemispuudega Jakob Rosina päevad on pea kõik suhteliselt kaootilised – segu kodukontoris istumisest, mõnel koosolekul käimisest ning loomulikult suurest hulgast arvuti taga istumisest, kus valmivad erinevad artiklid portaali geenius.ee, saavad vastused erinevad e-kirjad ja muidugi valmivad Raadio 2 saate „Reede hommik” ideed ja plaanid.

“Sageli juhtub nii, et ma ei pruugi teada, mis järgmisel nädalal saab või toimub ja see kõik nõuab üsnagi tõsist ajaplaneerimist. Õnneks võimaldab internet ja tehnoloogia tööd teha peaaegu ükskõik kus, seega pole väga vahet, kus ma füüsiliselt enamik aega viibin. Päeva sisse võib mahutada ka vahel mitmetunniseks veniva salvestussessiooni, kuna salvestame kolleeg Ronald Liivega podcast-i „Vaba mikrofon”, mille iganädalane monteerimine on samuti minu kanda,” räägib Jakob oma igapäevatööst.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Kasulik.ee

Sander Silm

Maarja Küla pole tavaline küla Põlvamaal Kiidjärvel, vaid pigem kogukond, kus intellektipuudega inimesed elavad oma tavapärast igapäeva- ja tööelu. SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ongi veendunult seda meelt, et kindlatel tingimustel ja jõudumööda suudavad ka erivajadusega inimesed tööjõuturul kaasa lüüa.
Maarja Küla elanikud teevad jõukohaseid töid nii külas kui ka väljaspool seda. Mis on peamised tööd, millega tegeletakse?

Maarja Küla pakub pikaajalise kaitstud töötamise teenust nii oma küla elanikele kui ka piirkonna erivajadusega inimestele. Meie juurde töötubadesse käiakse nii Põlvast, Võrust kui ka Tartust. Meil töötab kohapeal kuus töötuba – savikoda, vaibakoda, puidukoda, käsitöökoda, haljastus- ja remondikoda ning kodundus. Tartus Lõunakeskuses asub meie pood-töötuba ja Põlvas on üks töötuba. Valikuid on palju ning seetõttu suudab iga inimene leida midagi, mis just temale sobib. Igas töötoas on meil meister-tegevusjuhendaja, kes alguses õpetab ja juhendab, hiljem jälgib ning toetab vajadusel tööd.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis kasulik.ee