Üksikasjad

Avaldatud: 12 april 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Märtsis lõppes registreeritud töötute arvu suurenemine ning võrreldes veebruari lõpuga registreeritud töötute arv mõnevõrra vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 30 725 inimest ehk 4,9% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Kõrgeim oli märtsis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,0%) ja Valgamaal (9,0%) ning madalaim Harjumaal (3,4%) ja Tartumaal (3,8%).

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul oli registreeritud töötute arvu vähenemine märtsis ootuspärane ning tõenäoliselt vähenemine jätkub, kuigi mitte sama kiires tempos kui eelmisel aastal. Veel lisas ta, et selle aasta algusest on hästi käivitunud uued teenused, mis on mõeldud ka töötavatele inimestele, näiteks märtsis käis töötukassas karjäärinõustamisel pea 700 inimest, kes ei ole töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid märtsi lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (21%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).

Märtsikuu jooksul lisandus veebruarikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4 468 uut tööpakkumist, millest 39% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7 736. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (26%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (16%) ning lihttöölistele (15%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales märtsis 4 199 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 357 inimest. Tööpraktikal osales 1 078, tööharjutusel 1 123 ning tööklubis 780 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 901 korral. Lisaks registreeritud töötutele käis märtsis töötukassas karjäärinõustamisel 670 töötavat või mitteaktiivset inimest. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 36 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 47 uut töökohta. Palgatoetusega oli märtsis töötamas 904 inimest. Lisaks osales veel 3 771 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Märtsikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4 243 inimest.

Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 10 213 inimesele ehk 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 388 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,2 miljoni euro. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai märtsis 8 532 inimest ehk 24% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 549 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1 486 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 771 tuhande euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 53 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 507 eurot ning hüvitisteks maksti märtsis üle 183 tuhande euro.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Mitmel töökohal töötav puudega last kasvatav naine sai enda üllatuseks teada, et peab ühele tööandjale tagasi maksma lisapuhkusepäevade eest makstud raha.

«Mul on mure. Töötan osalise koormusega kahes kohas ja peres kasvab puudega laps,» kirjutas Marina. Kuna tal on puudega laps, siis seaduse järgi võib ta võtta ühe lisapuhkuse päeva kuus lapse hooldamiseks. Naine kirjutaski avaldused mõlematele tööandjale ja tema kinnitusel öeldi talle sotsiaalkindlustusametist telefonitsi, et nii on õige. «Aasta alguses selgus, et pean tööandjale puhkuse raha tagasi maksma, kuna sotsiaalamet maksab ainult ühele tööandjale raha tagasi,» oli naine jahmunud.

Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste üksuse nõuniku Piret Suure sõnul on juhul, kui töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures ning on kasutanud lapsepuhkust erinevate tööandjate juures, töötajal õigus tasustatud lapsepuhkusele ühekordselt. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab lapsepuhkuse kasutamise vaid ühekordselt.

«Seaduse mõte ei ole tagada töötajale lapsepuhkuse kasutamise korral mitmekordne lapsepuhkuse hüvitis,» rõhutas ametnik. Ta lisas, et kuna lapsepuhkuse kasutamise eesmärk on vanemale täiendava vaba aja andmine lapsega tegelemiseks, siis tuleb töötajal kokku leppida teis(t)e tööandja(te)ga, et ta kasutab samal ajal nende juures lapsepuhkust. «Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks võib kanda puhkused iga aasta kõikide tööandjate juures puhkuse ajakavasse,» soovitas ta.

Tarbija»Rahakott
Toimetaja: Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kui Islandil ja Iisraelis saab alla poole töötajatest oma töö neljakümne nelja tunniga tehtud, siis Soomes ei tööta üle 44 tunni nädalas ligi 80 protsenti töötajatest, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.

Kõige pikemad töönädalad on Venemaal, kus üle kolmandiku töötajatest töötab üle 60 tunni nädalas. Eestis piirdub 44-tunnise töönädalaga veidi üle 60 protsenti töötajatest, kirjutab ERRi teadusportaal.

Mehed teevad kõigis riikides rohkem ületunde kui naised. Eestis töötab üle 40 tunni nädalas 51 protsenti meestest ja 37 protsenti naistest.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Marina Lohk
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksutagastus hakkab toimima alates järgmise aasta 1. jaanuarist ning see puudutab inimesi, kes teenivad alates alampalgast kuni kolmekordse vaesuspiirini ehk 390 eurost kuni ligi 600 euroni, ütles rahandusminister Sven Sester.

Maksutagastuse arvutamise puhul võetakse arvesse absoluutset vaesuspiiri, mis sel aastal on 205 eurot. Kui brutopalk on näiteks 500 eurot, võetakse sellest maha 35%, saadud tulemus lahutatakse 205-st ning korrutatakse 12-ga, vahendab ERR-i uudisteportaal.

"500-eurose brutopalgaga inimese puhul on aastane võit 360 eurot," märkis Sester.

Maksutagastusi hakatakse tegema kord aastas üldise tuludeklaratsiooni alusel.

Vaata videointervjud Sven Sesteriga siit
http://uudised.err.ee/v/majandus/3a237f72-88b7-4aaf-a7f2-080871d5286a.