Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kui tööl mõni apsakas juhtub, on tihti kiusatus see kellegi teise kaela ajada või tuua esile häirivad tegurid, mistõttu see viga tekkis.

Kolumbia Ülikooli teadlased vaatlesid 134 juhtivtöötaja alluvate tagasisidet ning leidsid, et end kaitsvad juhid hinnati vähem mõjusaks kui juhid, kes tunnistasid oma vigu ning otsisid võimalusi nende parandamiseks, vahendab Business Insider. Esimeste puhul on tegu enese kaitsmisega, mistõttu vaidlustasid nad enda kohta käiva kriitilise tagasiside.

Uuringus hinnati juhi eneseteadlikkust, suhtlust töötajatega, kohanemisvõimet ja oskusi tegeleda firma peamiste eesmärkidega.

Teadlaste väitel vähendab kaitsmisrefleks nii juhtide õppimisvõimet kui ka kahjustab mõtteviisi, mis aitaks neil edasi areneda ja lahendada firmasiseseid probleeme. Uuringutega tõestati, et õppimisvõimelisemate juhtide firmad on tulusamad ning töötajate poolt rohkem hinnatud. Seega vähendab seesugune enesekaitse nii inimese arengut kui ka tööalast edu.

Kaitsva käitumise vähendamiseks soovitatakse vältida vaidlemist. Pigem tasub vastamisega natuke oodata, kritiseerijat märkuste eest tänada ning läbi mõelda, kas tal võib õigus olla. Sel viisil jääb ruumi enesearenguks, isegi kui see tundub ebamugav.

Teadlased soovitavad ka läbi vaadata firma viimased projektid ning esitada endale kriitilisi küsimusi, mis neis valesti läks, millisel põhjusel nii juhtus ning mida saaks teha, et tagada edu tulevikus.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

TNS Emori igakevadises tööandjate maine uuringus hoiab teist aastat järjest esikohta Eesti Energia. Esiviisikusse kuuluvad veel Tallinna Sadam, Tallink, RMK ja Estonian Air.

„Pingerida näitab, et tööandjatena on kõige atraktiivsemad riigi omanduses olevad ja turismi valdkonnaga seotud ettevõtted,“ ütles TNS Emori juhtekspert Mari-Liis Eensalu. „Riigiettevõtete puhul hinnatakse kõrgelt töökohtade stabiilsust, turismiga seotud tööd tunduvad aga huvitavad ja vaheldust pakkuvad – kes siis ei tahaks, et töö oleks nagu puhkus.“

TNS Emori tööandjate maine uuring toimus sel kevadel juba 10. korda. Kümme aastat tagasi oli liidripositsioonil Estonian Air ning Eesti Energia ja Tallink kuulusid ka siis pingerea tippu.

Võrreldes tookordse uuringuga on Mari-Liis Eensalu sõnul tipptööandjatest kõige suurema tõusu läbi teinud RMK, kes toona positsioneerus alles kolmanda kümne lõppu: „RMK panus puhkevõimaluste arendamisse on see, mis on muutnud organisatsiooni palju nähtavamaks ja maine positiivsemaks.“ Esikümnesse on tõusnud ka Skype, mis oli aastal 2006 keskmisele töömehele samuti veel tundmatu.

Esimesest esiviisikust on 10. koha piirimaile langenud toonane Reval Hotelligrupp (nüüd Radisson Blu Hotels) ja Hansapank (tänane Swedbank). Kinnisvarabuumi laineharjal kuulus esikümnesse ka Merko Ehitus, kelle täna leiame pingerea 18. kohalt.

50 mainekamat tööandjat seadsid aprillis 2015 pingeritta 1522 palgatöötajat üle Eesti.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kaire Saarep
Noorte hääl

Noor, kes sa töötad või plaanid tööle minna, tea oma õiguseid ja oska nende eest võidelda!
"Töötan kohas, kus töö toimub graafiku alusel. Tööandja küll küsib vabade päevade soove, kuid enamasti ei arvesta nendega. Graafik saab tihti valmis alles kuu viimasel päeval. Samuti on väga palju graafiku muudatusi, millest tööandja annab teada telefoniteel. Ta helistab eelmisel päeval või isegi sama päeva hommikul ning teatab, et täna on vaja tööle tulla. See segab oluliselt eraelu korraldamist. Ühtegi linnast väljasõitu ei saa organiseerida. Eriti teeb murelikuks sama olukorra kordumine suvel, sest sooviks paariks päevaks maale sõita või paar päeva järve ääres veeta, kuid selline graafik ei luba ühtegi 2-3-päevast reisi ette võtta. Kas tööandja peab arvestama töötaja vabade päevade sooviga ning lubama vähemalt 2-3 päeva järjest vabaks võtta ilma, et ma peaksin oma puhkusepäevi kasutama?"

