Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2016

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Ärileht

Maksu- ja tolliameti, statistikaameti ning ettevõtjate ja teiste riigiasutuste esindajad leppisid kokku, et esimeses järjekorras vähendatakse ettevõtjate koormust palga ja tööjõu andmete esitamisel.
Tehniline lahendus palga ja tööjõu andmete edastamise automatiseerimiseks valmib hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks, teatas maksu- ja tolliamet.

Selle aasta sügiseks peab olema kokkulepitud, milliseid andmeid palga ja tööjõu kohta riik ettevõtjatelt üldse küsib ja mida on võimalik koguda olemasolevate andmebaaside kaudu. „Eesmärk on aasta lõpuks saada kokkulepped ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega nii kogutavates andmetes kui võimalikult parimas tehnilises lahenduses,“ märkis maksu- ja tolliameti juht Marek Helm. „Terve järgmine aasta jääb tehnilise poole arendamiseks ning ettevõtjatel selle testimiseks.“

Palka ja tööjõudu puudutava andmevajaduse väljaselgitamiseks on statistikaamet saatnud ministeeriumidele ning kohalikele omavalitsustele palve vaadata aprilli lõpuks kriitiliselt üle avaldatava statistika tegelik vajadus.

„Riik peab senised töised rutiinid ja päritava info asjakohasuse üle vaatama, et suudaksime ka sisuliselt vähendada andmeedastuse koormust ettevõtjale,“ ütles statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.

„Aruandlus 3.0“ projekti eesmärk on luua riigi toimimiseks olulise väärtusega personali-ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Liina Valdre, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Euroopa Komisjon plaanib töötajate lähetamise direktiivi muutmist. Eesti tööandjate keskliit on muudatuste vastu, kuna see tooks liidu hinnangul kaasa hindade kasvu ning vähendaks Eesti konkurentsivõimet.
Tööandjad leiavad, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet ning puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles selle aasta suvel.

"Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, siis toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti peaks seisma selliste muudatuste vastu," kirjutas keskliidu juht Toomas Tamsar tagasisides sotsiaalministeeriumile.

Euroopa Komisjon on nimelt teinud ettepaneku töötajate lähetamise direktiivi muutmiseks. Ettepanekute kohaselt piirataks näiteks lähetamise aeg maksimaalselt 24 kuuga (edasi kohalduks sihtriigi tööõigus) ja kehtestataks lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustus.

Lisaks antakse liikmesriikidele võimalus kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised) ning lähetatud renditöötajatele kohaldataks sihtriigi tööõigust võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.

Vaidluste oht

Lähetamise maksimaalse aja piiramine 24 kuuga oleks tööandjate hinnangul selline muudatus, mis tooks kas vaidlused küsimuses, kas tegemist on ikka täpselt sama ametikohaga, kuhu teine (asendustöötaja) saadetakse. Näitena võiks tuua Eestis koondamise situatsiooni olemasolu tuvastamise töölepingu lõpetamisel ja uue töötaja tööle võtmisel.

Lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustusel on tööandjate hinnangul kaugemale ulatuv mõju, kuna tõenäoliselt hakkavad Eesti inimesed välisriikides oma töökohti kaotama.

"Leiame, et tegemist on niinimetatud vanade Euroopa riikide siseturu kaitse abinõuga, millega püütakse Ida-Euroopa riikide töötajaid eemal hoida," leiavad tööandjad oma tagasides ministeeriumile.

Muudatus, mis kohustab liikmesriikide ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused, eeldab tööandjate hinnangul ettevõtetelt oma lepingupartnerite kohta kontrolli teostamist.

See omakorda suurendab tööandjate keskliidu hinnangul nende ettevõtete administratiivset koormust. Nimetatud muudatus läheb vastuollu riigi plaaniga halduskoormuse vähendamiseks ning tööandjad on sellisele administratiivse koormuse kasvatamisele resoluutselt vastu.

Euroopa Komisjoni muudatusettepanekuid ei toeta ka Euroopa tööandjate ühendus.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2016

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Pille Mölder, tööotsija
Eesti Päevaleht

Pensioniiga on kümne aasta võrra tõstetud, kuid otsustajad arvavad ikka, et 55-aastaselt inimeselt pole enam midagi loota.
Olen 54-aastane ja praegu töötu. Lahkusin omal soovil ja täiesti teadlikult eelmisel aastal tegevjuhi ametikohalt firmast, kus olin töötanud viimased 16 aastat. Eelarve koostamine, turundus, personali värbamine ja kõik muu, mis käib kaasas ühe firma igapäevase tegevuse ja selle laienemisega, oli minu tööelu osa.

Miks ma sealt lahkusin? Tahan veel mõnda uut valdkonda tundma õppida. Tean, et mul on piisavalt kogemusi ja tahtmist ennast mõnes uues firmas teostada. Tean, et just praeguses elufaasis on mul maailmale palju pakkuda. Mul on töökogemusi ja ka elukogemusi.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib: „Osakonnast lahkus kaks töötajat ja ettevõte ei kavatse kulude kokkuhoiu eesmärgil neile asemikke palgata. Töömaht on sama, eeldatakse, et allesjäänud saavad hakkama. Palgatõusu küsimuse peale ähvardati koondada, ületunnitöö eest pole firmas kunagi makstud, kehtib põhimõte, et töö tuleb õigeks ajaks ära teha. Mitme tunniga, ei huvita kedagi. Kas ja mida saavad töötajad ette võtta?”

Ühiselt saavad töötajad nii mõndagi ette võtta. Kui firmas ei ole ametiühingut ega soovita seda luua, siis võib üldkoosolekul valida töötajate usaldusisiku, kellele antakse volitus töösuhete korrastamise, palgaläbirääkimiste, töönormide kehtestamise, kollektiivlepingu sõlmimise jms üle tööandjaga läbi rääkida. Töötajate usaldusisiku seaduse järgi võib üldkoosoleku kokku kutsuda siis, kui osaleb vähemalt 10% tööandja töötajaid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.