Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Olen juba pensioniealine, saan pensioni ja käin ka tööl. Samuti on mul 2000. aastate algusest avatud ka teine pensionisammas. Tõsi, see sammas polnud mulle toona kohustuslik, vaid vabatahtlik.

Nüüd olen juba aastaid teinud sinna sambasse sissemakseid, mis on maha arvestatud minu palgast. Samuti on riik lisanud sinna omapoolse osa sissemakseteks. Nüüd olen juba pensionil, samas käin tööl edasi.

Pensioni olen välja võtnud, aga teist pensionisammast pole siiamaani puutunud ja kogun sinna raha edasi. Ehkki pensioniealisena oleks mul õigus teise samba väljamaksetele. Nii arvestatakse palgast edasi pensioni sissemakseid ka teise pensionisambasse. Samuti arvestatakse minu palgast maha sotsiaalmaks. Mu küsimus on, kas pensionäri eest paneb riik ka teise sambasse omapoolse sissemakse. Ja kui paneb, siis mitu protsenti.

Või kasvab nüüd pensionäri teine kohustuslik pensionisammas ainult inimese enda maksete arvelt?

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti Finantsektori Töötajate Liit (EFL) kutsub finantssektori tööandjate, eriti Eestis tegutsevate pankade, üles kooskõlastama lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajatega töösuhte lõpetamist finantssektori ametiühinguga.

Eesti finantssektori töötajate ametiühingu teatel on nad juhtinud korduvalt finantssektori tööandjate tähelepanu lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajate koondamise õigusvastasele ja rangelt ebaeetilisele praktikale Eestis.

Nii palub EFL kõigil Eesti finantssektori töötajatel teavitada ametiühingut viivitamatult lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajatega töösuhte lõpetamisest eesmärgiga selline praktika Eesti finantssektoris likvideerida.

«Ametiühingu viivitamatu teavitamine töötajate poolt on vajalik seetõttu, et vastava otsuse vaidlustamise tähtaeg on väga lühike – vaid 30 päeva,» märgib liit oma pöördumises.

Liit juhib tähelepanu seadusele, mille kohaselt on tööandja on kohustatud andma lapsehoolduspuhkuselt naasvale töötajale sama tööd, mida töötaja tegi enne puhkusele minekut ning töötaja ei pea selleks osalema ühelgi konkursil ega kusagile kandideerima.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2015

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

POOLT

Priit Rohumaa,
VKG juhatuse esimees

Toetan mõtet väga tugevalt, inimeste tervis on löögi all ning rahapuuduse tõttu ei tohiks haigena tööle tulla.

Paljud inimesed, kellel on väikesed palgad, ei võta haiguspäevi välja. Meie majas on see olnud suur probleem. Ei lõpe hästi, kui rasket füüsilist tööd tegev inimene haigena tööl käib. Oleme ka ametiühingutega arutanud, et riik peaks ettevõtjale appi tulema. Ilmselt riik ei mõelnud seda omal ajal ikka väga läbi, kui inimesed esimestel päevadel hüvitiseta jättis.

Ent ametiühingute praegune soov, et esimestest päevadest maksaks tööandja, oleks küll hästi raske. Kui sul on suur firma, siis tööandja kulud on need, mida sa ka hästi kontrollid. See tähendab, et kui keegi tahab minna haiguslehele ja selle eest hüvitist saada, tuleb see ju osakonna kuludest. Nii võib ikka juhtuda, et inimesed ei julge minna seda küsima ja pole kindlad, kas ikka pääsevad koju või mitte.

Tegemist oleks pooliku variandiga. Kui ikkagi inimene on haige, siis tal peaks olema väga lihtne haiguslehele minna, mitte et peab tulema läbi rääkima.

VASTU

Külvi Peterson,
perearst

Omavastutus peaks ikka alles jääma, küll võiks lubada paariks päevaks haigusleheta koju jääda.

