Üksikasjad

Avaldatud: 29 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Tööülesandeid ja ametikohta saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Lugeja küsib: „Kui ettevõtted ühinesid, jätsid juhid mõneks ajaks ametisse kõik töötajad, et parimad aja jooksul välja sõeluda. Uuest aastast ootab paljusid ees koondamine, teisi tööülesannete muutmine ja lepingute ümbertegemine. Kuuldavasti on plaanis üle vaadata kõik senised tingimused: palk, ametinimetus, struktuur jne. Kui uus ametikoht ja pakutav leping ei täida minu kui töötaja ootusi, kas siis tööandja on kohustatud mind koondama?”

Töötajate senised töölepingud pidid ettevõtete ühinedes muutumatuna kehtima jääma. Kui nüüdseks on selgunud, et kõigile tööd ei jätku ja tööd tuleb ümber korraldada, tekib tööandjal koondamise olukord.

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Tööülesandeid ja ametikohta saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Lugeja küsib: „Kui ettevõtted ühinesid, jätsid juhid mõneks ajaks ametisse kõik töötajad, et parimad aja jooksul välja sõeluda. Uuest aastast ootab paljusid ees koondamine, teisi tööülesannete muutmine ja lepingute ümbertegemine. Kuuldavasti on plaanis üle vaadata kõik senised tingimused: palk, ametinimetus, struktuur jne. Kui uus ametikoht ja pakutav leping ei täida minu kui töötaja ootusi, kas siis tööandja on kohustatud mind koondama?”

Töötajate senised töölepingud pidid ettevõtete ühinedes muutumatuna kehtima jääma. Kui nüüdseks on selgunud, et kõigile tööd ei jätku ja tööd tuleb ümber korraldada, tekib tööandjal koondamise olukord.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 detsember 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

«Saime kirja tööinspektsioonilt, et meie ettevõttes on toimunud tööõnnetus ja ma pean koostama tööõnnetuse raporti ja saatma selle tööinspektsiooni, aga minu teada pole meil tööõnnetust juhtunud. Mida me nüüd tegema peaks?» uurib lugeja.

Vastab töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Piret Kaljula.

Kui töötaja pöördub arsti poole ja ütleb, et ta sai vigastada tööd tehes, siis on arst kohustatud teavitama tööinspektsiooni juhul, kui tegemist on raske vigastusega või määrab arst kerge tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse. Samuti teavitab arst tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest. Tööinspektsioon informeerib tööandjat teate saamisest. Tööinspektsioon edastab saabunud informatsiooni, juhtumi asjaolud selgitab välja tööandja.

Seda, kas arsti teates oleva õnnetuse puhul on tegemist tööõnnetusega otsustab tööandja, kellele on seadusega pandud kohustus viia läbi tööõnnetuse uurimine. Selleks, et selgitada välja, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte selgitab tööandja välja, kas töötaja täitis õnnetuse juhtumise ajal tööülesandeid. Samuti tuleb võtta kannatada saanud töötajalt seletus õnnetuse asjaolude kohta.

Tööõnnetusega on tegemist kui töötaja sai vigastada tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Juhul, kui tööandja jõuab uurimise tulemusena järeldusele, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, saadab tööandja tööinspektsioonile vabas vormis akti, milles kirjeldab juhtumi asjaolusid ja põhjendab, millest tulenevalt ei pea tööandja toimunud õnnetust tööõnnetuseks.

Arst võib tööõnnetuse teatise saata ka näiteks sellepärast, et arst ja patsient on teineteisest mööda rääkinud – arst küsib, kuidas inimene viga sai ning inimene vastab, et tegin tööd ja kukkusin redelilt alla. Arst märgib õnnetuse põhjuseks tööõnnetuse aga töötaja tegi näiteks vabal päeval kodus remonti – tööd – ja kukkus redelilt alla.

