Üksikasjad

Avaldatud: 05 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Kas ületunnid või mitte, sõltub tööajaarvestusest.

Lugeja küsib: „Töötan laos, kus temperatuur on ööpäev läbi +5 kuni +7 kraadi. Vahetus selles ruumis kestab kaheksa tundi. Ühel nädalal töötan järjest kuus päeva, teisel viis, kalendrikuus tuleb seega kaks viiepäevast ja kaks kuuepäevast töönädalat. Kas tööandja kehtestatud töögraafik on seaduslik? Kui saan praegu puhkepäevi ettenähtust vähem, siis kas selle võrra on mu põhipuhkus pikem? Kas tööpäevad nii madala temperatuuriga ruumis annavad lisapuhkusepäevi või muid soodustusi?”

Kahjuks ei selgu küsimusest, milline tööajaarvestuse viis on töölepingus kokku lepitud. Summeeritud töö­ajaarvestuse korral võib selline tööajajaotus olla seaduslik, kuid tingimusel, et oleks järgitud tööaja üldist normi. Ühekuulise arvestusaja korral on näiteks jaanuaris kalendrijärgsete töötundide arv 160 (20 kalendrijärgset tööpäeva korrutatult kaheksa täistööaja tunniga) ja nii palju tunde tuleb jaanuaris tööd teha.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Kasuliku poole pöördus lugeja, kellel tekkis tööandjana küsimus, kas uue aastanumbri sees välja makstav 2015. aasta detsembrikuu palk arvestatakse uue või vana töötasu alammäära järgi.

Lugeja küsimus:

"Arvestan töötasu alammäära saavale töötajale detsembrikuu töötasu, mille väljamakse toimub 7. jaanuaril sel aastal. Küll aga, töötasu alammäär jaanuaris suurenes. Kas detsembrikuu töötasu arvestan uue või vana alammäära järgi?

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:

"Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi töö eest makstav tasu olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, ei tohi töötajale maksta vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastava summa.

Töötasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2016. a täistööaja korral 430 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 2,54 eurot.

Kuna detsembrikuu töötasu on välja teenitud enne 1. jaanuari 2016. a, arvestatakse detsembrikuu töötasu veel vana alammäära alusel (kuutasu 390 eurot, tunnitasu 2,34 eurot).

Küll aga tuleb töötasu makstes arvestada aasta alguses kehtima hakanud uute maksumääradega. 2016. aastal kehtivate maksumäärade kohta leiate informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt: http://www.emta.ee/index.php?id=37532.

Seega arvestatakse detsembrikuu töötasu vana, 2015. aastal kehtinud alammäära alusel, kuid töötasu välja maksmisel kehtivad uued maksumäärad.

LOE VEEL:
Eesti Advokatuur vaidleb vastu: töölepingus võib kasutada sõnastust "palk makstakse hiljemalt 10. kuupäevaks" (38) 17. detsember 2015
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/eesti-advokatuur-vaidleb-vastu-toolepingus-voib-kasutada-sonastust-palk-makstakse-hiljemalt-10-kuupaevaks?id=73226101

Puhata 28 päeva järjest või jupitada? "Jumal, saaks puhkust kas või osade kaupa, aga ei sedagi!" (72) 14. juuli 2015
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/puhata-28-paeva-jarjest-voi-jupitada-jumal-saaks-puhkust-kas-voi-osade-kaupa-aga-ei-sedagi?id=71911335

Üksikasjad

Avaldatud: 05 jaanuar 2016

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kerli Kivistu, reporter

Töötuskindlustushüvitist on sellel aastal võimalik saada maksimaalselt 1303 eurot ja 86 senti kuus, kuid minimaalne töötuskindlustushüvitis 31 kalendripäeva eest on käesoleval aastal 201 eurot ja viis senti.

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 28 eurot ja 4 senti, mille töötukassa arvutab möödunud aastal makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 protsenti ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.

Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. 2016. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeva 42 eurot ja kuus senti päevas ja alates 101. päevast 33 eurot ja 65 senti päevas.

Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 606 999 inimest, mis on 4442 inimest rohkem kui 2014. aastal.

Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 4 eurot ja 41 senti päevas, eelmisel aastal oli töötutoetuse päevamäär 4 eurot ja 1 senti. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär on 136 eurot ja 71 senti.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Uue aasta jaanuarist hakkavad kehtima mitmed seadusemuudatused, mis mõjutavad ka elanike rahakotti: alampalk tõuseb, maksuvaba tulu suureneb ning peretoetused kasvavad.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus teeb olulisematest inimeste rahakotti mõjutavatest muudatustest ülevaate.

