Artiklid
- Üksikasjad
1. jaanuaril 2016. aastal jõustuvad muudatused välismaalaste seaduses, millega soodustatakse nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Ülevaade tööandjate jaoks olulisematest muudatustest:
Eestis lühiajaliselt viibiva välismaalase või tähtajalise elamisloa alusel viibiva välismaalase töötamine renditöötajana
Eestis lühiajaliselt viibivale välismaalasele või tähtajalise elamisloa alusel viibivale välismaalasele luuakse võimalus töötada Eestis ka renditöötajana kasutajaettevõtte juures töölepingu seaduse §6 lõike 5 tähenduses. Muudatuse tulemusena on Eesti tööandjatel võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted.
Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või anda välismaalasele elamisloa töötamiseks renditöötajana juhul, kui:
* Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning;
* tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist, mis tagaks renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmise.
Deposiitkonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning kui tegu on tähtajalise deposiidiga, siis peab deposiidil olev summa olema tagatud kogu lühiajalise töötamise või tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.
Tulenevalt renditöö olemusest, kus renditöötaja asub reaalselt tööd tegema kasutajaettevõtja juures, nähakse seaduses võrrelduna tavapärase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks elamisloa taotlemisega ette teatud erisused:
* lühiajalise töötamise puhul võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks personalirendiettevõtte põhitegevusala asemel kasutajaettevõtja põhitegevusala;
* kui välismaalane taotleb elamisluba töötamiseks renditöötajana, hinnatakse Eesti Töötukassa loa taotlemisel renditöötaja värbamise põhjendatust. Selgitatakse, kas kasutajaettevõtja töökohta on võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning kas töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja Eesti Töötukassa andmetele tuginedes;
* kui välismaalane teeb Eestis renditööd, on lisaks personalirendiettevõttele ka kasutajaettevõtjal kohustus kontrollida, kas tema juures renditööd tegeval välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.
Elamisluba töötamiseks
Eesti Töötukassa loa võib anda korraga mitme välismaalase Eestisse töölevõtmiseks senise ühe välismaalase asemel, kui vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eestist leida. Eesti Töötukassa luba ei ole enam seotud konkreetse välismaalase isikuga, sest Töötukassa ülesanne ei ole hinnata konkreetset välismaalast, vaid Eesti tööjõuolukorda.
Eestisse tööle tulnud välismaalasel võimaldatakse kasutada oma teadmisi ja oskusi maksimaalselt, lubades tal töötada samaaegselt mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. Muudatusega kaotatakse ära erisused, millega nõutakse teise tööandja juurde tööleasumisel Töötukassa luba või seaduses sätestatud määras töötasu maksmist.
Tippspetsialisti tööle võtmisel ei laiendata nõuet, et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. Taotlemiselt tuleb tööandjal esitada eelnimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
Laieneb asutuste ring, kes saavad tuua teadlasi lihtsustatud korras Eestisse tööle. Lisaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele saab tööandjaks olla õppeasutus, kel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või riigi – ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutus, kelle põhitegevusalaks on teadus- ja arendustöö.
Erandite hulka, kes võivad taotleda elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loata ning palgakriteeriumit täitmata, lisanduvad lisaks välismaalastele, kes on omandanud kõrghariduse Eestis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes, ka välismaalased, kes on omandanud kõrghariduse Eestis rakenduskõrgharidus õppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes.
Üldjuhul saab abikaasa taotleda elamisluba Eestis elava välismaalase juurde tingimusel, et viimane on Eestis elanud püsivalt kaks aastat. Erandite hulka, kelle puhul ei nõuta eelnevat kaheaastast Eestis elamist, lisanduvad bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes elamisloa õppimiseks saanud välismaalased.
Elamisluba ettevõtluseks
Kaotatakse tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saanud välismaalase Eestis töötamise erisused.
Eestist eemalviibimist on võimalik registreerida ka juhul, kui välismaalane kavatseb viibida ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemise eesmärgil.
Muud olulisemad muudatused
Taotlusprotsess muutub selgemaks ja vähem bürokraatlikumaks. Kasutusele võetakse uued standardiseeritud ja lihtsustatud taotlusankeedid ning korrastatakse taotlusele lisatavate lisadokumentide loetelusid. Muudatus puudutab nii kolmanda riigi kodanikke kui ka Euroopa Liidu kodanikke ja Eesti kodanikke.
Luuakse uus elamisloa andmise alus “tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks” välismaalasele, kes on vähemalt kolm aastat Eestis elanud ja kelle senine tegevus on olnud kooskõlas eelmise elamisloa tingimustega.
Luuakse pärast elamisloa kehtivuse lõppemist 90-päeva pikkune üleminekuperiood (v.a. Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Näiteks töötamiseks mõeldud elamisloa lõppedes on võimalus taotleda Eestist lahkumata elamisluba ettevõtluseks või õppimiseks mõeldud elamisloa lõppemisel minna üle elamisloale töötamiseks.
Üldjuhul tuleb elamisloa taotlus esitada välisriigis Eesti välisesinduses, kuid erandite hulka, kellel on võimalik elamisloa taotlus esitada Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses, lisanduvad järgmised alused:
* välismaalane, kellel on õigus viibida Eestis ajutiselt elamisloa kehtivuse lõppemist 90-päeva või 183 päeva (välistudengid ja teadlased/õppejõud);
* välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
* välismaalane, kes viibib Eestis seaduslikult, kui ta taotleb elamisluba õppimiseks riiklikult tunnustatud õppekava alusel bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes;
* välismaalane, kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes;
* välismaalane, kes viibib Eestis seaduslikult, kui ta taotleb elamisluba õppimiseks vabatahtlikuks teenistuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või -programmi raames;
* viimases kolmes punktis nimetatud välismaalase abikaasa, alaealised lapsed ja täisealised lapsed, kes terviseseisundi või puude tõttu ei ole suutelised iseseisvalt toime tulema.
Täpsem info:
PPA kodulehel (NB! muudatused lisatakse nende jõustumisel)
Infotelefonil 612 3000 (E-R 8.00-19.00)
Emaili teel
- Üksikasjad
naine.postimees.ee
Selle aasta alguses viidi läbi uuring, millest selgus, et vaid 41 protsenti töötajatest on viimase aasta jooksul julgenud küsida palgatõusu. 44 protsenti neist julgetest said, mida nad soovisid. Kas sina tahaksid ka rohkem teenida?
Esimene oluline samm on see, et sa julgeksid palgatõusust rääkida. Ülemusega rääkimine võib sind küll närviliseks muuta, kuid pea meeles oma sõnumit: «Ma tahaksin rohkem raha». Ülemus tahab ilmselt teada, millist palganumbrit sa silmas pead, seega ole valmis talle midagi vastama, soovitab Marie Claire.
Oluline nõuanne: ära ütle otse, et tahad rohkem raha saada; pigem ütle: «Ma loodan, et eelarve võimaldab mu palka tõsta» või «Mida ma võiksin teha, et rohkem palka saada?». Ära loe oma ülemusele üksikasjalikult ette kõiki asju, mida sa tööpäeva jooksul teed. Tõenäoliselt on ta sellega juba kursis. Pealegi oled sa tehtud töö eest juba palka saanud, palgatõusust rääkides võiks keskenduda hoopis tulevikule ja mainida neid asju, mida sa veel teha saaksid.
Arvesta sellega, et ülemus võib sulle eitavalt vastata, ka siis, kui sa oled tema jaoks väärtuslik töötaja. Sellisel juhul täna oma ülemust, et ta leidis sinu jaoks aega ja ütle, et sooviksid selle sama teema uuesti jutuks võtta poole aasta pärast. See näitab ülemusele, et sul on selge siht silme ees. Kuue kuu möödudes istuge uuesti koos maha ja paku välja uued eesmärgid, mida plaanid täitma hakata. Kui oled ülemusele märku andnud, et tahaksid palgatõusu, siis oled igatahes paremal positsioonil kui need, kes pole kunagi julgenud palgatõusu jutuks võtta.
Pea meeles, et palgatõusu küsides palud sa ülemusel investeerida sinna, kuhu tal võib-olla polnud plaanis raha eraldada. Tema jaoks on see investeering, kuid ta peab nägema, et see investeering on väärtuslik.
- Üksikasjad
Kuni 29-aastaste tööotsijate kandideerimisaktiivsus on tööportaali CV Keskus andmetel aastaga tõusnud 4,4 protsenti ning noorte palgasoov jääb 233 euroga alla Eesti keskmisele palgaootusele, kuid ei korva tööandjate silmis vähest töökogemust ja noorte tööturule sisenemine on endiselt probleemne.
Euroopa Liidus on alla 29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme töötus ning hiljutisest riigikontrolli kokkuvõttest selgus, et Eestis ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort vanuses 15-29 eluaastat, teatas CV Keskus.
Noorte kandideerimisaktiivsus tõusis möödunud aastal aga 4,4% ning on viimase nelja aastaga kasvanud koguni 17%, kuid tööjõupuudusest tingitud aasta-aastalt keerulisemaks muutuv olukord tööturul ei ole täna veel lihtsustanud noorte sisenemist tööturule ning seda suuresti tänu tööandja ja tööotsija ootuste lahkhelidele.
Enam kui 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29-aastaste tööotsijate palgasoov oli tänavu 920 eurot. Kõrgem haridustase loob küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ka ootusi.
Kõrgharidusega noore palgasoov kerkib 1080 euroni. Lisaks torkab noorte palgasoovides silma endiselt tugev sooline palgalõhe, kus mehed küsivad enam kui 1000-eurost brutopalka, kuid naiste palgasooviks on 795 eurot.
- Üksikasjad
Piia Puuraid
Eesti Päevaleht
„Kadunud” noortel on valikute rohkuses raske orienteeruda, seetõttu viivitatakse otsustega. Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, noori emasid, õigusrikkujaid kui ka lihtsalt seiklejaid. Riik soovib kolme aasta jooksul 4300 sellist noort haridus- või tööturule tagasi tuua.
Kristi kadus nii koolikaaslaste kui ka enamiku tuttavate jaoks pildilt keskkooli esimeses klassis, kui ta 16-aastaselt lapseootele jäi. Neiu pingutas kogu väest, et kümnes klass distantsilt ja väikese poja kõrvalt lõpetada, kuid emakohustused ja toe puudumine tegid oma töö. Peagi möödus aasta, kaks ja siis läks laps lasteaeda. Kristil oli aga keeruline tagasi kooli minna. Tema sõnul olid kõik vanad tuttavad juba ammu eluga edasi liikunud ja kuidagi totter oli noorte sekka õppima minna, kuigi kool pakkus talle võimalust. Täiskasvanute gümnaasiumi peale ta ei mõelnudki. Mõne nädala käis ta kohalikus poes müüjana tööl, kuid tüdines. „Ma ei näinud mingisugust põhjust seda tööd teha. Me saame hakkama ja mõtlesin, et küll ma jõuan ja saan ja olen ja ega aeg eest ei jookse.” Praegu on Kristi 24-aastane ja kahe lapse ema. Ta elab endiselt samas väikeses Jõgevamaa alevis, kus ta on sündinud ja kust ta pole kauemaks kui päevaks lahkunud. Niipea ta tööle minna ei kavatse.
Ka 27-aastane Tiit ei õpi ega tööta. „Ma ei näe nagu põhjust minna tööle näiteks kuhugile. Mitte et mul töö tegemise vastu oleks midagi, aga lihtsalt kõik asjad toimivad pluss mul jääb aega enda jaoks ja tegeleda asjadega ja mõelda, mis saab homme. Mul ei ole vaja rassima minna kuhugi,” seletas ta.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Kui töötaja kannatab vaimse vägivalla all, on juhtimises ja töökorralduses midagi väga valesti.
Alati, kui Reet tööruumi astus, jäid teised vait. Nad muigasid äraseletatud nägudega ja kinnitasid pilgud ekraanile. Vahel õhtuti mõtiskles Reet: kuidas küll toakaaslased kõigega õigeks ajaks valmis jõuavad, aga mina teen juba teist ületundi? Ühel päeval juhtus ta pealt kuulma kolleegi ärplemist heast elust, sest „üks tobu teeb ise teadmata kõik teiste eest ära ja teised saavad rahus kaubamajja minna”.
Reedale kui uustulnukale jäeti juba mitmendat kuud teha terve osakonna töö. Kas see on rebase ristimine? Tegelikult on see töökiusamine, mis erineb koolikiusamisest vast ainult selle poolest, et rusikad ja WC-sse lukustamine tööl tavaliselt käiku ei lähe. Tööl on meetodid „intelligentsemad”.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 912 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee