Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Turismissektorit teeb murelikuks viimaste päevade trend, kus üritatakse ettevõtjaid vastandada riigiteenistujatele, politseinikele ja õpetajatele, kinnitas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa.

„Tahan lihtsalt meelde tuletada, et raha ei tule seina seest. Raha ei tule isegi mitte riigieelarvest. Raha tuleb suures osas sellesama turisti käest, keda Eestisse tuleb muuseas 2015 aastal oluliselt vähem, kui aasta varem,” rääkis Loodmaa.

Selleks, et see raha kätte saada ja majanduse elavnemise kaudu maksudena eelarvesse tagasi kanda, teevad kümned tuhanded inimesed Loodmaa sõnul väga palju tööd ja mitte sugugi kõrgete palkade eest. ”Kui raha ei ole, ei ole võimalik tõsta ka palka. Eesti turismisektoris töötavate inimeste vastandamine muule osale ühiskonnast ei ole viis, kuidas jõuda kõiki pooli rahuldava tulemuseni,” kinnitas Loodmaa. ”

"Pannes hotellitöötaja tundma, et ta oma niigi vähese sissetulekuga elab õpetaja arvelt, on täiesti lubamatu ja solvav. Seda nii õpetaja kui hotellitöötaja suhtes," lausus Loodmaa.

Riigijuhtide ülesanne on tema sõnul ühiskonda konsolideerida, mitte üksteise vastu üles ässitada.

Ligi 45 000 inimesele tööd andva tööstusharu inimeste nimel rääkides tõdes Loodmaa, et praegune majutusteenuse käibemaksu alane debatt on küll pingeline, kuid suures osas siiski kaetud argumentidega. Ning liit tahab tunnustada neid valitsuse liikmeid, kes selles debatis osalevad ja avaldas lootust, et otsuseni jõutakse ilma isiklik solvangute ja vastandumiseta.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2015

• Maaleht
• VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONIDE SEADUS

Kuna aastaks 2040 on pea pool Eesti rahvastikust ja ka tööealistest üle 50-aastased, on viimane aeg mõelda sotsiaalpoliitikas aktiivsena vananemise teemale.

Euroopa riikide seas on vanemaealiste tööhõive ja ühiskondliku aktiivsuse esiotsas Rootsi, Taani ja Holland, Eesti asub 12. kohal, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Eesti probleemiks on vanemaealiste madal osalus ühiskondlikus elus. Suurim väljakutse aga inimeste tervena elatud aastate pikendamine ja sarnaselt teiste Euroopa riikidega ealise diskrimineerimise vastu võitlemine, arvab Sheffieldi ülikooli professor Alan Walker.

"65-aastaseid Eesti naisi ootab ees veel kaks tervena elatud aastat, aga kõigest teisel pool Läänemerd saavad sama vanad Taani naised tervena elatud elu nautida veel 14 aastat. Kaks aastat ja 14 aastat. Väljakutse kogu Euroopale ja ka teie valitsusele on see, kuidas tõsta eluiga ja tervena elatud eluiga meestel ja naistel Eestis nii, et see jõuaks teistele Euroopa riikidele järele," lausus Sheffieldi ülikooli sotsiaalpoliitika professor Alan Walker.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Töötaja katseaeg võiks praeguselt neljalt kuult pikeneda terve aastani, sest see julgustaks ettevõtteid aktiivsemalt palkama, leiab Äripäev juhtkirjas.

Aktiivsema palkamisega suureneb ettevõtte julgus investeerida, sest ka töötaja palkamine on investeering. Teadmine, et kuni aasta jooksul saab töösuhte lõpetada lühema etteteatamise ja ilma kompensatsioonita, motiveerib tööandjat proovima palkama.

Praegu saavad Eestis seaduse järgi nii tööandja kui ka –võtja teatada katseajal lepingu lõpetamisest 15 päeva ette. Kui tööandja soovib lepingu varem lõpetada, tuleb otsust põhjendada ja ülejäänud päevad kompenseerida; töötaja ei pea lahkumist põhjendama. Pärast katseaega pikeneb aeg töölepingu lõpetamiseks, mis võib saada aga oluliseks takistuseks just ettevõtetele, kes peavad rasketes olukordades ruttu reageerima.

Loe pikemalt Äripäevast.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell ameti blogis.

Eestis oli 2014. aastal 20–29-aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57% ja töötuse määr 19%, seega üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest oli endale töökoha leidnud.

Samas iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20–29-aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed. Seega võib väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Samas Eesti lähiriikides oli 20–29-aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24% ja Lätis ligi 26%.

Valdavas osas EL liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära – mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes – Eesti madalama haridusega 20–29-aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42%) või Lätis (ligi 49%). Esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada kõrgemate töötusnumbrite asemel hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.

Euroopa Liidu kontekstis olid Eesti 20–29-aastaste madalama haridusega noorte hõive ja tööpuuduse näitajad EL keskmisest oluliselt paremad.

Miks siis on Eesti madalama haridusega noored võrreldes enamiku EL riikidega paremas seisus? Põhjuseid on mitu. Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud kui paljudes teistes riikides. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti saab Eesti puhul välja tuua selle, et ligi kümnendik madalama haridusega Eesti noortest on leidnud endale töökoha välismaal.