Kõigepealt tekib mul küsimus, kas tööandja arvestab töö-ja puhkeaja seadusega? Kui eeldada, et töötaja töötab täiskoormusega, siis peab töötajale olema tagatud iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seejuures 24-tunnist ajavahemikku loetakse tööaja algusest (§51 lõige 1). Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajale iga seitsmepäevase ajavahemeiku jooksul tagada 36 tundi järjestikust puhkeaega (§52).
Arvestades igakuist täistööaja normi (2015. aastal olenevalt kuust 149-184 h/kuus) võiks eeldada, et 2-3 vaba päeva järjest summeeritud tööaja korral on võimalik. Tekib küsimus, kas graafikusse kirjutatakse sisse ületunnid. Ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1). Kui tegemist on alaealisega, siis sellisel juhul on ületunnitöö kokkulepe tühine, s.t alaealisel ei lubatud ületunnitööd teha. (§44 lõige 2)
Töölepingu seaduse §6 lõige 6 kohustab tööandjat teavitama töötajat kirjalikult tööajakava teatavaks tegemise tingimused s.t, mis perioodi kohta graafik koostatakse, tööajakavast etteteatamise aeg. Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Kui vana töölepingu seadus sätestas etteteatamise tähtajaks 5 päeva, siis uus töölepinguseadus eeldab töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet.
1-päevast etteteatamise aega võiks mõistlikuks pidada vastavalt hea usu põhimõttele ainult erandjuhtudel nagu näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu (näiteks vahetustega tööl ei ilmu töötaja õigel ajal tööle ja töö tegemine ei tohi kahjude tekkimise ohus katkeda). See ei saa kindlasti olla tavapärane ja rutiinne graafiku koostamise kord.

Loe rohkem SIIT http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/!

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Bostoni Ülikooli teadlane Erin Reid uuris ühe USA suurfirma näitel, millised töötajad rabavad reaalselt tööd ning millised teevad vaid nägu, et neil on tegevust.

Erin Reid veetis aega firmas, mis ootab oma töötajatelt täielikku pühendumist, sealhulgas keskööl e-mailidele vastamist ja isiklike plaanide tühistamist ületundide eesmärgil, vahendab The Guardian. Reid avastas, et 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistöötajatest leidsid viisi, kuidas jätta mulje endist kui töönarkomaanidest. Aeg-ajalt nad haihtusid töölt kellelegi ütlemata või tegid salajasi kokkuleppeid ja graafikumuutusi kolleegidega, et nad ise saaks perega aega veeta.

Inimesi, kes tegid ametlikke ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks või ümberjagamiseks, karistati vähese pühendumisvõime eest. See-eest tööteesklejaid nähti paremas valguses ning neid ka autasustati vastavalt. Sealjuures oli rohkem naisi, kes küsisid formaalset luba ning mehi, kes viilisid töölt salaja. See näitab, et premeeritud said vähesema töö tegijad, kes lasid välja paista, justkui nad teeksid pühendunumalt tööd kui mõned teised.

Selline suhtumine näitab, milline erinevus on korrektselt tehtud tööl ning tööl, mis vaid paistab kui tehtud. On pisut probleemne ka uurida, kelle töö sisaldab rohkem ütlusi, millega nad tegelevad, kui reaalset tööd. Teesklejad panustavad rohkem aega ja energiat näilikkusele, et nad tegelevad pidevalt millegagi.

Reid teeb järeldused, et kui töö koormab liigselt, ei ole soovitav küsida töökohustuste vähendamist, vaid mõelda, kuidas saaks kergemini ülesannetega tegeleda või neist mööda libiseda. Siiski oleks parem, kui ka firmad ei ootaks, et nende töötaja peab olema 24 tundi ööpäevas valvel ning valmis tööülesannetega tegelema. Ei ole hea tööstressi koju kaasa võtta, pigem tuleks töö- ja eraelu kohustused lahus hoida.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter