Artiklid
- Üksikasjad
Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Poeketid ei kiirusta oma uksi varem sulgema või hiljem avama, sest Eesti tarbija on harjunud käima poes mistahes kellaajal ning kui üks pood hakkaks lahtiolekuaegu lühendama, hääletaks tarbija jalgadega ning tihedas konkurentsis jääb kaotajaks lühemat aega avatud kauplus.
Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu sõnul määrabki Eestis täna kaupluste lahtiolekuaja tarbijate ostukäitumine. „Kui tarbija enam näiteks pühapäeva õhtul kauplusesse ei tule, siis vaatab ka kaupmees kindlasti tööajad üle. Kui tarbijad teevad hilistel tundidel piisavat käivet saab ka töötajatele palka maksta," ütleb Erilaid sisuliselt seda, et kui töötajatele palka maksta ei jõutaks, tuleks ette võtta muudatusi.
Rimi formaadijuht Marko Põder ütleb, et kaupluste avamisaegade jälgimine ja tasuvuse hindamine on jaekettide igapäevane rutiin. „Meil on müüke ning kliendiarvu vaadates väga lihtne teha analüüsi, kas pikem lahtiolekuaeg tasub ennast ära või mitte," ütles Põder.
Rimi on kaalunud siin-seal võimalusi mõnede kaupluste avamisaegu lühemaks kohendada. „Mõningatel juhtudel oleme seda teinudki. Mitte vähemtähtis pole seejuures ka meie töötajate soov saada õhtul varem pere juurde," lisas Põder.
Rimi: kaupluste lahtiolekuaja lühendamist tuleb riiklikult reguleerida
Kokkuhoid tuleks aga alles siis, kui kaupluste lahtiolekuajad muutuksid radikaalselt lühemaks - mitte üksnes paar tundi, leiab Põder. „Seda ei teeks tänases konkurentsisituatsioonis ükski jaekett, sest see tähendaks konkurentsieelise käest andmist," põhjendas ta ning lisas, et lühem müügiaeg tähendab enamasti väiksemat tulu.
Põder ütles nagu ka Erilaid, et Rimi lähtub kliendist. „Täna näeme selgelt, et ostjaid jagub poodi ka varahommikul ja hilisõhtul. Saame jätkuvalt klientidelt kirju küsimustega, miks üks või teine pood pole varem avatud. Seega, arvestades klientide suurt nõudlikkust, tekitaks näiteks pühapäevaks kaupluste sulgemine palju meelepaha. Ilmselt aga oleks see mõeldav puhul, kui lahtiolekuaeg oleks reguleeritud riiklikul tasemel. Nii oleks tingimused kõigile kettidele samad ning ka kliendil ei jääks muud üle, kui uue elukorraldusega harjuda," märkis Põder.
Kassapidajate järsk palgatõus lahtiolekuaegu ei mõjutaks
ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli sõnul määrab ka ETK poodide lahtiolekuaegu klientide huvidest lähtudes. „Kuni on tarbijaid, kes soovivad teha sisseoste varahommikul või hilisõhtul, senini pakume neile vastavalt oma võimalustele seda varianti," ütles Rull.
Rull lisas, et kui Eestis peaks kassapidaja palk kiiresti tõusma hakkama, siis ei sunniks see kauplus esimese asjana tagant lahtiolekuaegade lühendamisele mõtlema. „Kassapidajate töötasu määravad eeskätt tööturul kujunev pakkumise-nõudluse suhe, riigi maksu- ja tööturupoliitika, piirkondlikud eripärad, tööandjate pakutavad töötingimused ja muu," selgitas Rull.
Mis võiks aga veel juhtuda, et poed ise lahtiolekuaegu hakkaks lühendama. Ehk näiteks alkoholimüügi lühendamine mõne tunni võrra? „Tulevikus toimuvate sündmuste ja arengutega hoiame end operatiivselt kursis ning reageerime vastavalt kujunevatele olukordadele," vastas Rull.
- Üksikasjad
Marge Tubalkain
Miinimumpalk on keskmise palga suhtes üsna konstantne, arutles majandusanalüütik Ruta Arumäe tänasel Rimi majanduskonverentsil.
Arumäe sõnas konverentsil, et tema teab ühte miinimumpalga saajat, kes elab Tartus koos isaga ja kellel on magistrikraad. Aga kui võtta hüpoteetiline miinimumpalga saaja nimega Tiina, kes elab Tallinnas, siis kogu tema palk peaks ära minema üüri katteks. Seega tuleb olla leidlik – kas elupinda jagada, leida lisatöö või saada ümbrikupalka.
«Aga kui Tiina elab maal, siis on võimalik kuidagimoodi välja tulla, sest üürid on madalamad,» sõnas Arumäe. Ent ometi ei jää ka siis Tiinal raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib.
Kui tõstame miinimumpalga 800 euroni: «Tiina on väga õnnelik, Tiina läheb poodi. Õnnelik pole aga Tiina ülemus, kes saab nüüd vähem palka. Tõstame ka tema palka, võib-olla ka kahekordseks,» kirjeldas Arumäe seda ahelat. Üsna kindlasti saab palgakõrgenduse ka tippjuht.
Arumäe tõi välja, et riigiti on miinimumpalga suhe keskmisesse palka üsna konstantne. Seega ei muudaks miinimumpalga tõus madalapalgaliste kohta ühiskonnas. «Ilmselt ei jää tal endiselt ikka raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib,» sõnas Arumäe.
Ning ühtäkki on kasumiaruandesse tekkinud kasumi asemel kahjum. Ning omanik vaatab, kust kulusid vähendada. Toorainekulusid ilmselt vähendada ei saa, kütusekulusid ka mitte oluliselt. Palgakulu saab vähendada inimesi lahti lastes. Aga võib-olla saab tulusid suurendada? «See mõte võib tulla pähe ainult ettevõtjal, mitte ühelgi teisel inimliigil,» ütles Arumäe.
Üks võimalus on tõsta hindu, aga see ei pruugi läbi minna. Võib-olla üks inimene lahti lasta ja kaks teistmoodi tööle panna? «Kuhu investeerida, et suurendada tulusid – masinasse, mis koos töötajaga rohkem tulusid toob?» arutles ta. Sellega tuleks kaasa ka produktiivsuse tõus. Kui palgatase väga kiirelt üles läheb, muutub üha mõttekamas selliste investeeringute tegemine, mis ei nõua enam inimtööjõudu, ehk robotiseerimine.
Samasuguseid küsimusi saab esitada ka riik. Millistele inimestele maksta, et tulud suureneks? Kes meie riigi tulusid saaksid tõsta – näiteks õpetajad. «Või mille eest maksta, et tulud suureneks? Või kuhu investeerida, et tulud suureneks? Kui õnnestuks see välja mõelda, oleks kogu riigis produktiivsuse tõus,» sõnas Arumäe.
Tihti kipub käima diskussioon viisil, kus küsime riigilt, kas me saame või ei saa miinimumpalga või toetuste tõusu. Valitsus vaatab rahakotti, et raha pole. «Selle asemel võiks viia arutelu uuele tasemele – kuidas saab? See on omane ettevõtjatele, aga täiesti võõras riigisektorile. Ma lihtsalt loodan, et selline mõtteviis jõuab rohkem ühiskonna tasandile,» ütles Arumäe.
MAJANDUS->ARVAMUS
- Üksikasjad
Pensionieas töötamisest räägitakse järjest rohkem — elanikkond vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks, sotsiaalsüsteem ei ole hetkel enam jätkusuutlik. On see väline sund või suur sisemine põlemine, aga pensioniealisi, kes töötavad ja kes on huvitatud töö tegemisest on üksjagu.
Miks pensionieas tööd teha või miks seda üldse kaaluda? Välja tuuakse väga erinevaid põhjuseid. Tõukejõuks võib olla majanduslik olukord, kuid sama oluline on võimalus suhelda, tunne, et ma kuulun ühiskonda ja mul on eesmärk tegutsemiseks. Töötavad pensionärid ise ütlevad nii mõnigi kord, et töötamine aitab tõsta nende eneseväärikust. Rääkimata aastate jooksul tehtud teadusuuringutest, mis viitavad, et pensionieas töötavate inimeste tervis ja üldine eluga rahulolu kipub olemas suurem kui nende mittetöötavatel eakaaslastel.
Teiste arvamusi ja teadusuuringute tulemusi võib analüüsida pikalt; nende üle võib ka vaielda. Lõppkokkuvõttes loeb ikkagi see, mida tunneb pensioniealine ise. Otsus võib sõltuda paljudest teguritest — tervisest, muudest kohustustest, asukohast, töövõimalustest piirkonnas, majanduslikust olukorrast, lähedaste toetusest. Ja otsustamine on alles esimene samm, sobiva töökoha leidmine võib samuti olla väljakutse.
Sobiva töökoha leidmine eeldab eneseanalüüsi. Oluline on läbi mõelda, millised on minu oskused, kogemused ja teadmised. Mis on minu tugevused ja mis nõrkused. Millisele töökohale ma sobiksin ja miks. Mis võiksid olla minu eelised kandideerimisel? Arusaamale, millist tööd ma soovin peaks järgnema plaan, kuidas ma selle saan. Vahel on hea neid mõtteid kellegagi arutada, sest üksi võib mõni oluline nüanss tähelepanuta jääda või informatsioonist puudu tulla.