Kui selgub, et tegemist oli tööõnnetusega tuleb tööandjal viia läbi tööõnnetuse uurimine ning koostada raport. Raport tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Tööõnnetuse uurimine tuleb läbi viia ka siis kui teave tööõnnetuse toimumisest jõudis tööandjani hilinemisega kuna kannatanu tööandjat ei teavitanud ning ka arst ei saatnud tööõnnetuse teatist.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maria Reinik, reporter

«Töötan kaupluses. Sinna on paigaldatud ka valvekaamerad mis idee järgi on võimalike poevaraste jälitamiseks. Paraku kasutab kaupluse juhtkond neid kaameraid hoopis töötajate jälgimiseks. Kas selline tegevus on seadusega lubatud? Töötajad pole kirjalikku nõusolekut andnud et neid üleüldse vastu tahtmist kaamerate kaudu jälgida võib. Töölepingus sellist punkti ka sees pole. Kas tööandja tohib nõuda ka allkirja töösisekorra eeskirjade muudatustele eriti kui need on muutunud töötajaid ahistavamateks (kaamerad, liikumiste jälgimine jms)? Kui see tegevus on seadusega vastuolus siis kuhu tuleb pöörduda kaebuse esitamiseks?»

Vastab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja:

Inspektsioonil ei ole võimalik konkreetset juhtumit hinnata, kui täpsed asjaolud ei ole teada. Antud olukorras me näiteks ei tea, mille põhjal töötajad väidavad, et kaamerad on paigaldatud ainult töötajate pidevaks jälgimiseks ja kuidas kaamerad on paigaldatud. Puudub teave selle kohta, kui suures ulatuses ja kus töötajad pildile jäävad ja kes ning kuidas seda kaamerapilti jälgib. Puudub ka teise poole ehk tööandja selgitus.

Tööandjal on õigus kaamerad paigaldada isikute ja vara kaitseks. Sellest tuleb nii kliente kui töötajaid kindlasti teavitada. Isikute ja vara kaitseks võib kaamerad paigaldada nii kliente kui töötajaid silmas pidades. Isikuandmete kaitse seadus ei kohusta tööandjat sellisel eesmärgil paigaldatud kaamera kasutamiseks võtma töötajalt kirjalikku nõusolekut. Seega, kui tööandja suudab põhjendada, et kaamerad on paigaldatud isikute ja vara kaitseks ja filmimisest on inimesi teavitatud ning nende õigusi ei ole ülemääraselt kahjustatud, ei ole tegemist seaduse rikkumisega.

Tööandjal tuleks reguleerida olukord eraldi kirjalikult kas töölepingus või võtta töötajalt kirjalik nõusolek juhul, kui kaameraid kasutatakse muuks otstarbeks kui isikute või vara kaitseks, näiteks tööajast kinni pidamise jälgimiseks.

Kui töötaja kahtlustab, et tema suhtes toimub ülemäärane jälgimine, nt lõunapausil ja tema privaatsust riivatakse, saab ta esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile.

Soovitame tutvuda inspektsiooni koostatud kaamerate kasutamise juhendiga.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. 24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus vaid kohustus.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid. Kuigi riigipühal töötamise eest tuleb maksta 2-kordset töötasu ja ületundide eest 1,5-kordselt, siis riigipühal ületunnitööd ei tasustata kokku 3,5-kordselt vaid kehtib põhimõte, mille kohaselt niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse.

Näide 1: Töötajal, kes töötab tavapäraselt esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas, on riigipühal töötamine ületunnitöö. Kui töötaja tunnitasu on arvestuslikult 4 eurot, siis olukorras, kus töötaja peab näiteks hädavajadusest tingituna täitma tööülesandeid 24. detsembril 8 tundi ning pooltel on kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahas, teenib töötaja selle päeva eest töötasu 80 eurot (4x2 + 4x0,5 x 8).

Näide 2: Töötaja, kelle tööaega summeeritakse, töötab 4-kuulise arvestusperioodiga (september-detsember) ja tema tööajakavajärgne tööpäev on 24. detsember (12-tunnine vahetus). Töötaja tunnitasu on 4 eurot. 24. detsembri tööpäeva tasu on sel juhul 4x2x12=96 eurot ja see makstakse välja detsembrikuu töötasuga. Kuna detsembris lõppeb ka arvestusperiood, siis selguvad ka ületunnid. Ületundide olemasolul tuleb need hüvitada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas koos detsembrikuu töötasuga (4 x 0,5 x ületunnid).

Küsimuste korral on Tööinspektsiooni poole võimalik pöörduda infotelefonil 23. ja 31. detsembril kuni kella 13.00. Muudel päevadel võtab Tööinspektsioon kõnesid ja kirjasid vastu tavapärastel aegadel. 24., 25., 26. detsember ja 1.jaanuar nõustamist ei toimu.

Tööinspektsioon soovib kõigile turvalist ja rahulikku pühade aega!