Alampalk tõuseb 430 euroni

Alampalk, millega on seotud mitmed teised tulud ja kulud, tõuseb 2016. aastast 40 euro võrra ehk 430 euroni. Sellega seoses suurenevad lastevanemate kulud omavalitsustes, kus lasteaia kohatasu on seotud alampalgaga.

„Näiteks on vanemate kanda jääv lasteaiatasu Tallinnas 10,6%, Pärnus 12%, Tartus 11% ja Kuressaares 9% töötasu alammäärast, nii et vanemad peavad arvestama 3-8-eurose kohatasu tõusuga,“ märkis teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Peretoetused kasvavad

Lastega peresid puudutab ka see, et alates 1. jaanuarist suureneb lapsetoetus 5 euro võrra ehk 50 euroni pere esimesele ja teisele lapsele. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta jääb samaks ning on ka edaspidi 100 eurot kuus.

Lastega seotud toetustest kasvab vanemahüvitise ülempiir 2015. aastaga võrreldes 175 euro võrra ehk 2549 eurolt 2724 euroni. Lapsi üksinda kasvatavate vanemate jaoks suureneb aga igakuine elatis, mis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud alampalgast ehk 215 eurot.

Maksuvaba tulu suureneb

Uuest aastast suureneb maksuvaba tulu 2040 euroni aastas ehk 170 euroni kuus. Seejuures ei tõuse laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu, mis jääb endisele tasemele (154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas). „Maksuvaba tulu ja peretoetuste kasvu mõjul suureneb uuest aastast kahte last kasvatava ja kahe keskmist palka saava leivateenijaga pere sissetulek aastas umbes 200 euro võrra,“ kommenteeris muudatusi Lee Maripuu.

„Teisest küljest sööb suurema osa lastetoetuse tõusust lasteaia kohatasu kallinemine. Tallinnas viib kohatasu pere eelarvest järgmisest aastast senise 41,34 euro asemel 45,58 eurot ehk kahe lapse puhul kuus 8,48 eurot rohkem kui tänavu, nii et väike lastetoetuse tõus katabki vaid lastehoiu kallinemise,“ tõdes Maripuu.

Veel võib Maripuu sõnul eraisiku seisukohast ebasoodsa muudatusena välja tuua mahaarvamiste kogusumma vähendamise. Alates 2016. aastast vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 1920 eurolt 1200 eurole.

Muudatus puudutab alates 2016. aastast eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning heategevuslikke kingitusi ja annetusi. Samuti ei saa järgmisest aastast koolituskuludena tulust maha arvata autokooli ega täiskasvanute huvikoolituse kulusid.

Muutub üüritulu maksustamine

Jaanuar toob kaasa muudatusi kinnisvara üürileandjatele – neil tasub teada, et eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse edaspidi tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.

„Näiteks kui eraisik üürib välja korterit, mille igakuine üür on 300 eurot, maksustatakse 3600-eurosest aastatulust tulumaksuga 80% ja 720 eurot ehk viiendiku saab omanik maha arvata üürimiskulude katteks. Sellist mahaarvamist rakendatakse kõigile üürileandjatele sõltumata kulutuste tegelikust suurusest ning kuludokumente, näiteks remondiarveid või tðekke, ei pea maksuametile esitama,“ selgitas muudatusi Lee Maripuu.

Lähetuse päevaraha tõuseb

Tihti reisivatel töötajatel tasub teada, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendatakse seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kui lähetus kestab kauem kui 15 päeva või on mitu lähetust samas kalendrikuus, on edasiste päevade eest päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.

Tõusevad nii pensionid kui pensioniiga

Üldine pensioniiga Eestis on praegu meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Meeste ja naiste pensioniea ühtlustamiseks hakkab 2016. aastast kehtima ka naistele pensioniiga alates 63. eluaastast. Keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 5,5% ehk 396 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks. Pensionide täiendav maksuvaba tulu kasvab uuest aastast 225 euroni kuus.

Olulisemad muudatused alates 1. jaanuarist 2016:

- Töötasu alammäär tõuseb 390 eurolt 430 euroni;

- Lähetuse päevaraha tõuseb 32 eurolt 50 euroni.

- Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 154 eurolt 170 euroni kuus (2040 eurot aastas);

- Autokooli, samuti täiskasvanute huvikoolituse kulusid ei käsitleta enam mahaarvatavate koolituskuludena;

- Maksustatakse 80% füüsilisele isiku eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust;

- Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 45 eurolt 50 euroni;

- Vanemahüvitise määr on 390 eurot, ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk ehk 2724,36 eurot;

- Toimetulekutoetus tõuseb 90 eurolt 130 eurole;

- Töötutoetuse päevamäär tõuseb 4,41 euroni ehk ligi 137