Selle aasta algusest pakub Eesti Töötukassa Euroopa Sotsiaalfondi toel kõigile soovijatele tasuta karjäärinõustamist. Seda võimalust on oodatud kasutama ka kõik pensioniealised. Tulla võib nii konkreetse küsimuse kui ka veel viimistlemata mõttega, mis on seotud töötamisega. Karjäärinõustaja aitab analüüsida olukorda ja võimalusi ning annab informatsiooni töömaailma kohta, kuid otsuse, millises suunas ja kuidas liikuda langetab inimene ise.
Lisaks individuaalsele nõustamisele korraldab Töötukassa pensioniealistele ka grupinõustamisi, mille läbivaks teemaks ongi töötamine pensionieas. Grupinõustamise käigus analüüsitakse nii tahet kui ka vajadust tööle minna, mõeldakse, milline võiks olla mulle sobiv töö, arutakse töökoha otsimisega seotud väljakutseid ning otsitakse vastuseid grupi liikmete küsimustele. Grupinõustamise formaadi suurim eelis on võimalus kuulata teiste kogemusi ning saada grupilt tagasisidet ja toetust oma mõtetele.
Pensioniiga ei too endaga ilmtingimata kaasa vanaduse sümptomeid. Tahet ja energiat ühiskonda panustada võib olla igaühel. Kohtumine karjäärinõustajaga võib aidata jõuda selgusele, kus ja kuidas endale väärilist rakendust leida.
- Üksikasjad
Delfi Rahva hääl
Toimetas:
Ragnar Teeveer
Mõned lugejad ehk veel mäletavad seda õnnist aega, mil meie riigis veel kehtis õhtusel ajal töötamise lisatasu. Masuajal oli aga vaja ettevõtjatel hingamist kergendada ning see lendas alluva menüüst välja. Enam ei saanud lisakopikat selle eest, et õhtusel ajal tööpostil rabad. Nüüdseks on masu ammu läbi. Miks pole taastunud normaalne töötasu?
Üks lugeja seletas kommentaariumis, et poodide lahtiolekuaja lühendamine toob kaasa meeletu koondamise, aga tegelikult on kaubanduses tööjõukriis. Kas poleks see poodidele hoopis õnnistuseks, kui saaks lõpetada igikestva töötajate otsimise ja pakkuda olemasolevatele paremaid tingimusi? Minu arvates on see päris suur hüve, kui saan südaöö asemel juba kell 21 koju minna.
Töötajate heaolusse panustamises on meie tööandjatel veel kõvasti arenguruumi. Kui kuulutuses on kirjas, et töö pakub võimalusi end igakülgselt arendada, tähendab see tavaliselt, et ühe palga eest peab tegema mitme inimese tööd. Sporditoetus tähendab nii mõneski firmas seda, et ühe korra kuus saab käia tasuta ujumas või et jõusaali 50-eurosest kuukaardist saab 5 eurot alla.
Leian, et vähim, mida tööandja kaubandustöötaja heaks hetkel teha saab, on kaupluse lahtiolekuaja lühendamine, kuna tundub, et palgatõus ega õhtuse lisatasu taaskehtestamine ei tule isegi kõne alla!
- Üksikasjad
Agne Narusk
„Palk on hügieeni küsimus,” ütles karjäärinõustaja ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa mõne aasta eest Eesti Päevalehes, kui jutuks oli tööind. Palk on elementaarne, alles seejärel saab rääkida motivatsioonist.
Lugesin järjekordset motivatsioonikoolituse pakkumist, seekord adresseeritud teenindustöötajatele. Kas saab üldse Eesti palkade puhul rääkida töötajate motivatsioonist ja motiveerimisest, sest n-ö tööeluline Maslow’ püramiid on paigast ära mis ära?
Tiina Saar: See on keeruline küsimus. Motivatsiooni kadumisest hullem on ametiuhkuse kadumine. Kui inimene on väga alamakstud, võtab see temalt ametiuhkuse. On märgata, et teatud sektorite töötajaid saadab selline alaväärsus, nagu „kui ma oleksin majandusteadlane, siis ma siin ju ei passiks”. Tähendab, nad arvavad, et nende töö pole midagi väärt ja nemad ise ka pole paremat väärt. Aga see on juba (majandus)poliitiline küsimus, miks meil on palgad teatud sektorites nii hügieeni piiril. Riigitöötajatelt, ametnikelt nõutakse akadeemilist kraadi, ülimaid isiksuseomadusi, seaduste peent tundmist, riigis toimuvaga kursis olemist – miks siis riik oma tööd ehk riigitööd ei väärtusta?
Sealt saavad alguse kohvi- ja suitsunurga kibestunud jutud. Eriti kui juht on „unustanud”, et inimeste ärakuulamine ja nende „virisemise” talumine on tema palga sisse kirjutatud. Paraku jäävad kesktaseme juhtide käed oma inimeste aitamisel lühikeseks ja tippjuhtidel on mugavam kõrvad kinni katta.
„Töö ja koolituse” rubriik ootab arvamusi teemal „Kas väikse palgaga töötaja saab olla motiveeritud töötaja” aadressile
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 917 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee