Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Katrin Helend-Aaviku

Tööandjate keskliit ei hüppa just rõõmust lakke ametiühingute ettepaneku peale hakata haigestunud töötajatele maksma hüvitist esimesest haiguspäevast. Kusjuures neli esimest haiguspäeva maksaks kinni just tööandja, edasi haigekassa.

"Kui riik otsustas suure kriisi ajal jätta esimeste haiguspäevade kulu töötaja kanda, oli põhieesmärk vähendada väga kergekäelist haiguspäevade võtmist. Kahjuks teame täna, aastaid hiljem, et soovitud kujul see lahendus ei töötanud, nüüd on parandades löödud paraku pendel teise serva ja oleme alguses tagasi," räägib tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Praegu on haigushüvitise maksmise kord selline, et kui töötaja haigestub ja jääb haiguslehele, siis kolme esimese päeva eest talle haigushüvitist ei maksta. 4.–8. haiguspäevani maksab talle hüvitist tööandja ja alates 9. päevast teeb seda haigekassa. Hüvitise määraks on 70 protsenti päevatulust. Tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksust.

Kolm rahata jäänud päeva on aga ametiühingute hinnangul tekitanud olukorra, kus inimesed majanduskaalutlustel ei võta sageli haiguslehte, vaid lähevad hoopis tõbistena tööle. See aga võib tervisele anda tõsise hoobi, rääkimata sellest, et haige võib töökohal kaastöötajatele nakkusohtlik olla.

Nii töötervishoiu- kui ka perearstid on tõdenud, et haigena töölkäimine võib viia selleni, et paljud lihtsamad haigused jäävad korralikult välja ravimata.

Seetõttu on ametiühingud teinud ettepaneku taastada kuus aastat tagasi kehtinud kord, kui töötajale maksti haigushüvitist juba esimesest haigestumise päevast. Kas see riigile ka jõukohane oleks, ei oska sotsiaalministeerium praegusel valitsuse vahetumise ja eelarve plaanimise ajal öelda.

"Kindlasti vajaks ametiühingute ettepanek analüüsi riigi rahalise võimekuse teemal ning läbirääkimisi ka tööandjatega, kellele hüvitise maksmise muudatus ametiühingute ettepaneku järgi tooks kaasa lisakulutusi," ütleb sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Armo Vask.

Ametiühingute hinnangul oleks esimene võimalus haigushüvitiste maksmise korda kas või osaliselt muuta 2016. aasta jaanuaris.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Uus koalitsioon on kokku leppinud alampalga tõstmises 45 protsendini keskmisest palgast ning sotsiaalmaksu langetamises ühe protsendi võrra 2017. aastast.

Võimuliidus osaleva SDE teatel plaanib koalitsioon sõlmida ametiühingute ja tööandjatega kokkuleppe tõstmaks alampalga nelja aastaga 45 protsendini keskmisest palgast. Praegu moodustab miinimumpalk 38 protsenti keskmisest palgast.

Reformierakonna teatel tahab uus valitsusliit langetada sotsiaalmaksu praeguselt 33 protsendilt 32 protsendile.

«See otsus muudab ettevõtetele töökoha loomise soodsamaks. Samaaegselt kompenseeritakse riigieelarvest haige- ja pensionikassale sotsiaalmaksust vähem laekuv osa,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer.

Samuti kavandab uus koalitsioon tõsta tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 205 euroni kuus.

MajandusȀriuudised
Toimetaja: Aivar Õepa
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Ise saan arsti juures käia tööajast, aga pean hakkama lapsega logopeedi juures käima ja ilmselt ei saa seal ise aegu valida. Olen üksikema ja pole kedagi teist lapsega saata ka. Kas tööandja peab mu ära lubama või pean võtma haiguslehe? Või on veel mõni võimalus?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 38 ja 42 sätestavad, et töötajal on õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev põhjus, miks ta ei saa tööd teha või kui temalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

TLS § 38 järgi peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 38 ja 42 puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Seega tuleb vaba aja andmisel arvestada mõistlikult tööandja ja töötaja huve. Põhjendatud võib olla mõned korrad töölt eemal viibimine perekondlikel põhjustel (antud juhul lapsega logopeedi juures käimine).

Kui töötaja peab ära käima aga korduvalt, ei saa eeldada, et tööandjal on vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine. Keelatud pole ka kokkulepe, et töötaja teeb puudutud tunnid mõnel teisel ajal järgi (nn asendusaeg).

Seega selgitage tööandjale oma olukorda ning pidage läbirääkimisi. Antud juhul oleneb vaba aja andmine ja hüvitamine eelkõige sellest, kui suures mahus ja kui tihti vaba aega soovite.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Koalitsioonilepingu mustandist leiab madalapalgaliste abistamiseks lubaduse luua neile iga-aastane tagasimakse süsteem, millega riik toetab inimesi elujärje parandamisel ja soodustab nende tööle siirdumist.

Tagasimakse kujunemisel arvestatakse alampalga ja vaesuspiiri muutumist. Makse suurus arvutatakse lahutades absoluutse vaesuse piirist 35 protsenti inimese brutokuupalgast ning korrutatakse töötatud kuude arvuga. Valem vaadatakse vajadusel üle iga-aastase riigieelarve koostamise käigus.

Statistikaameti järgi oli 2013. aastal absoluutse vaesuse piir 205 eurot (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga). Kui inimene töötab miinimumpalgaga ehk teenib 390 eurot bruto ja ta on töötanud kogu aasta ehk 12 kuud, siis oleks Postimehe arvutuse järgi makse talle ([205-(390*0,35)]*12) 822 eurot aasta kohta.

Tagasimakse administreerimisel kasutatakse Maksu - ja Tolliameti andmeid. Uus skeem ei asenda toimetulekutoetuse maksmise süsteemi, vaid on mõeldud täisealisele täiskoormusega püsivalt töötavale vähemalt alampalka saavale inimesele, kelle igakuine töötasu on tema ainukene sissetulekuallikas.

Muudatus peaks jõustuma juba 1. jaanuaril 2016.

Lisaks tõstetakse puuduses olevate perede toetamise toimetulekutoetuse määra 135 euroni. Tõenäoliselt peetakse silmas toimetulekupiiri, mis 2015. aastal oli üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2015. aastal 90 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 72 eurot kuus.

Tulumaksuvaba miinimum tõstetakse 154-lt eurolt 205 euroni kuus. Reformierakond lubas oma programmis tulumaksuvaba miinimumi kahekordistada. IRL lubas tõsta miinimumi 500-le. Sotsiaaldemokraadid konkreetset summat oma programmis välja ei toonud, küll aga pidasid oluliseks tulumaksuvaba määra regulaarset tõstmist.

Autor: Kadri Hansalu
majandustoimetuse juhataja