Artiklid
- Üksikasjad
Siiri Liiva,
reporter
«Tööandja ütles töölepingu üles koondamise tõttu ja koondamisteates oli märgitud, et tööandja maksab ka koondamishüvitist. Leping peaks lõppema kahe kuu pärast. Kui ma leian nüüd vahepeal teise töö ja lõpetan ise töölepingu, kas siis tööandja võib keelduda koondamishüvitise maksmisest?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Tööandjal on kohustus maksta koondamishüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses juhul kui töösuhe lõpeb koondamise tõttu. Kui töötaja leiab teise töö ning ütleb ise enne töölepingu üles, ei ole töösuhte lõppemise aluseks mitte koondamine, vaid töötajapoolne ülesütlemine, mille puhul hüvitise maksmise kohustust tööandjal ei ole.
Seega kui leping lõpeb enne koondamist hoopis töötaja algatusel, ei pea tööandja koondamishüvitist maksma. Samas kui töösuhte kiirem lõpetamine on mõlema poole huvides, saab lõpetada lepingu poolte kokkuleppel ning sellisel juhul on võimalik leppida kokku ka hüvitise maksmises.
- Üksikasjad
AUTOR: KERTU KALMUS
RUBRIIK: MAJANDUS
Saare maakonnas on keskmine brutokuupalk tõusnud aastaga vaid napid 20 eurot. Kui läinud aasta kolmandas kvartalis teenis saarlane keskmiselt 809 eurot, siis tänavu 829 eurot.
Vaadates tänavust aastat eraldi, siis aasta alguses on keskmine palk maakonnas olnud isegi madalam kui eelmise aasta lõpupoole. 2014. aasta lõpuks oli keskmine brutokuupalk Saare maakonnas statistikaameti andmeil 835 eurot, 2015. aasta esimeses kvartalis aga 778 eurot.
Kõrgeim on keskmine palk olnud maakonnas tänavu kevadel, kui keskmiselt vaatas saarlastele palgalipikult brutopalgana vastu 854 eurot.
Suvi avaldab mõju
Maksu- ja tolliameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa Eestis üle 1,5 miljardi euro, mida maksti välja 566 999 inimesele. Kolmanda kvartali mediaanpalk oli 733 eurot kuus.
Saare maakonna mediaanpalk oli maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul aga grammi võrra suurem – 737 eurot – ja seda maksti 13 494 inimesele.
Maksu- ja tolliameti Saaremaa büroo juhataja Olev Martinsoni sõnul tuleb tõdeda, et Saare maakonna keskmise palga tase võrdluses teiste maakondadega on ka varasematel aastatel olnud arutelu teemaks, kuid aktsepteeritavaid põhjendusi palgaerinevusele tema teada siiani leitud ei ole.
Temagi kinnitas, et tänavune maakonna kolmanda kvartali mediaanväljamakse oli 737 eurot. Seejuures on arvesse võetud kõik inimesed, kellele väljamaksed on tehtud, sõltumata, kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest.
“Muidugi avaldab kolmandale kvartalile mõju suvine turismihooaeg, mil võetakse tööle rohkem inimesi ja osalise tööajaga,” nentis Martinson. “Kuigi see puudutab kõiki maakondi, avaldab see asjaolu siiski rohkem mõju Saare maakonnas.”
Tulude, sealhulgas palkade tõus, kajastub Olev Martinsoni sõnul muu hulgas ka füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide andmetes. “Siin võib märkida, et 2014. aasta deklareeritud keskmine tulu on maakonnas võrreldes aasta varasemaga kasvanud 4,6%,” märkis Martinson. “Loomulikult võiks kasv olla suurem, lootust peab ikka olema.”
Vaadates, kuhu paigutub Saare maakond brutokuupalga suuruselt teiste maakondadega võrreldes, siis fakt on see, et meist eespool on üheksa, järel sörgib aga viis maakonda. Meile järgnevate Ida-Viru, Pärnu, Valga, Jõgeva ja Põlva maakonna palganumbrite vahed on üsna väikesed.
Saare maakonnas oli brutokuupalk kolmandas kvartalis näiteks vaid 1 euro suurem kui Ida-Virumaal. Pärnakate palgasumma oli saarlaste omast aga vaid 3 eurot väiksem.
Kõige madalam oli palk kolmanda kvartali lõpus Põlvamaal, kus teeniti keskmiselt 772 euro suurust brutopalka.