Väga sageli on nii, et arstiabi vaja ei lähegi. Näiteks paljud kõhuhädad lähevad päevaga iseenesest üle. Arst peaks olema ikkagi see, kes jälgib ja suunab inimese tervenemist. Praegu on talle liiga palju jäetud kontrollija funktsioon: kas inimene on ikka tõesti haige? Inimesi ennast justkui ei usaldata, näidakse arvavat, et nende seas on liiga palju kaabakaid, kes sinise esmaspäeva või jalgpallimängu ajaks endale arstitõendit tahavad.

Praegu pole enam väga probleemi ka selles, et inimesed kipuksid esimestel päevadel tingimata tööle. See võis olla nii rohkem haiguspäevade ärakaotamise alguses. Küll näen, et käiakse tõbisena tööl pikemaid perioode, sest ega need hüvitised ju ka edaspidi väga suured ole.

Seni kuni kehtib praegune kord, kus iga väiksema haigusega koju jäämise puhul tuleb välja kirjutada tõend, võiksid need paar hüvitiseta päevad jääda küll. Iseasi, et tööandjad võiksid mõista, et inimestel läheb teinekord vaja tervisepäevi, ja nende võtmise õigus võiks ka olla kuidagi reguleeritud.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Postimehe lugeja sõnul jääb igal aastal ilma tööta u 400 naist, kes sooviskid pärast emaks saamist tööle naasta. Tema oli üks neist. Postimees avaldab ühe ema loo.

Töötasin ühe Soome pereettevõtte tütarfirmas Harjumaal. Aprilli alguses kavatsesin pärast kahte järjestikust lapsehoolduspuhkust tööle naasta, kuid esimesel tööpäeval sain ilma igasuguse ettehoiatamiseta koondamisteate. Põhjuseks toodi ettevõtte majanduslik olukord, mille tõttu minu ametikoht kaotati ning tööülesanded jagati teiste töötajate vahel. Samas firma kodulehe andmetel on inimesel, kes minu asemele võeti, endiselt sama ametinimetus. Minu noorem laps oli ajal, kui koondamisteate sain, 2,5 aastane, seega oleks tööandja kahe töötaja võrdluses pidanud eelistama mind ning koondama minu asendaja.

Kõikjal räägitakse, et väikeste lastega emade õigused on seadusega kaitstud, kuid mina olen oma kogemuste põhjal usu sellesse kaotanud. Ma ei oleks kunagi arvanud, et tööandjal on lapsehoolduspuhkuselt naasjast, ettevõtte jaoks üleliigseks muutunud töötajast, nii lihtne vabaneda. Julgen arvata, et kui naised teaksid, kui suur oht on neil pärast lastega kodus olemist oma töö kaotada, alandaks see Eesti niigi negatiivset iivet veelgi.

Olen konsulteerinud juristiga. Seadused on koostatud nõnda, et isegi töövaidluskomisjonis võites ei saavuta ma sisuliselt midagi. Tööle tagasi ei ennistata (st tunnistatakse, et koondamine oli ebaseaduslik, aga tööd tagasi ei anta), enamasti määratakse ebaseadusliku koondamise eest hüvitiseks kolme kuu töötasu, kuid tagasi peab maksma nii koondamishüvitise kui tavaliselt ka etteteatamisajata koondamise hüvitise. Niisiis tuleb tööandja ebaseaduslikust töö ülesütlemisest välja praktiliselt ilma karistuseta.

Esitasin avalduse töövaidluskomisjonile, istung toimub juunis. Samuti olen esitanud päringu võrdõiguslikkuse volinikule arvamuse saamiseks diskrimineerimise toimumise kohta, vastust ei ole veel saanud. Muide, volinikul on õigus keelduda oma arvamuse andmisest, kui samal alusel on algatatud vaidlus töövaidluskomisjonis. Minu meelest on see ehe näide sellest, kuidas Eestis püütakse igati takistada töötajaid oma õiguste eest võitlemisel.

Hinnanguliselt jääb Eestis 400 noort ema oma tööst pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist ilma. Praegused seadused ei suuda naistele garanteerida endist tööd, seega peab kohe lapsi planeerides arvestama töötuks jäämise võimalusega. Olukord, kus naised peavad laste ning töö vahel valima, on ebanormaalne.

Toimetaja: PM Tarbija