Kõrgeim oli palk, nagu ikka, Harjumaal. Seal oli statistikaameti andmeil keskmine brutopalk kõnealusel perioodil 1169 eurot. Saare maakonnast eespool paiknevad veel Tartu, Rapla, Viljandi, Lääne, Lääne-Viru, Hiiu, Võru ja Järva maakond.
Alla viie euro tunnis
Keskmine brutotunnipalk on tänavu liikunud samuti üles ja alla. Kui esimeses kvartalis oli see Saare maakonnas 4,97 eurot ja teises 5,25 eurot, siis kolmandas kvartalis oli keskmine tunnipalk maakonnas taas alla viie euro – 4,92 eurot.
Eesti arvestuses oli keskmine kuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1054 eurot. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta III kvartalis statistikaameti andmetel pea kõigil tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevustes, kus oli langus 0,3%. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes majutuses ja toitlustuses (16,8%), samuti kunsti-, meelelahutus- ja vaba aja aladel (12,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (10,9%).
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu III kvartalis 1408 eurot ja tunnis 9,97 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tõus vastavalt 6,7% ja 6,8%.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Mis on osaajaga töötades teisiti kui täiskohaga palgal olles? Kas põhipuhkuse pikkus on sama?”
Osaajaga töötavale inimesele kehtivad samasugused õigused ja kohustused nagu täistööajaga töötajale. Ka puhkus peab olema vähemalt 28 kalendripäeva ja selle tasu arvutatakse samuti üldises korras. Kuna töötasu on väiksem, jääb ka puhkusetasu väiksemaks kui täistööajaga töötades.
Töötasu tuleb maksta kokkulepitud tööajaga võrdeliselt, lähtudes kehtivast töötasu alammäärast 390 eurot kuus. Kui kuupalgaline töötaja töötab n-ö poole kohaga ehk neli tundi päevas või 20 tundi nädalas, peab ta saama vähemalt 195 eurot kuus ehk poole täiskoha alammäärast. Vahel unustatakse, et osalise tööaja puhul algab ületunnitöö kohe pärast kokkulepitud tööaega. Töölepingus on mõistlik tööaeg täpselt esitada, et vältida vaidlusi, millal töötaja peab tööl olema ja millal mitte.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
CV-Online-i läbi viidud Baltikumi tööturu-uuringust selgub, et 35% Eesti tööandjate hinnangul aitaks pagulaste rakendamine leevendada tööjõupuudust Eesti tööturul.
„Uuringu tulemused näitavad, et Eesti tööandjad on Baltimaade lõikes kõige positiivsemalt meelestatud pagulaste rakendamise osas kohalikul tööturul. Eestis arvab 35% tööandjaist, et see võiks leevendada tööjõupuudust, Lätis 20% ning Leedus 17%. Seejuures leitakse, et pagulaste arv peaks olema suurem, et sellel oleks kohalikule tööturule märgatav mõju,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Samast uuringust tuli välja, et 40% Eesti tööandjatest planeerib järgneva 6 kuu jooksul töötajaid värvata ning 50% Eesti tööandjate hinnangul on värbamisi keerulisem läbi viia kui aasta tagasi.
„Nii antud uuring kui turu üldised trendid näitavad, et töötajate leidmine on üha keerulisem enamike tööandjate jaoks. Iga järgnev värbamine on kulukam kui eelmine ning osad tööandjad näevad pagulaste värbamises ühte võimalikku viisi tööjõupuudusega toime tulemiseks,“ kommenteeris Gross uuringu tulemusi.
CV-Online viib iga-aastaselt läbi Baltikumi tööturu-uuringut, millele vastas sel aastal üle 2600 ettevõtte esindaja Eestist, Lätist ja Leedust.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
ärileht.ee
Lugeja küsib:
„Elan tööandjale kuuluvas korteris. Sain koondamisteate, kahekuulise etteteatamisega. Kas see tähtaeg laieneb ka korteri vabastamisele? Üürilepingut mul pole, töölepingus on vaid lause, et lepingu kehtivuse ajal on mul õigus elada tööandjale kuuluvas korteris aadressil X ning üür arvestatakse palgast maha.”
Teadmata, kuidas täpselt on see tööandja soodustus elamispinna kasutamiseks töölepingus kokku lepitud, ei oska üksikasjalikult vastata.
Tõenäoliselt aga tuleb lepingu lõppemisel korter vabastada. Üürilepinguid, sh eluruumi üürilepinguid, reguleerib võlaõigusseaduse 15. peatükk.
Kui soovite saada selle seaduse kohta selgitusi, soovitan pöörduda õigus- või advokaadibüroosse.
Lehekülg 910 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee